Obsah (4)

§ 13§ 3§ 6§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 31. mai 2018, Tartu 3-17-1847 Haldusasi E.P

) § 11 lg 2 järgi asendatakse perekonnaseisuandmeid muutes ja parandades senised andmed õigete andmetega. Perekonnaseisuametnik võib teha perekonnaseisuandmetes vajalikud muudatused ametiülesande korras, kui perekonnaseisuandmed on muutunud kohtuotsuse alusel või kui andmete ebaõigsus ilmneb Eesti või välisriigi perekonnaseisuvõi muudest dokumentidest (

§ 13lg 3).

Rahvastikuregistri seaduse § 26 lg 1 p 2 järgi on rahvastikuregistrisse üheks andmete kandmise alusdokumendiks sünniakt. Kuna tõendamist ei leidnud viga kaebaja sünniaktis, siis puudub Viljandi Maavalitsusel alus sünniaktis märgitud sünniaja parandamiseks ja kaebaja isikukoodi säilitamiseks.

1. Vaidlustatud otsuse koostanud perekonnaseisuametnik oli teenistuses Viljandi Maavalitsuse kantselei rahvastiku toimingute talituses peaspetsialist-perekonnaseisuametniku ametikohal Viljandi Maavalitsuse
2. novembri
3. a korralduse nr 43-P alusel ning tema pädevus tuleneb

§ 3lg-st 2 ja § 4 lg-test 1 ja 2.

Ta omab kehtivat perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigust, mis anti talle siseministri

