Obsah (4)

§ 212§ 213§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 201

lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele,

§ 201lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

1. Tartu Halduskohus jättis 30.11.
2. a otsusega rahuldamata kaebaja kaebuse vangla 18.07.
3. a käskkirja nr 6-3/190 osaliselt tühistamiseks ja vangla 31.07.
4. a vaideotsuse nr 1-11/399-2 tühistamiseks (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 2). Veel tagastas halduskohus kaebaja esindajale 09.11.2017 saadetud menetlusdokumendid (resolutsiooni p 3). Apellatsioonkaebuses märgitust lähtuvalt vaidlustas kaebaja apellatsiooniastmes halduskohtu otsuse üksnes resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Tartu Vangla vastuses kaebusele (tl 33-33p), Tartu Halduskohtu otsuse põhjendustes (tl 43-44) ja Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele (tl 56-56p) on ammendavalt selgitatud, miks kaebus rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu põhjendustega ega korda neid.
5. Vastuseks T. Lehteri apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. Vangistusseaduse (VangS) § 37 sätestab kinnipeetavale imperatiivse töökohustuse. VangS § 37 lg 2 p 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav. Eeltoodud regulatsiooni eesmärk on vabastada töötamiskohustusest üksnes see kinnipeetav, kes on juba hõivatud regulaarse ja aktiivse õppimistegevusega, ja seda põhjusel, et juba õppimisega seotud isikul ei ole aega teha täiendavalt ka tööd. Seega on tööst vabastatud kinnipeetav üksnes ajal, mil ta on hõivatud aktiivse ja regulaarse õppimisega. Vastupidine tõlgendus looks kinnipeetavatele avarad võimalused töökohustuse vältimiseks kõigest formaalsele õppija staatusele viitamisega pikkadel perioodidel, kui nad tegelikult õppetööga hõivatud ei ole. See ei oleks kooskõlas vangistuse eesmärkidega, milleks on muuhulgas ka kinnipeetavate tööharjumuse kujundamine ja tsiviilhagide tasumiseks võimaluste loomine juba vangistuse kestel (Tartu Ringkonnakohtu 17.03.
6. a otsus nr 3-10-2335, p 11). Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud halduskohtu märgitu õigsust, et õppetöö
7. klassis kestis ajavahemikul 07.09.2016-22.06.
8. Vastustaja määras 18.07.
9. a käskkirjaga kaebaja osalise koormusega majandustööle abitöölise ametikohale alates 24.07.2017, seega ajal, mil õppetööd enam ei toimunud. Järelikult ei saanud vangla poolt käskkirjaga kaebaja tööle määramine viimase hariduse omandamist takistada. Kinnipeetaval on VangS § 37 lg 2 p 2 alusel õigus tööst keelduda vaid juhul, kui töötamine takistaks tal hariduse omandamist (Riigikohtu 10.10.
10. a otsus nr 3-15-3133, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldunud kaebaja suhtes VangS § 37 lg 2 p
11. Seega on halduskohus asunud õigesti seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus T. Lehteri apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.11.
13. a otsuse resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas muutmata.
14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kokku summas 255 eurot (s.h riigilõiv 15 eurot ja esindajakulud 240 eurot)

§ 108lg-st 1 tulenevalt kaebaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ 2