KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 2. juuli 2018. a. Tsiviilasja number 2-15-6601 Tsiviilas

§ 174

lg 1 esimest lauset, mille kohaselt mõistetakse välja hüvitis kulude eest, mis on menetluses kantud. Hagejad ei nõustu sellega, et kostja on kinnitanud, et kostja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja esitas maakohtu menetluses menetluskulude nimekirjad

1. märtsil 2016 (II kd, tl 11),
2. septembril 2016 (III kd, tl 29-30) ja
3. oktoobril 2016 (III kd, tl 46), kust ei nähtu kinnitust, et kostja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohuslaste registri kohaselt oli kostja käibemaksukohuslane ka kohtumenetluse ajal. Asjaolu, et menetluskulusid kindlaks määrava lahendi tegemise seisuga ei ole kostja käibemaksukohuslane, ei tähenda, et kostja ei saanud kulude kandmise hetkel käibemaksu tagasi arvestada. Põhjendatud ei ole hagejalt kostja kasuks välja mõista käibemaksu summas 513 eurot 60 senti. 3
4. Kostja hagejate määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja hagejate määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Hagejad on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude rahalises kindlaksmääramises osas, millega maakohus mõistis hagejatelt kostja kasuks välja kostja esindaja tasu ringkonnakohtu istungil osalemise eest summas 60 eurot (lisandub käibemaks), menetluskuludele lisandunud käibemaksu summas 513 euro 60 sendi ja
6. veebruari 2016 seisukoha koostamise kulu 4 tunni osas. Muus osas ei ole hagejad menetluskulude rahalist kindlaksmääramist vaidlustanud. Hagejad leiavad, et kostja põhjendatud menetluskulu on summas 2388 eurot (ilma käibemaksuta).

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

1. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud.
2. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega selles, et maakohus on põhjendamatult välja mõistnud kostja menetluskulud koos käibemaksuga. Kostja taotles
3. märtsi 2016 menetluskulude nimekirjas (II kd, tl 11) menetluskulude väljamõistmist nii koos käibemaksuga ka kui ilma käibemaksuta. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslase registri kohaselt oli kostja perioodi
4. november 2014 kuni
5. november 2015 käibemaksukohustuslane. Kostja
6. märtsi 2016 menetluskulude nimekirjas toodud menetlustoimingud on tehtud ajavahemikul
7. jaanuar 2016 kuni
8. veebruar 2016, s.o perioodil kui kostja ei olnud enam käibemaksukohustuslane. Ka kostja
9. septembri 2016 ja
10. oktoobri 2016 menetluskulude nimekirjas olevad menetlustoimingud on tehtud peale seda kui kostja ei olnud enam käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et kostja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on
11. septembri 2016 menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane (III kd, tl 29). Kostja on nii
12. septembri 2016 kui ka
13. oktoobri 20106 menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga (III kd, tl 29, 46). Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 4 kohaselt kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii KMS § 29 lg-s 1 nimetatud tehingute tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, arvatakse maha ainult KMS § 29 lg-s 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Arvestades asjaolu, et esindajate poolt kostjale õigusabi teenuse osutamisel ei olnud kostja käibemaksukohustuslane, on põhjendatud maakohtu seisukoht kostjale menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga.
14. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega, et maakohus on põhjendamatult arvestanud kostja
15. veebruari 2016 seisukoha koostamise ajakuluna 4 tundi, kuigi kostja on taotlenud vastava kulu hüvitamist 3 tunni ulatuses. Menetluskulu nimekirja kohaselt (III kd, tl 11) on kostja esindaja perioodil
16. jaanuar 2016 kuni
17. veebruar 2016 koostanud avalduse, tutvunud materjalidega, koostanud seisukoha, kokku 5,5 tunni ulatuses summas 792 eurot. Asjaolu, et maakohus on märkinud õigusteenuse osutamise kuupäevaks
18. veebruar 2016, s.o kuupäev, 4 mil kostja esitas koostatud seisukoha maakohtule (I kd, tl 173-174), ei tähenda, et maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulu hüvitamiseks suuremas ulatuses kui kostja seda ise on taotlenud. Kostja taotles
19. märtsi 2016 menetluskulude nimekirjas menetluskulu hüvitamist 5,5 tunni ulatuses.
20. Maakohus on põhjendatult määranud kindlaks kostja menetluskulud ringkonnakohtus kohtuistungil osalemise eest 0,5 tunni ulatuses summas 72 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus tugines põhjendatult

§ 174

lg 1 teisele lausele ja määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilasja materjalide alusel, kuna kostja ei esitanud ringkonnakohtus menetluskulude kindlaksmääramise taotlust (vt ka koostajad: Kõve, V., jt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, lk 838, p 3.9 c).

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel järginud diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega järeldustesse sekkuda. Mõistlik on kostja lepingulise esindaja tunnihind 144 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
2. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-14 p 19,
3. novembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 p 12,
4. detsembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on vähendanud kostja menetluskulu nimekirjades toodud kulu 42,15 tunnilt 20,9 tunnini, s.o summalt 6069 eurolt 60 sendilt (koos käibemaksuga) 3081 euro 60 sendini (koos käibemaksuga). Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu (sh neli kohtuistungit), samuti teostatud menetlustoimingute hulka, jääb maakohtu hinnang kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi mahule kohtu kaalutlusõiguse piiridesse.

§ 175

lg 1 võimaldab poolelt mõista teise poole kasuks lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 12. Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabiteenuse mahtu ja kestvust, vaid tervikuna tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, missuguses osas sai lugeda kostja poolt õigusabile tehtud kulutused põhjendatuks ja vajalikuks. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, nagu ei oleks maakohus hinnanud ja analüüsinud kostja menetluskulusid igakülgselt. 13.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke