Obsah (15)

§ 169§ 187§ 199§ 120§ 37§ 17§ 2§ 158§ 165§ 45§ 44§ 134§ 122§ 136§ 121

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 6. juuni 2018, Tartu 3-18-55 Haldusasi

§ 169lg-le 1 tuginedes kirjeldava ja põhjendava osata, viidates Viru Vangla 7.

novembri

1. a otsuses ja
2. detsembri
3. a vaideotsuses esitatud põhjendustele.
5. märtsil 2018 esitas M.M. apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja täita kaebuses esitatud taotlused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. veebruari
8. a otsusega vabastas Tartu Halduskohus kaebaja menetlusabi korras riigilõivu tasumisest käesolevas haldusasjas kaebuse esitamisel. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 114 lg 2 kohaselt eeldatakse, et menetlusabi kehtib ka igas järgmises kohtuastmes, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas menetlusstaadiumis aluseid menetlusabi jätkuvuse katkestamiseks. Seetõttu kehtib Tartu Halduskohtu otsusega antud menetlusabi ka apellatsioonimenetluses ning kaebaja on vabastatud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. 6. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas menetlusstaadiumis aluseid apellatsioonkaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega võtab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse

§ 187lg 1 alusel menetlusse.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada ja saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.
2. Vastavalt

§ 199

lg 2 p-dele 1 ja 2 võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohus otsustas selle isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja arutamisele halduskohtus ei kaasatud ja kelle kaasamine apellatsioonimenetluses ei võimalda asja kiiremini ja õigemini lahendada (p 1) ja/või otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (p 2).

1. Halduskohtule esitatud kaebuse
2. peatükis „Taotlused“ märkis M.M. kaebuse nõuetena: 1) tuvastada, et Viru Vangla teadlikult ületas taotlusele vastamise tähtaega, jättis taotlused ja vaide sisuliselt menetlemata ning rikkus sedasi käitudes hea halduse tava; 2) tuvastada, et Viru Vangla teadlikult andis kaebajale magamiseks kehakaalule ebasobivad madratsid ja voodi, mille konstruktsioon ei võimalda madratsi tuuldumist, asetas kaebaja olukorda, kus ta pidi magama tervist kahjustavates tingimustes, rikkudes sellega VangS § 41 lg-s 1 sätestatud nõudeid, põhjustas pika aja vältel igal ööl valu ja lõi olukorra, kus kaebaja ei saanud magada katkematut und; 3) kohustada Viru Vanglat väljastama kaebaja kehakaalule sobiv madrats ja looma tingimused selle tuulutamiseks; 4) tuvastada, et Terviseamet on jätnud täitmata talle seadusega pandud järelevalvekohustuse; 5) alternatiivselt, kui kohus leiab, et järelevalve kinnipeetavate magamistingimuste üle on Justiitsministeeriumi kohustus, tuvastada, et Justiitsministeerium on jätnud täitmata talle seadusega pandud järelevalvekohustuse; 6) tuvastada, et Justiitsministeeriumi vanglate osakond on jätnud täitmata talle pandud seadusloome-, järelevalve ja kinnipeetava õiguste kaitsmise kohustuse; 7) tuvastada, et Justiitsministeeriumi vanglate osakond jättis kaebaja avalduse sisuliselt menetlemata. Lisaks taotles M.M. , et kohus kontrolliks erinevate õigusaktide põhiseaduspärasust. 2
3. Halduskohus tegi otsustuse kaebuse nõuete menetlusse võtmise kohta
4. veebruari
5. a otsuses, märkides lakooniliselt „võtta kaebus menetlusse“, s.o eristamata siinjuures kaebuse erinevaid nõudeid. Sõnastusest järeldub, et kohus otsustas võtta kaebuse menetlusse tervikuna, s.o kõigi selles esitatud nõuete osas. Samas nähtub kohtulahendi kirjeldavast osast (p 4), et kohus on kaebuse nõudena käsitanud üksnes kohustamisnõuet. Otsuse päises on asjas vastustajana nimetatud üksnes Viru Vangla. Halduskohus võis seega soovida võtta menetlusse üksnes Viru Vangla vastu esitatud kohustamisnõude ja lahendada see otsusega. Kuid otsuse resolutsioonis ei ole kohus sellist tahet väljendanud.
6. Tulenevalt

§ 120

lg-st 1 kaebuse saanud kohus muu hulgas selgitab asjas välja vaidluse eseme (p1), selgitab asjas välja pooled ja nende esindajad (p 2), kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta (p 3), kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (p 8). Kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks, võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse (

§ 120

lg 2).

