Obsah (5)

§ 371§ 475§ 659§ 477§ 191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2018. a, Tartu Tsiviilasja number 2-18-6191 Tsiviilasi

) sätetele § 371 lg 1 p 4 ja § 477 lg

1. Maakohus leidis, et taotleja on esitanud juba tsiviilasjas nr 2-18-4763 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks selleks, et esitada kaebus inimõiguste kohtule haldusasjas nr 3-16-2187, saada tõlkeabi ning et advokaat nõuaks välja vajalikud dokumendid. Kohus tuvastas, et nii 28.03.2018 kui ka 20.04.2018 kohtule esitatud riigi õigusabi taotlused on seotud ühe ja sama haldusasjaga nr 3-18-2187, millega seoses taotluse esitaja soovib esitada kaebust inimõiguste kohtule. Viru Maakohtu 29.03.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-4763 keelduti taotlejale riigi õigusabi andmisest. Viidatud määrus jõustus 18.04.
2. Kohus märkis, et tal puudub võimalus riigi õigusabi taotluse menetlemiseks, kuna nimetatud taotlus on juba tsiviilasjas nr 2-18-4763 jõustunud lahendiga lahendatud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. V. Kogut (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada riigi õigusabi taotlus. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et riigi õigusabi taotluse lahendamisele ei kohaldu

§ 371

lg 1 p 4 ning samas asjas võib esitada ja kohus saab menetleda riigi õigusabi taotlusi korduvalt ning ühe taotluse osas riigi õigusabi andmisest keeldumine ei välista järgmiste taotluste menetlemist ja nende rahuldamist. Eelkõige tuleneb see asjaolust, et isiku majanduslik seisund võib muutuda. Juhul, kui samas asjas (samasisuliste taotluste korral) jäetakse esimene riigi õigusabi taotlus rahuldamata seetõttu, et isiku majanduslik seisund võimaldab tal tellida õigusteenust, siis majandusliku seisundi muutumisel saab isik esitada uue riigi õigusabi taotluse ja kohus saab seda menetleda ja rahuldada. Sellest tulenevalt saab kohus riigi õigusabi taotlusi ühes asjas korduvalt menetleda ja ühe riigiõigusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse jõustumine ei välista järgmiste riigi õigusabi taotluste menetlemist ja rahuldamist. See kehtib sõltumata sellest, millisel põhjusel jäeti eelnevad taotlused rahuldamata. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ülalnimetatud põhimõte korduva taotluse ja selle menetlemise kohta kehtib nii juhul, kui riigi õigusabi taotlus esitatakse kohtumenetluses ja juhul, kui taotlus esitatakse väljaspool kohtumenetlust ja seda menetletakse

§ 475lg 1 p 16 kohaselt hagita menetluses.

2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi (

§ 659ja § 657 lg 21).

Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks. 5. Maakohus keeldus taotlejale riigi õigusabi andmisest tuginedes

§ 371lg 1 p-le 4 koosmõjus § 477 lg-ga 1.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et

§ 371

lg 1 p 4 alusel ei saa jätta riigi õigusabi taotlust rahuldamata.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 1 p 4 esimese alternatiivi kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtu otsus. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 371lg 1 p 4 alusel saab keelduda üksnes avalduste menetlusse võtmisest.

Maakohtu resolutsiooni p 1 sõnastuse kohaselt keeldus maakohus riigi õigusabi andmisest. Selliselt on maakohus jätnud sisuliselt

§ 371lg 1 p-le 4 tuginedes riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Kuivõrd

§ 371

tervikuna reguleerib menetlusse võtmisest keeldumise aluseid, siis ei ole sättes nimetatud alustel (sh lg 1 p 4 alusel) võimalik jätta avaldust või taotlust rahuldamata.

1. Eeltoodule vaatamata ei ole ringkonnakohtu hinnangul siiski põhjendatud riigi õigusabi taotluse rahuldamine. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 kohaselt võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik (RÕS § 37 lg 1). RÕS § 37 lg 3 kohaselt kohus keeldub RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK-i artikli 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK artikkel 35 lõige 3 punkt a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Asjaolu, et taotlejat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda veel automaatselt tema õiguste rikkumist. Ainuüksi
2. aastal on taotleja esitanud Eesti kohtutele üle 30 kaebuse. Kohtule arvukate paljasõnaliste avalduste esitamise loeb kaebeõiguse kuritarvitamiseks ka kehtiv inimõiguste kohtu praktika, mille kohaselt selge kuritarvituse tunnustega avaldused jäetakse läbi vaatamata. Sellest tulenev kohustus jätta riigi õigusabi andmata selgelt põhjendamatute kaebusete korral on pandud ka riigi õigusabi avaldusi menetlevatele esimese astme kohtutele. Käesoleval juhul puudub EIÕK-i kaitsealasse puutuv lubamatu taotleja õiguste riive. Taotleja arvukatest kaebustest kohtutele, mis on jäänud enamasti rahuldamata, võib järeldada, et taotleja kuritarvitab oma kaebeõigust. 3 Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et taotleja kaebus ei oleks EIÕK artikli 35 kohaselt vastuvõetav ning riigi õigusabi andmisest tuleb RÕS § 37 lg 3 alusel keelduda.
3. Maakohus andis taotlejale 11.06.2018 määrusega hüvitamise kohustuseta riigi õigusabi määruskaebuse esitamiseks. Seega tuleb jätta määruskaebusega esitamisega seotud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise vaidlustamiseks riigi õigusabi andmine ei ole üldjuhul põhjendatud. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et

§ 191

lg 3 kohaselt ei hüvitata menetlusabi määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise kulusid. Kuivõrd maakohus andis taotlejale määruskaebuse esitamiseks riigi õigusabi, siis tuleb riigi õigusabi kulud siiski jätta riigi kanda. 8.

§ 191lg 1 kohaselt ei ole käesolev määrus Riigikohtule edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 4