3-16-2467/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

1. juuni 2018, Tartu 3-16-2467 Haldusasi Vladimir Semjonovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a otsus Vladimir Semojonovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vladimir Semojonov Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. mai
5. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
6. juuli 2018). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Vladimir Semjonov oli vahistatuna aastatel erinevatel perioodidel aastatel 2013, 2015 ja 2016 Tallinna Vanglas. Ta esitas
8. septembril 2016 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude seoses sellega, et ta oli erinevatel perioodidel neil aastatel Tallinna Vanglas liiga kitsastes kinnipidamistingimustes. Tallinna Vangla
9. novembri
10. a otsusega tagastati taotlus osaliselt läbivaatamatult nõude esitamise tähtaja rikkumise tõttu ning ülejäänud osas jäeti nõue rahuldamata.
11. V. Semjonov esitas halduskohtule kaebuse, milles palus liiga kitsaste kinnipidamistingimustega talle tekitatud kahju hüvitada. Kaebuse kohaselt rikuti tema õigusi 336 päeva jooksul.
12. Tartu Halduskohtu
13. mai
14. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti kaebaja kasuks välja 81 eurot. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised. 3.
15. Kambrites, kus kaebaja kasutuses olnud pinda oli alla 3 ruutmeetri, viibis kaebaja 58 päeva. Järjestikused kambris viibimised olid 32, 22 ja 4 päeva. Tulenevalt Euroopa inimõiguste kohtu praktikast on perioodid, mil ta oli seal 32 ja 22 päeva järjest, õigusvastased. Neljapäevane periood oli liiga lühike, et sellega kaasnev negatiivne mõju oleks ületanud lubatud taseme. 3.
16. Kaebaja väited halva valguse ja rõskuse osas on tõendamata. 3.
17. Perioodid, kui kaebaja oli kambrites, kus tema kasutuses oli rohkem kui 3 ruutmeetrit põrandapinda, ei olnud tema õigusi rikkuvad. 3.
18. Õigusvastaste 32 ja 22 päeva pikkuste perioodide eest on kohaseks hüvitiseks 81 eurot. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
19. V. Semjonovi apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus kaebus täielikult rahuldada järgmistel põhjendustel. 4.
20. Kohtu arvates rikuti tema õigusi vaid 54 päeva jooksul, kuid tegelikult kestis see 336 päeva. 4.
21. Mööbli alla jäänud põrandapind oleks tulnud eelnevalt kambripindalast välja arvata, enne kui arvutada kambris olnud isikute kasutuses olnud põrandapinda. 4.
22. Hüvitis pole piisav. 4.
23. Ei arvestatud puudulikku valgustust ja niiskust kambrites.
24. Tallinna Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata järgmistel põhjendustel. 5.
25. Mööblialust põrandapinda ei tule kambri üldpindalast välja arvata. 5.
26. Teistes sarnastes asjades on leitud, et üldine seisund vanglas, sh valgustatus ja ventilatsioon olid talutavad. 5.
27. Hüvitis on Eesti üldist elatustaset arvestades piisav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
28. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
29. Kaebaja leiab, et tema õiguste rikkumise periood oli oluliselt pikem kui halduskohtu poolt tuvastatud 54 päeva. Samas jätab ta tähelepanuta halduskohtu otsusest selle osa, kus analüüsiti seda, et ülejäänud perioodil viibis kaebaja kambrites, kus tema kasutuses oli rohkem kui 3 ruutmeetrit põrandapinda. Sellistes kambrites viibimine on kooskõlas nii siseriikliku õigusega (justiitsministri
30. novembri
31. a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ § 6 lg 6) kui ka Euroopa inimõiguste kohtute praktikaga. Seetõttu ei ole selle aja osas kaebaja õigusi rikutud.
32. Õige on halduskohtu ja vastustaja seisukoht, et mööblialust pinda ei pea kambri üldpindalast välja arvama. Seda kinnitab ka Riigikohtu praktika ja selles refereeritud Euroopa inimõiguste kohtu lahendid (vt nt 3-3-1-83-16, p 11). Sealjuures on peetud oluliseks selle hindamist, kas kambri mööbel takistab kinnipeetaval tavalisel viisil liikuda. Käesolevas asjas kinnitab kaebaja poolt esitatud kambri plaan (tl 78), et tagatud oli liikumisvõimalus kambris – kapid ja voodid ning muud mööbliesemed olid paigutatud seinte äärde, nii et liikumiseks vaba ruum jäi kambri keskele. Selline ruumilahendus on isiku tavalisel viisil kambris liikumiseks parim võimalik lahendus.
33. Kaebaja kasuks välja mõistetud hüvitis jääb sellesse vahemikku, mida on sarnastes olukordades välja mõistnud Riigikohus (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-89-16; 33-1-85-16; 3-3-1-86-16; 3-3-1-90-16; 3-3-1-43-16; 3-3-1-21-16, 3-3-1-95-16), st vahemikku ca 1,5-3 eurot päeva eest kambris alla 3-ruutmeetrilise pinnaga kinnipeetava kohta. Asjas ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid suuremat hüvitist. Tema kasutuses olnud kambripind ei langenud kordagi alla 2,55 ruutmeetri. Vaidlusalused perioodid olid küllaltki lühikesed (32 ja 22 päeva). 2
34. Kaebaja väited niiskuse ja valgustatuse osas on tõendamata. Ta seab kambrite niiskuse mõõtmise tulemused kahtluse alla, ent see ei ole käesolevas olukorras piisav. Vangla on kinnitanud mõõtmiste toimumist ning seda, et vaidlusalusel perioodil keegi rõskuse üle ei kaevanud (tl 37). Ringkonnakohus ei näe alust vastustaja väidetes kahelda. Õigesti on vastustaja osutanud ka sellele, et nii valguse kui niiskuse küsimusi on kohtupraktikas Tallinna Vanglaga seoses lahendatud korduvalt, ent alati on leitud, et kinnipeetavate õiguste rikkumist ei ole sellega seoses esinenud.
35. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3