§ 37

lg 3 järgi kaebuses võib soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet (liitkaebus). Liitkaebuse nõuded võivad olla ka alternatiivsed. Halduskohus kontrollib liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi. Seega pidi kohus kontrollima iga kaebuses esitatud nõude, s.t ka kõigi tuvastamisnõuete, osas, kas selle nõude esitamine on lubatav ja vajalik kaebaja õiguste kaitseks ning sõltuvalt kontrolli tulemusest nõude tagastama või võtma nõude menetlusse ja määrama kohase vastustaja. 12. Olukorras, kus vaidlustatud otsus on ainus kohtulahend selles asjas, ei näe ringkonnakohus muud võimalust, kui asuda seisukohale, et otsuse resolutsiooniga on halduskohus otsustanud võtta menetlusse kaebuses esitatud kõik nõuded ning samas jätnud ka kõik nõuded rahuldamata. 13. Vastavalt

§ 17

lg-le 1 vastustaja on Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse. Terviseameti ja Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud nõuete osas saavad halduskohtumenetluses vastustajaks olla eelkõige nimetatud haldusorganid, kelle tegevust kaebusega vaidlustatakse. Teine haldusorgan, näiteks Viru Vangla, võiks ka nende nõuete osas vastustaja olla juhul, kui vaidlusalune asjaolu seondub kõige tõenäolisemalt just vangla, mitte Terviseameti või Justiitsministeeriumi tegevusega. Käesoleval juhul see nii ei ole, kuna kaebaja etteheited seonduvad Terviseameti ja/või Justiitsministeeriumi järelevalve kohustuse täitmata jätmisega ja puudutavad Viru Vangla tegevust üksnes kaudselt. Halduskohus ei ole aga kumbagi nimetatud haldusorganit menetlusse kaasanud ning on teinud otsuse seega menetlusosalise kohta, keda ei kaasatud menetlusse nõuetekohaselt. 14. Halduskohtumenetluses kehtib põhimõte, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses (

§ 2lg 3).

Samas tuleb kohtul otsusega lahendada kõik kaebuses esitatud nõuded ja veel lahendamata taotlused (

§ 158

lg 1 ls 2, § 162 lg 1), selgitades sealjuures millistele asjaoludele ja õigusnormidele tuginedes kohus oma järeldustes tugineb ning põhjendades menetlusosaliste väidetega mittenõustumist (

§ 165lg 1).

Kohus võib loobuda põhjenduste esitamisest, kui kaebus jääb rahuldamata ja kaebaja väidetega mittenõustumist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ning kohus järgib neid põhjendusi (

§ 165lg 2, 169 lg 1).

3 Halduskohus ongi kaebuse rahuldamata jätmisel viidanud Viru Vangla

1. novembri
2. a vastusele taotlusele ja
3. detsembri
4. a vaideotsusele. Mõlemad dokumendid puudutavad kaebaja taotlust talle sobiva ja nõuetekohase madratsi väljastamiseks, s.o puudutavad kaebuses esitatud kohustamisnõuet. Halduskohtu otsuses ei ole aga esitatud põhjendusi, miks kohus on jätnud rahuldamata kaebuse tuvastamisnõuded. Tuvastamisnõuete rahuldamata jätmisel ei ole kohus viidanud ka Viru Vangla, Terviseamet või Justiitsministeeriumi asjakohases haldusaktis või vaideotsuses esitatud põhjendustele. Seega on halduskohtu otsus olulises osas põhjendamata ega ole seetõttu apellatsioonimenetluses kontrollitav.
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusnormi rikkumised halduskohtumenetluses on iseloomult sellised, et olenemata apellatsioonimenetluses esitatud väidetest tuleb halduskohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks halduskohtule (

§ 199lg 2 p-d 1 ja 2).

Asja uuel arutamisel võib ilmneda, et tuvastamisnõudeid ei olnud alust

§ 45

lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangu ja/või kaebaja õiguste riive puudumise (

§ 44lg 1) tõttu menetlusse võtta.

Arvestades menetluslike minetuste ulatust ei pea aga ringkonnakohus põhjendatuks asuda apellatsioonimenetluses esmakordselt kontrollima kaebuse nõuete lubatavust ega tegema ettevalmistavas menetluses tavapäraselt tehtavaid toiminguid. 16. Ringkonnakohus osutab veel, et halduskohus on kaevatava otsuse teinud lihtmenetluses. Lihtmenetluses on lubatud kõrvale kalduda halduskohtumenetluse reeglitest, järgides üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid (

§ 134lg 1).

Samas peab kohus siiski tagama oluliste menetlusõiguste järgimise. Muu hulgas peab kohus tagama kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid (

§ 2lg 5).

