KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 25. juuni 2018 1-16-11012 Juhan Sarv, Tiit Lõhmu

§ 238lg 2 alusel vähendati 4-aastase vangistuseni. Kar

S § 68 lg-t 1 kohaldades luges maakohus R. Joanurme karistusaja alguseks

1. detsembri
2. Vangistustähtaja lõpp saabub
3. aprillil
6. aprillil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid R. Joanurme tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud R. Joanurme ennetähtaegset vabastamist.
7. Tartu Maakohtu
8. juuni
9. a määrusega jäeti R. Joanurm vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused KarS § 76 lg 2 p 1 kohaldamiseks on olemas, KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused aga täitmata. Kohus märkis, et R. Joanurm kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude eest, s.o muu sugulise iseloomuga teo eest lapseealistega, sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest kasutades ära kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama ja toimunust aru saama ning alaealistelt seksi ostmise eest. Kuritegusid pani süüdimõistetu toime pika aja vältel ning seksuaalkuritegude ohvriteks olid eranditult alaealised poisid. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav hoolimatu ja teisi ärakasutava elustiiliga. Tal on diagnoositud seksuaalsuunitluse häire pedofiilia, mis avaldub seksuaaltungis puberteedi-eelses vanuses poiste suhtes. Kohtuistungil avaldatu kohaselt saab süüdimõistetu aru, et ta on midagi valesti teinud, kuid oma teguviisi selgelt õigusvastaseks ei pea. Oma käitumise põhjuseid ja mõju kannatanutele ta hinnata ei oska, mistõttu püsib tema puhul oht vabaduses uute kuritegude toimepanemiseks. Kinnipeetava käitumisele vanglas etteheiteid teha ei saa, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kuriteoriskide maandamiseks on talle vanglas ette nähtud erinevaid tegevusi (töötamine, vestlused psühholoogiga, sotsiaalprogrammide läbimine). Süüdimõistetu sõnul on ta olnud hõivatud vaid majandusabitöödega, seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogramm „Uus suund“ on veel läbimata. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav nõus vangla pakutud programmides osalema vaid selleks, et täita individuaalset täitmiskava, nägemata selle tegelikku vajadust. See näitab, et karistus ei ole oma eesmärki täitnud, isik ei ole valmis ühiskonda naasma. R. Joanurme elutingimused vabaduses oleksid sarnased varasematega ega ole seetõttu määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Tal on kindel elukoht ning soov tööle asuda. Varasematest kooseludest on kinnipeetaval kolm last, suhted säilinud viimase elukaaslase ja ühise pojaga. Tema suhtlusringkonnas on jätkuvalt ka erinevaid kriminaalse taustaga isikuid. Kõike eelnevat kogumis hinnates leidis maakohus, et R. Joanurme puhul esinevad küll mõningad positiivsed asjaolud, kuid need ei kaalu kindlasti üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Süüdimõistetu vabastamine praegu oleks selgelt ennatlik. Järelejäänud karistuse ajal tuleb tegeleda kinnipeetava riskikäitumisega ning sotsiaalsete oskuste parandamisega, et tagada paremad võimalused tema õiguskuulekaks toimetulekuks pärast karistuse kandmiselt vabanemist. MÄÄRUSKAEBUS
10. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Joanurme kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja R. Joanurme ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus piisvalt arvestanud asjaoluga, et R. Joanurm on XXX. Kuriteod, mille eest ta karistust kannab, ongi toime pandud XXX tõttu. Kriminaalkorras on ta karistatud esimest korda. Karistuse kandmise ajal on R. Joanurm allunud vangla sisekorrale, kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole ja ta on ka majandusabitöödel töötanud kohusetundlikult. Uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt hoiab ära pigem seksuaalpaatoloogi poolt R. Joanurmele määratav ravi, mitte aga vangistuse edasikandmine. Süüdimõistetule saab tema tingimisi vabastamisel panna Tartu Vangla iseloomustuses näidatud lisakohustused, samuti lisakohustuse pöörduda seksuaalpatoloogi poole ja alluda viimase poolt määratavale ravile. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et R. Joanurme kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu

§ 390lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2

§ 390

lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades
3. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatüki
6. jao sätteid, sh

§ 326

.

§ 326

lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

1. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt

§ 390

lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

1. Kolleegiumi hinnangul on R. Joanurme kaitsja määruskaebus tervikuna ilmselgelt perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
2. aprilli
3. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Erinevalt määruskaebuse esitajast leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu vaidlustatud määruses on veenvalt põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades R. Joanurme ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus võttis R. Joanurme vabastamata jättes arvesse nii kinnipeetavat positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid (vt käesoleva määruse punkt 3). Kokkuvõttes leidis maakohus, et positiivne ei kaalu üle negatiivset, mistõttu tuleb R. Joanurmel jätkata karistuse kandmist. Kohus ei jätnud R. Joanurme vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus R.

Joanurme kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu

1. juuni
2. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
3. R. Joanurme kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kaks pooltundi, mille eest palub kaitsja määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa 60 eurot tasu. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
4. juuli
5. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades määruskaebemenetluse esemeks oleva vaidluse vähest keerukust ja mahukust, asjaolu, et sama kaitsja osales ka esimese astme kohtu menetluses, olles seega juhtumi asjaoludega kursis, samuti määruskaebuse nappi mahtu, loeb 3

§ 187lg 2 esimese lause alusel R. Joanurmelt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4