1-16-4775/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4775 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuni 2018 määrus, millega Roman Tarassov (ik 38504050241) jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Roman Tarassov, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Roman Tarassov kannab Tartu Vanglas Harju Maakohtu
4. juuni
5. a kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud 4 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust alates
6. jaanuarist
7. Karistusaeg lõpeb
8. juulil
11. aprillil 2018 edastas vangla kohtule materjalid R. Tarassovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla toetab, prokurör ei toeta R. Tarassovi vabastamist.
12. Tartu Maakohtu
13. juuni
14. a määrusega jäeti R. Tarassov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tuvastas, et esinevad formaalsed alused R. Tarassovi vabastamiseks. Materiaalsete aluste osas luges kohus positiivseks R. Tarassovi käitumise karistuse kandmise ajal (sõltuvusrehabilitatsiooni läbimine ja erinevates sotsiaalprogrammides osalemine, töötamine majandusabitöölisena, distsiplinaarkaristuste puudumine). Positiivseks luges kohus ka kinnipeetava vabanemisejärgsed tingimused (elukoha olemasolu, lähedaste toetus, head võimalused tööd leida tänu erinevatele kutseoskustele). Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on oluline kaal kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku varasemal elukäigul. R. Tarassovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on toime pannud varavastaseid kuritegusid ning rahvatervisevastaseid süütegusid. Käesolev vangistus on R. Tarassovi jaoks viies. Valdavalt on kuriteod tingitud sõltuvusprobleemist. R. Tarassov on pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja. Teda on korduvalt karistatud samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest vangistusega, mis ei ole pannud teda oma käitumist korrigeerima. Kohtul puudus veendumus, et R. Tarassovi praeguseks ära kantud karistus on piisav, et hinnata, kas tema soov muutuda on püsiv. Süüdimõistetu varasem elukäik on näidanud, et oht tagasilanguseks on suur. Seega on vaatamata positiivsele praegusel hetkel R. Tarassovi vabastamine ennatlik.
15. R. Tarassov taotleb maakohtu määruse tühistamist. Kohus on hälbinud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17 seisukohtadest (vt p-d 17,19-21, 28-29). Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. R. Tarassov teab, et ta oli ja on narkomaan, ent ta tegeleb selle teemaga ja just elektrooniline valve aitaks tal paremini oma elu sisse seada. Tartu Vangla on soovitanud ka palju lisakohustusi, mida R. Tarassovil tuleks täita. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
16. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad R. Tarassovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. Kaebuse keskse väite kohaselt ei ole maakohus arvestanud kohtupraktikas ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel olulisi põhimõtteid. Konkreetsemalt avaldab kaebaja rahulolematust selle üle, et isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus välja toonud, miks isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisteks on R. Tarassovi korduv karistatus, ta on korduvalt kandnud ka vabadusekaotuslikku karistust, tal on pikaajaline sõltuvus narkootilistest ainetest ning varasem elukäik on näidanud, et oht tagasilanguseks on suur. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et R. Tarassovi vabastamine tingimisi enne tähtaega on ennatlik. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu põhjendatud seisukohaga. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on tegemist isikuga, kes alates
17. eluaastast alustas narkootikumide tarvitamist. Tema tegevust on juhtinud suuresti sõltuvus, selle rahuldamiseks vahendite hankimine ja soov saada majanduslikku kasu. R. Tarassovi tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavad isikud, kes võivad talle avaldada negatiivset mõju. Ehkki käesoleva vangistuse jooksul on R. Tarassov sõltuvuskäitumisega tegelenud, nähtub tema varasemast elukäigust, et eelmisel korral suutis ta vältida umbes 2 kuud vanu tuttavaid, misjärel hakkas uuesti narkootikume tarvitama. R. Tarassovi puhul on ohtlikkust ja riski täheldatud paljudes hinnatavates kategooriates (töö ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, narkootikumide tarvitamine, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud). Seega tuleneb ohuprognoos uute kuritegude toimepanemiseks erinevatest R. Tarassovi eluvaldkondadest ning tema mõtte- ja hoiakumustritest. Kohtukolleegiumi arvates ei saa väita, et R. Tarassovit positiivselt iseloomustav kaaluks üles negatiivse.
18. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 2 /allkiri/ Tiit Lõhmus