KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-8783 Tsiviilasi J.T., K.T. ja J.T. hagi P.T. vastu elatise

§ 390lg 1 teine lause).

ASJAOLUD

1. J.T. , K.T. ja J.T. (hagejad) esitasid
2. juunil 2018 Tartu Maakohtule hagi P.T. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa, kes elab lastest eraldi ja osaleb nende ülalpidamises ebapiiavalt elatist makstes. Hagejate igakuised vajadused ja kulud on oluliselt suuremad. Kahele hagejale on määratud raske puue ning ühele hagejale keskmine puue, mis omakorda nõuab igakuiseid lisakulutusi. Kostjale on määratud puue ja sellest tulenevalt töövõime vähenemine, kuid teadaolevalt käib kostja mitteametlikult tööl ja saab ka toetusi. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad taotluse hagi tagamiseks. Hagejad soovisid saada elatisabi kohtumenetluse ajaks. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Tartu Maakohus rahuldas
4. juuni 2018 määrusega hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat maksma hagejate ülalpidamiseks elatist 200 eurot ühe lapse kohta kuus alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt nähtub hagiavaldusest, et kostja on pärast hagejatest eraldi elama asumist andnud neile ülalpidamist miinimumelatisest oluliselt väiksemas ulatuses. Viimase 11 kuu jooksul on kostja maksnud kolme lapse ülalpidamiseks kokku 200 – 250 eurot kuus. Arvestades, et alates
5. jaanuarist 2018 on kehtestatud miinimumelatiseks ühe lapse kohta 250 eurot kuus, ei saa pidada kostja ülalpidamiskohustuse täitmist nõuetekohaseks ega piisavaks. Kohtule ei ole teada mõjuvat põhjust, mis annaks alust kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks alla seadusega ettenähtud miinimummäära. Maakohtu hinnangul on põhjendatud hagi tagamise korras menetluse ajaks reguleerida seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustada kostjat menetluse ajal maksma lastele elatist seadusega ettenähtud miinimummäärale lähedases summas. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6. Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja uue määrusega vähendada hagejatele makstavat elatist 85 euroni kuus lapse kohta. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei küsinud kohus kostja seisukohta hagi tagamise osas ja lähtus eelkõige hagist esitatust, mistõttu ei ole määruse tegemisel arvestatud kõiki olulisi asjaolusid. Kostja on maksnud elatist lastele vastavalt oma võimalustele. Hagiavaldusest nähtuvalt on laste kulud kokku 1126 eurot kuus. Kostja jaoks tekitavad küsitavusi eluaseme-, transpordi- ja sidevahendite kulud. Kostja arvates tuleks arvestada ka riiklike toetustega ning vanemate varalise seisuga. Kostjale on määratud puue ja töövõime vähenemine. Kostja töötab OÜ-s XX autojuhina. Kokkuleppel hagejate emaga oli kostja talvel ja kevadel 2018 haigete lastega kodus, mistõttu olid tema töötasud oluliselt väiksemad. Kostja saab töövõimetushüvitist 200 eurot kuus. Kokku on kostja sissetulek 600 – 750 eurot kuus. 2 VASTUSTAJATE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
7. Vastustajad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse (

) § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada hagi tagamise korras väljamõistetava elatise suuruse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega vähendada kostjalt menetluse kestuse ajaks väljamõistetava elatise suurust 100 euroni kuus ühe lapse kohta. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagi tagamise korras on põhjendatud kohustada kostjat tasuma hagejatele elatist kuni praeguses asjas kohtulahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks kostjal tasuda kohtumenetluse vältel hagi tagamise korras elatist 200 eurot kuus ühe lapse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus elatise suuruse osas ka vastuoluline. Esmalt on maakohus märkinud, et kohtule ei ole teada mõjuvat põhjust vähendamiseks alla seadusega ettenähtud miinimummäära (
2. aastal 250 eurot kuus), kuid samas on kostjalt välja mõistetud 200 eurot kuus ühe hageja kohta.
3. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida järgmist.

§ 384

lg 3 esimene lause kohaselt ei teatata kostjale hagi tagamise avalduse läbivaatamisest, kuid teise lause kohaselt võib kohus kostja eelnevalt ära kuulata, kui on see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul oleks kostja ärakuulamine olnud ilmselt mõistlik, seda enam, et ka hagiavalduses on viidatud asjaolule, et kostjale on määratud puue ja töövõime vähenemine. 8. Kostja palub määruskaebuses väljamõistetava elatise vähendamist 85 euroni kuus ühe lapse kohta. Ringkonnakohus selgitab, et kohus võtab alles asja sisulise läbivaatamise käigus lõpliku seisukoha küsimus, kas ja millises ulatust on alust vähendada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suurust võrreldes seaduses sätestatud miinimummääraga. Samas tuleb hagi tagamisel arvestada sellega, et kohaldatav abinõu (praegusel juhul igakuise elatise suurus) oleks sobiv ja proportsionaalne ega koormaks kostjat põhjendamatult (

§ 378lg 4).

Arvestades kostja määruskaebuses toodut võib hagi tagamise korras laste ülalpidamiseks 600 euro suuruse elatise väljamõistmine oluliselt kahjustada kostja enda toimetulekut.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on hagi tagamise korras põhjendatud kohustada kostjat tasuma elatist 100 eurot ühe lapse kohta kuus. Siinkohal arvestab ringkonnakohus seda, et kostjale on määratud puue ning tema sissetulekuks on 600 – 725 eurot kuus (töötasu + töövõimetushüvitis). Kohustades kostjat tasuma hagejatele menetluse kestel elatist 100 eurot kuus ühe hageja kohta on võimalik vähemalt osaliselt rahuldada hagejate vajadusi, samal ajal kostjat liigselt majanduslikult koormamata.
2. Käesolev määrus ei ole

§ 390lg 1 alusel edasikaevatav Riigikohtule.

3 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 4