1. juuni
2. a käskkirjaga nr 1-4/104 „Perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse andmine“. Nimetatud õigusega kaasneb ka ametniku õigus viia läbi haldusmenetlusi ning koostada haldusotsuseid. Seega ei ole vastustaja ega konkreetne perekonnaseisuametnik ületanud oma pädevust vaidlustatud otsust tehes. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
3. E.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
4. Apellatsioonkaebuses on kaebaja seisukohal, et E.P. sünnitunnistus TY Nr 276770 on kehtiv ja vaidlustatud otsusega ei ole seda kehtetuks tunnistatud. Isikutunnistused tuleb aga väljastada kehtiva sünnitunnistuse alusel. Kaevatav otsus ei ole kaebaja suhtes ühelgi juhul proportsionaalne ning on seega vastuolus HMS § 3 lg-ga
5. Vastustaja ei ole kaalunud põhjendatud huve, jättes hindamata avaliku huvi formaaljuriidiliselt õigete andmete vastu ja kaebajale kaasneva aja- ja rahakulu isikuandmetega seotud dokumentide ümbertegemiseks. Halduskohus on jätnud otsuse osaliselt põhjendamata ning kaebaja väidetele vastamata. Muu hulgas ei ole kohus arvestanud, et rahvastikuregistrisse kantud kaebaja sünniaeg muudeti juba
6. aastal, kuid
7. juunil 2012 väljastati kaebajale ikkagi uued isikut tõendavad dokumendid XXX. a sünnikuupäeva alusel. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vaidlusaluse otsuse on andnud ametnik, kellel ei olnud selleks pädevust, mistõttu on otsus tühine.
8. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Viljandi linn apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9. Seisukohas apellatsioonkaebuse kohta vaidleb kaasatud haldusorgan Siseministeerium apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Siseministeerium osutab, et ebaõige on kaebaja väide, et isikutunnistus tuleb välja anda kehtiva sünnitunnistuse alusel. Dokumendi väljastamise taotlemisel tuleb sünnitunnistus esitada vaid juhul, kui taotlejaks on alaealine, kellele ei ole varem isiku tõendavat dokumenti väljastatud. Isikut tõendavale dokumendile tuleb kanda õiged andmed, sest ainult nii on võimalik tagada isiku ühene tuvastamine. Ebaõigete andmetega dokument tuleb aga isikut tõendavate dokumentide seaduse § 13 lg 1 p 3 alusel kehtetuks tunnistada. Nimetatud sätte kohaselt tunnistatakse dokument kehtetuks, kui dokument või selles sisalduv kanne või andmed on võltsitud või ebaõiged. Rahvastikuregistri 3 seaduse (RRS) § 6 lg 3 kohaselt avaliku ülesande täitmisel peab lähtuma rahvastikuregistri põhiandmetest. Sünnitunnistuse (sh korduva) näol on tegu dokumendiga, milles sisalduvad andmed perekonnaseisusündmuse toimumisest, st sünnitunnistus on tõend selle kohta, et on koostatud sünniakt. Sellest nähtub, et sünnitunnistus ei ole esmane sündi kajastav dokument vaid on tõendiks, et sünni puhul on koostatud sünniakt. Kuivõrd sünnitunnisus on tõend selle kohta, et on koostatud sünniakt, siis ei saa ka korduva sünnitunnistuse alusel muuta sünniakti kui algdokumendi andmeid. Vastustajal ei ole õigust muuta rahvastikuregistrisse kantud õigeid andmeid ebaõigeteks. Antud asjas on tuvastatud, et apellandi korduva sünnitunnistuse andmed erinevad sünniakti andmetest ning rahvastikuregistrisse kantud andmed ühtivad sünniakti andmetega. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel ei teostanud Viljandi Maavalitsus kaalutlusõigust.
10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel
11. jaanuari
12. a määrusega Tartu Ringkonnakohus määras asjas vastustajaks Viljandi linna senise vastustaja Viljandi Maavalitsuse asemel viimase tegevuse lõpetamise tõttu
13. jaanuarist
14. Ühtlasi kaasas ringkonnakohus Siseministeeriumi menetlusse kaasatud haldusorganina HKMS § 24 lg 1 tähenduses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult selgitanud vaidlustatud otsuse andnud perekonnaseisuametniku pädevust, hinnanud rahvastikuregistrisse kantud kaebaja sünniaja andmete õigsust ning vaidlustatud otsuse kehtivust ja õiguspärasust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
16. Kaebuses taotleb E.P. Viljandi Maavalitsuse
17. juuni
18. a otsuse tühisuse tuvastamist või tühistamist ning vastustaja kohustamist teha toimingud, et kaebajale säiliks varasemalt rahvastikuregistrisse kantud isikukood, s.o isikukood, mille moodustamisel on kaebaja sünniajaks loetud XX . Viljandi Maavalitsuse kaevatava otsusega jäeti rahuldamata E.P. taotlus (tl 5) parandada
19. jaanuaril 1944 koostatud sünniaktis andmed tema sünniaja kohta ja märkida sünniajaks XX .
20. Tulenvalt RRS §-st 49 on isikukood isiku soo ja sünniaja alusel moodustatud isiku üheselt kindlaksmääramist võimaldav arv. Vastavalt regionaalministri
21. jaanuari 2005 määruse nr 4 „Isikukoodide moodustamise, väljajagamise ja andmise kord“ §-st 3 on isikukoodi teise ja kolmanda numbri tähenduseks sünniaasta kaks viimast numbrit; neljanda ja viienda numbri tähenduseks sünnikuu number; kuuenda ja seitsmenda numbri tähenduseks sünnikuupäev. Seega sõltub isikukood vahetult isiku sünniajast, s.t isikule ei saa moodustada isikukoodi, mille kuues ja seitsmes number ei lange kokku tema sünnikuupäevaga. Vastavalt nähakse RRS § 52 lg 1 p-s 3 ette, et rahvastikuregistri andmete volitatud töötleja moodustab ja annab isikule uue isikukoodi RRS § 21 lg 1 p-des 3 ja 4 (sünniaeg) sätestatud rahvastikuregistrisse kantud isikuandmete parandamisel või muutmisel. Seetõttu mõistab ringkonnakohus kaebust selliselt, et E.P. eesmärgiks on
22. jaanuari
23. a sünniaktis märgitud ja rahvastikuregistrisse kantud sünniaja andmete muutmine vastavalt
24. oktoobril 1951 väljastatud sünnitunnistusele (tl 8) kantud sünniajale XX ja selle kaudu varasemalt rahvastikuregistrisse kantud isikukoodi säilitamine. Samas ei ole E.P. vaidlustanud tema sünniaja andmete muutmist rahvastikuregistris
25. novembril 2010 üldise sünniaktide andmete rahvastikuregistrisse kandmise tõttu.
26. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. 4 Perekonnaseisukannete tegemine ja muutmine on reguleeritud perekonnaseisutoimingute seadusega (

