Obsah (4)

§ 41§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-17-1351 Otsuse kuupäev 13. juuli 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

) § 51 lg 3 oleks kaebaja puhul tähtaegne olnud ka hiljemalt 06.07.2018 esitatud avaldus. Kaebaja ei ole vastuseks eeltoodud seisukohtadele mingeid omapoolseid vastuväiteid esitanud.

1. Otsuse punktis 9-10 toodud asjaolud näitavad, et kaebaja tervist vastustaja kahjustanud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodu põhjal ühtlasi usutav, et dieettoidu andmata jätmine ajavahemikul
2. - 17.04.2017 põhjustas kaebajale sellist valu või kannatusi, mida saab pidada väärikuse alandamiseks RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kirjeldatud tõendid näitavad, et enamusel vanglas viibitud ajast sai kaebaja tavatoitu ning see ei põhjustanud talle tervisehäireid. Kuigi kaebaja väitis arstile, et ta ei söö jahutooteid lapsest saadik, ei pöördunud kaebaja alates Viru Vanglasse saabumisest 11.09.2012 kuni 12.04.2017 arsti poole gluteenitalumatusest tingitud terviseprobleemide või dieedi määramise taotlusega. Sel juhul ei saanud kaebajale valu ja kannatusi põhjustada ka see, kui talle määratud dieedi kohaldamine lükkus edasi viie päeva võrra. Kui kaebaja on jahutooteid vältinud alates lapseeast, siis on vähe usutav ka see, et kaebaja ei osanud otsustada, milliseid tavamenüüs olnud toitudest ta oleks saanud süüa. Menüüde (tl 61) võrdlus näitab, et paljudel juhtudel toidud kattusid: näiteks 13.04.2017 hommikusöögil hirsipuder ja õhtusöögil kana-riisi supp, 14.04 õhtusöögil köögiviljasupp, 15.04 õhtusöögil rassolnik (v.a tangud), 16.04 lõunasöögil azuu ning õhtusöögil kapsasupp ja rosinakissell, kõigil päevadel piim ja lõunasöögi juurde pakutud salat. Kokkuvõttes ei erinenud kaebaja tegelik olukord vaidlusalusel perioodil olukorrast, milles kaebaja oli viibinud kogu senise vangistuse ajal. Teadmine, et arst määras kaebajale gluteenivaba menüü, kuid see ei ole veel rakendunud, võis kaebajale põhjustada küll mõningasi ebameeldivusi, kuid mitte sellisel määral, et seda saaks pidada väärikuse alandamiseks RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Sel juhul ei ole vastustaja kaebajale kahju tekitanud. 4
3. Väärikuse alandamist ei kujuta endast ka kaebaja suhtlus vanglaametnikega, sh inspektorkontaktisik Mikk Altermanniga. See, et kaebaja pidi ise tähelepanu juhtima asjaolule, et arst määras talle gluteenivaba dieedi, on küll kahetsusväärne, kuid ei kujuta endast väärikuse alandamist RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Vigu ja arusaamatusi tuleb elus ikka ette ning vangla on selle pärast kaebaja ees vabandanud. Kaebaja ja Mikk Altermanni versioonid 17.04.2017 nende vahel toimunud suhtlusest on erinevad. Kaebaja väited on seejuures mõnevõrra vastuolulised. Kaebuses väitis kaebaja, et Mikk Altermann naeris tema üle ja alandas teda ning muuhulgas ütles, et kaebaja sai lõuna ajal poole oma toidust kätte ja mingit lisatoitu ta sel päeval ei saa (tl 1-2). Vaides väitis kaebaja Mikk Altermanni sõnad olevat „..saad lisaõuna õhtul ka, mida sa veel tahad“ (tl 17). Kohtule esitatud täiendava seisukoha järgi (tl 49) pakkus Mikk Altermann kaebajale õuna, mille ta mittesuitsetajana oleks niikuinii saanud, ja lisasuppi. Eeltoodut arvestades on usutav Mikk Altermanni seletus (tl 40), mille järgi ta uuris kaebajalt, miks ta võttis lõuna ajal vastu makaronid ning selgitas kaebajale, et ta võttis osa toidust lõuna ajal vastu ning talle on võimalik anda õhtusöögil topelt portsjon suppi ja üks õun, millest kaebaja keeldus. Vanglaametnikele ei saa ette heita seisukohta, et kaebaja võttis makaronid vastu - seda, et ta võttis makaronid kambrisse, kinnitas ka kaebaja ise (tl 48). Vanglaametnikud ei saa teada, mida kaebaja toiduga oma kambris tegi. Kokkuvõttes toimus kaebaja ja inspektorkontaktisiku vahel arutelu ja olukorrale lahenduse otsimine. Seda, et pakutud lahendused kaebajale ei sobinud, ei saa pidada kaebaja alandamiseks või solvamiseks.
4. Kuna kaebajal ei ole kahju tekkinud, siis on täitmata üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus ja kaebaja nõuet ei ole võimalik rahuldada. Muude kahju hüvitamise eelduste täidetuse kontrollimine sel juhul vajalik ei ole.
5. Kohus ei asenda rahalist hüvitist kaebajale määratud dieettoidu andmata jätmise õigusvastasuse tuvastamisega.

§ 41

lg 5 näeb ette, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Praeguses asjas ei ole seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks täidetud, kuna kaebajal ei ole kahju tekkinud. Menetluskulud 15.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja või kuludokumente ning kohus jätab

§ 109lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

See tähendab, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus vabastas kaebaja 11.08.2017.a määrusega 90 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Sellega tegi kohus lõpliku otsustuse, et kaebajal riigilõivu tasuda ei tule, ning puudub vajadus riigilõivu tasumise täiendavaks reguleerimiseks otsuses. 16.

§ 175lg 3 alusel asendatakse otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

/allkirjastatud digitaalselt/ 5 Karin Jõks Kohtunik 6