1-17-10951/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Tartu Ringkonnakohus

1. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) 1-17-10951 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Roman Rjabtšuki (isikukood 38303132249) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Roman Rjabtšuk RESOLUTSIOON Viru Maakohtu
4. mai
5. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega tunnistati Roman Rjabtšuk süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu
9. märtsi
10. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 7 kuu ja 1 päeva vangistuse võrra ning R. Rjabtšukile mõisteti liitkaristuseks 9 kuud 1 päev vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus
11. novembri 2017 ning karistusaja lõpp saabub
12. augustil
15. aprillil 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid R. Rjabtšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
16. Viru Maakohtu
17. mai
18. a määrusega jäeti R. Rjabtšuk karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et R. Rjabtšukil on kolm kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Korduv karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Vangla materjalidest nähtuvalt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samuti on soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Positiivsena tõi kohus välja asjaolu, et R. Rjabtšukil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud riigikeele õppes ja teinud majandustöid. Samuti on tal olemas elukoht ja töökoht ning ema igakülgne toetus. Samas ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid. R. Rjabtšuki toimetulekut võivad mõjutada võlad summas 6596,62 eurot. R. Rjabtšukil on vangistuse jooksul olnud konflikt kaaskinnipeetavaga, mistõttu algatati kriminaalmenetlus ja tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Viimati kriminaalhooldusel olles ei täitnud R. Rjabtšuk kriminaalhoolduse tingimusi ja karistus pöörati täitmisele. Seetõttu puudub kindlus, et kinnipeetav suudaks tingimisi enne tähtaega vabanemisel täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Seetõttu leidis kohus, et R. Rjabtšuki vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. MÄÄRUSKAEBUS
19. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Rjabtšuk, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vaadata läbi tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimus. R. Rjabtšuk selgitab, et on vanglas olles täielikult aru saanud oma süüst ja tahab kiiremini alustada uut elu ilma alkoholi ja korrarikkumisteta. R. Rjabtšuki ema on nõus talle võimaldama elamispinna ning tulevane tööandja ootab R. Rjabtšuki peatset vabanemist, tagades talle töökoha. R. Rjabtšuk palub teda mõista ning andestada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole.
21. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 on kohtul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Kolleegiumi hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei ole R. Rjabtšuki ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Seejuures ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks.
22. R. Rjabtšukil on kolm kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistati teda varguse toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarbimine. Samuti mõjutavad R. Rjabtšuki majanduslikku toimetulekut tema võlad. Kuigi on positiivne, et R. Rjabtšukil on vabanedes garanteeritud töökoht OÜ-s b, ei ole kohtul usku sellesse, et ta suudaks asuda õiguskuulekale teele.
23. aastal pöörati R. Rjabtšuki karistus täitmisele, kuna ta ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid. Seetõttu ei ole kohtul veendumust, et vangistusest ennetähtaegselt vabanedes suudaks R. Rjabtšuk alluda kriminaalhoolduse tingimustele ja täita kontrollnõudeid. Seda veendumust kinnitab asjaolu, et R. Rjabtšukil oli vanglas konflikt kaaskinnipeetavaga ning tema suhtes pidi seetõttu kohaldama lisajulgeolekuabinõusid alates
24. jaanuarist
26. On positiivne, et R. Rjabtšuk väljendab sõnades soovi loobuda kuritegelikust elust ning alkoholi tarbimisest. Samas nähtub vangla materjalidest, et R. Rjabtšukil on diagnoositud alkoholisõltuvus ning teda on alkoholiseaduse rikkumise eest karistatud korduvalt. Arvestades R. Rjabtšuki varasemaid käitumismustreid, on oht tagasilanguseks märkimisväärselt suur. Alkoholi tarvitades võib R. Rjabtšuk muutuda ka vägivaldseks ning asuda kuritegusid toime panema. Kuna R. Rjabtšuk on varasemalt suhtunud ühiskonda ükskõikselt ning rikkunud korduvalt mitmeid reegleid, on kohtu hinnangul karistuse lõpuni kandmine vangistuses vajalik ning omab R. 2