). Selle § 2 lg 1 kohaselt on perekonnaseisukanne muu hulgas ka sünni kohta rahvastikuregistrisse kantavate andmete kogum. Perekonnaseisukande tegemiseks esitatakse seaduses sätestatud nõuetele vastav avaldus ning seaduses sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab registrisse kantavat asjaolu (

§ 6lg 1 ls 1).

Perekonnaseisuandmete muutmine ja parandamine on lubatud üksnes

-s, perekonnaseaduses või nimeseaduses sätestatud juhtudel ja korras (

§ 11

lg 1), kusjuures perekonnaseisuandmeid muutes ja parandades asendatakse senised andmed õigete andmetega (

§ 11lg 2).

Käesolevas asjas vaidluse all olevatel asjaoludel perekonnaseisuandmete muutmist ega parandamist ei näe ette ükski nimetatud seadustest. Seega on kaebajal õigus nõuda oma sünniandmete parandamist rahvastikuregistris juhul, kui rahvastikuregistrisse kantud andmed on ebaõiged ja ta esitab dokumentaalse tõendi, mis seda asjaolu tõendab. Samas ei näe kehtiv õigus ette võimalust muuta sünniakti selles märgitud sünniaja osas. Kui isik soovib sünniaktis märgitust erineva sünniaja kandmist rahvastikuregistrisse, tuleb tal esitada tõendid, mis kinnitavad, et sünniaktis ei ole märgitud õige sünniaeg. Vaidluse korral võib perekonnaseisudokumenti asendada jõustunud kohtuotsus, milles tuvastatakse vaidlusalune asjaolu.