Samuti tuleb ka asja lihtmenetluses läbivaatamisel tagada menetlusosalistele

§-s 27 sätestatud õigused. Menetluslike õiguste realiseerimise esmaseks eelduseks on, et menetlusosaline on teadlik, et kohtu menetluses on asi, milles otsustatakse tema õiguste ja kohustuste üle, s.t eelkõige vastustajale ja kolmandale isikule peab kohus teatama menetlusest, selle esemest ja muudest olulistest asjaoludest. Kohustus kaebus teistele menetlusosalistele kätte toimetada on otsesõnu sätestatud

§ 122lg 2 p-s 3.

Sellest reeglist ei ole lubatud kõrvale kalduda ka lihtmenetluses. Seetõttu ei saa kohus korraldada asja lahendamist selliselt, et esimene teade menetlusosalise õigusi ja kohustusi puudutava vaidluse halduskohtumenetluses sisulisele läbivaatamisele asumisest on samas asjas tehtud kohtuotsus. Menetluse selline korraldamine on vastuolus õigusemõistmise olemuse,

§-s 2 sätestatud halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega ning seab menetlusosalised ebavõrdsesse olukorda. Vastustaja jääb sellega ilma nii võimalusest kaebusele vastu vaielda ja esitada oma seisukohad, aga ka näiteks võimalusest sõlmida kompromiss, võtta kaebus õigeks või esitada taandus kohtuniku vastu. 17. Kuna kaebuse kättetoimetamine teistele menetlusosalistele toimub pärast kaebuse menetlusse võtmist, siis on tavaline, et menetlusosalisele saadetakse ühtlasi ka määrus kaebuse menetlusse võtmise kohta, millega samas määratakse vastustajale tähtaeg kaebusele vastuse esitamiseks (

§ 122lg 2 p 4).

Ka asja läbivaatamise lihtmenetluses peab kohus otsustama määrusega (

§ 136

). Lihtmenetluse kohaldamisel ei pea kohus nõudma vastustajalt kaebusele vastuse esitamist, vaid võib piirduda üksnes selgitusega õiguse kohta olla ära kuulatud. Samas määruses tuleb menetlusosalistele teatavaks teha ka asja läbivaatava kohtu koosseis. Erinevalt asja läbivaatamisest kirjalikus menetluses ei kohusta seadus lihtmenetluses pooltele teatama otsuse avalikult teatavakstegemise aega. Et kohtul ei ole kohustust lihtmenetluses kohustust määrata menetlusosalistele tähtaega täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks, siis ei pruugi menetlusosalisetele olla ettenähtav, millise tähtaja jooksul tuleb neil astuda samme oma ärakuulamisõiguse realiseerimiseks. Pidades silmas ka võimalikku kõrvalekaldumist muudest 4 menetlusreeglitest on ilmne, et seetõttu on oluline menetlusosaliste teavitamine asja läbivaatamise vormist. Menetlusökonoomia eesmärgil võib kohus ühe menetlusdokumendina vormistatud määruses otsustada nii kaebuse menetlusse võtmise kui ka määrata asja läbivaatamise vormina lihtmenetluse. Sel juhul ei pea kohus nõudma vastustajalt kaebusele vastuse esitamist, vaid võib piirduda selgitusega õiguse kohta olla ära kuulatud, s.o esitada asja kohta oma seisukoht ja tõendid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siiski tagatud menetlusosalise õigus olla ära kuulatud, kui korraldavas määruses kohus samaaegselt ei nõua vastust kaebusele, ei määra täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaega ega selgita muud võimalust oma seisukoha ja tõendite esitamiseks ega teata otsuse avalikult teatavaks tegemise tähtaega. Õigus olla ära kuulatud oleks näilik, kui menetlusosalisel puudub igasugune indikatsioon selle kohta, millal lõpeb võimalus selle õiguse kasutamiseks. 18. Kui kohtule on juba ainuüksi kaebuse põhjal selge, et esitatud nõuet ei saa rahuldada ning samaaegselt on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne, siis võib olla otstarbekas tagastada kaebus

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kui kohus kaebuse tagastamist põhjendatuks ei pea, tuleb kaebus läbi vaadata halduskohtumenetluse reegleid järgides, tagades vastustajale võimaluse menetluses osalemiseks ka juhul, kui kaebus jääb siiski rahuldamata. 19. Vastavalt

§-le 192 võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, mis vastavalt

§-le 199 toob kaasa halduskohtu otsuse tühistamise. Käesolevas asjas on menetlusrikkumised ilmsed ning ringkonnakohus ei hinda kaebuse rahuldamata jätmise sisulist põhjendatust. Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks otsustada asi Viru Vanglalt ning Terviseametilt ja/või Justiitsministeeriumilt seisukohta küsimata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5