1. Käesoleval juhul rahvastikuregistrisse kantud andmete muutmise taotluse esitamisel ja hiljem kohtumenetluses tugineb E.P. asjaolule, et
2. oktoobril 1951 väljastatud sünnitunnistusel on tema sünniajaks märgitud XX . Viljandi Maavalitsus vaidlustatud otsuses ja halduskohus E.P. kaebust lahendades on põhjalikult analüüsinud tõendeid ja arusaadavalt selgitanud, miks
3. oktoobril 1951 väljastatud sünnitusele kantud sünniaega ei saa õigeks lugeda. Ringkonnakohus nõustub, et Viljandi rajooni keskhaigla sündide registreerimise leht (tl 9) ja Viljandi Vallavalitsuse
4. jaanuaril
5. a koostatud sünniakt nr 5 (tl 13p) kinnitavad veenvalt, et kaebaja sündis XX . Kaebajale
6. oktoobril 1951 väljastatud sünnitunnistusel on selle väljaandmise alusena samuti viide
7. jaanuari
8. a sünniaktile nr 5 ja vastavalt on sünniaktil märge, et selle alusel väljastati sünnitunnistus
9. oktoobril
10. Seega on
11. aastal sünnitunnistusele kantud andmete allikaks
12. aastal koostatud sünniakt. Ka kaebaja ei ole väitnud, et andmete allikaks oleks muu dokument. Seetõttu saab järeldada, et andmete kandmisel sünnitunnistusele on eksitud ja kaebajale väljastati sünnitunnistus, millele tema sünniaeg kanti ebaõigesti.
13. Sellist järeldust ei lükka ümber kaebaja väited selle kohta, et sünniakti andmed ei ole usaldusväärsed, sest dokument koostati Saksa okupatsiooni ajal, puudub võimalus kontrollida, kas kanded tehti õiguspäraselt ja dokumendil puudub kaebaja vanemate kinnitus selle kohta, et sünniandmed on õiged. Olukorras, kus sünniaktil siiski on kaebaja isa allkiri „Teadaandjana“, sünniakt ja Viljandi rajooni keskhaigla sündide registreerimise leht on sünniaja osas kokkulangevad ja sündide registreerimise lehele on sünniaeg märgitud minutilise täpsusega („
14. I. 44 h 1130“), ei ole ainuüksi dokumentide okupatsiooni ajal koostamise fakt piisav, et eeldada sünniaktis kajastatud andmete ebaõigsust. Seda eriti olukorras, kus kaebaja ei ole isegi väitnud, et
15. oktoobri
16. a sünnitunnistuse välja andmine oleks tingitud ebaõigete andmete korrigeerimise vajadusest ja/või selleks oleks alust andnud mõni asjakohane tõend. Sellise tõendi olemasolule ei ole sünnitunnistuse väljaandmisel ega nüüd haldusvõi kohtumenetluses viidatud. Ka ei ole kaebaja väitnud, et tema sündimise ajal kehtinud õigus näinuks ette tavaarusaamast erineva ametliku sünniaja registreerimise reegli, mis sünniaktis kajastatud andmetele vaatamata lubaks kaebaja tegelikuks sünniajaks pidada XXX.
17. Ringkonnakohus jagab seejuures Siseministeeriumi seisukohta, et sünniakti tuleb pidada perekonnaseisusündmuse toimumist tõendavaks algseks dokumendiks ja sünnitunnistust dokumendiks, mis tõendab sünniakti olemasolu ja sisaldab viimase andmeid. Kehtiv õigus dokumentide olemust ei defineeri, kuid selles osas on asjakohane viide perekonnaseaduse
18. juunini 2010 kehtinud redaktsiooni §-dele 107 ja 113 lg
19. Kuna
20. oktoobril 1951 5 sünnitunnistuse väljastamise aluseks on olnud sünniakt ja sellele kantud andmed, siis on ilmne, et sünnitunnistus ei saagi tõendada sünniakti andmete õigsust või sünniaktile kantud andmeid ümber lükata. Määrav ei ole siinkohal küsimus sünnitunnistuse kehtivusest, kuna sünnitunnistus on üksnes üheks tõendiks kaebaja sünniaja andmete kontrollimisel.
21. Eelnevast ei tule siiski järeldada, et rahvastikuregistrisse kantud sünniaja andmete muutmine erinevaks sünniaktile kantud sünniajast ei ole üldse võimalik. Kuid selle saavutamiseks tuleb isikul tõendada, et sünniaktile on kantud ebaõige sünniaeg. Kohtumenetluses lubatavate erinevate tõendiliikide tõttu võibki eesmärgi saavutamine õnnestuda just selliselt, et isiku sünniaeg tuvastatakse kohtumenetluses ka kande parandamise aluseks esitatakse kohtuotsus, milles on sünniaktis kajastatud erinev sünniaeg juriidilise faktina tuvastatud. Käesoleval juhul ei ole aga kaebaja viidanud veel uurimata tõenditele, mis kinnitaksid rahvastikuregistrisse kantud sünniaja ebaõigsust. Ka ringkonnakohtule ei ole selliste tõendite kogumise võimalus äratuntav. Kõiki kättesaadavaid tõendeid aga on uuritud juba kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel ja kohtumenetluses ei ole ilmnenud, et Viljandi Maavalitsus oleks asja lahendamisel olulised asjaolud tõendeid hinnates ebaõigesti tuvastanud.
22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja Siseministeeriumiga ka selles, et vaidlustatud otsusega kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel Viljandi Maavalitsus ei rakendanud ega olnudki õigustatud rakendama kaalutlusõigust. Kuna perekonnaseisuandmete muutmine ja parandamine on lubatud üksnes seniste andmete õigete andmetega asendamise teel, siis oli andmete muutmine lubatud üksnes juhul, kui rahvastikuregistrisse kantud kaebaja sünniaeg on ebaõige. Seda asjaolu tuligi haldusmenetluses kontrollida. Asjaolu väljaselgitamiseks Viljandi Maavalitsus kogus tõendeid ja leidis, et rahvastikuregistrisse kantud andmed on õiged. Seejärel puudus Viljandi Maavalitsusel kaebaja taotluse rahuldamise ja andmete muutmise õigus. Muu hulgas ei olnud maavalitsusel lubatud arvesse võtta, et andmete muutmata jätmisel tuleb moodustada kaebajale uus isikukood ja see omakorda toob kaebajale kaasa olulise aja- ja rahakulu ega sedagi, et kaebaja on pidanud oma sünniajaks XX ja seda on pikka aega käsitatud ka kaebaja ametliku sünniajana. Kehtivast õigusest ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda, et rahvastikuregistrisse kantaks tema sünniajana ebaõige sünniaeg põhjusel, et ebaõiget sünniaega on kestvalt tunnustatud isiku sünniajana. Seetõttu ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et õigete andmete ilmnemisel tema perekonnaseisuandmeid selles osas kunagi ei muudeta. Sellist õiguspärast ootust ei saanud luua ka halduspraktika, kus
23. aastal väljastati kaebajale isikut tõendavad dokumendid senise isikukoodi ja sünniaja andmetega vaatamata selle, et rahvastikuregistrisse oli juba kantud õiged andmed sünniaja kohta. Uue isikukoodi moodustamise näeb imperatiivselt ette RRS § 52 lg 1 p ning see kehtis sarnases sõnastuses juba enne
24. aastat, mistõttu
25. aastal kaebajale isikut tõendavate dokumentide väljastamine ebaõigete andmete alusel toimus õigusvastaselt. Õigusvastane halduspraktika aga iseenesest ei saa tekitada isikule õiguspärast ootust sellise praktika jätkumiseks.
26. Perekonnaseisuasutus võib teha perekonnaseisuandmetes vajalikud muudatused ametiülesande korras, kui perekonnaseisuandmed on muutunud kohtuotsuse alusel või kui andmete ebaõigsus ilmneb Eesti või välisriigi perekonnaseisu- või muudest dokumentidest (

§ 13lg 3).

1. detsembrini 2013 kehtinud sõnastuses ei näinud säte ette võimalust perekonnaseisuandmete muutmiseks ametiülesande korras Eest perekonnaseisu või muude dokumentide alusel. Seetõttu ei ole selge, kas
2. aastal oli lubatav muuta andmeid kaebaja sünniaja kohta rahvastikuregistris kaebaja taotluseta, ametiülesannete korras. Kuna aga kaebaja ei ole seda toimingut käesolevas asjas vaidlustanud ja alates
3. jaanuarist 2014 on andmete muutmine ametiülesande korras lubatud ka juhul, kui andmete ebaõigsus ilmneb Eesti perekonnaseisu dokumentidest, siis ei mõjuta ebaselgus haldusorgani varasema tegevuse õiguspärasuses käesoleva asja lahendamist ja ringkonnakohus seda täiendavalt ei analüüsi. Viljandi Maavalitsusele esitatud taotluses (tl 5p) on kaebaja palunud ka, et tema eesnimi märgitaks nii nagu see on sünnitunnistusel (E), mitte dokumentidel kasutud senise kujul (E). Vaidlustatud 6 otsusega ei ole seda taotlust lahendatud. Kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja nime kohta väiteid ega taotlusi esitanud. Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus ka seda küsimust täiendavalt, märkides siiski, et nimekuju (E) osas on
4. jaanuari
5. a sünniakt ja
6. oktoobri 1951 sünnitunnistus kokkulangevad.
7. Viljandi Maavalitsuse ja konkreetse perekonnaseisuametniku pädevuse kohta on ammendavad põhjenduses esitatud halduskohtu otsuses. Olukorras, kus kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses haldusorgani ega ametniku pädevust puudutavalt uusi asjaolusid ega väiteid esitanud, nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ja jätab need kordamata.
8. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Viljandi linn ei ole apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. /allkirjastatud digitaalselt/ 7