3-17-2106/36

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

1. august 2018, Tartu 3-17-2106 Rein Lossi kaebus Jõhvi vallasekretäri vastuste õigusvastasuse tuvastamiseks ja tekitatud mittevaralise kahju 10 000 eurot hüvitamiseks Rein Lossi
2. aprilli
3. a avaldus Kirjalik menetlus Kaebaja Rein Loss Vastustaja Jõhvi vald RESOLUTSIOON Jätta Rein Lossi
4. aprilli
5. a avaldus tähelepanuta. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Rein Loss esitas
7. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Jõhvi vallasekretäri vastuste (kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks ja Jõhvi vallasekretäri vastustega kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja sõnul esitas ta
8. oktoobril 2017 Jõhvi Vallavalitsusele taotluse enda kandmiseks
9. oktoobril 2017 toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valijate nimekirja ning sai
10. oktoobril 2017 vallasekretärilt vastuse tema taotluse mitterahuldamise kohta.
11. Tartu Halduskohus tagastas
12. veebruari
13. a määrusega R. Lossi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Asja materjalidest nähtub, et R. Loss sai halduskohtu
14. veebruari
15. a määruse allkirja vastu kätte
16. veebruaril
19. aprillil 2018 saatis R. Loss Tartu Halduskohtule kaebusena pealkirjastatud avalduse (tl 61, kohtus registreeritud
20. aprillil 2018), kus märgib, et
21. aprillil 2018 võimaldati tal tutvuda esmakordselt kohtuasja nr 3-17-2106 kohtutoimikuga. Samas soovib kaebaja, et tagataks põhiõiguste lünkadeta kaitse ja hinnataks erinevaid põhiseaduslikke väärtusi. Kaebaja leiab, et tal on õigus konkreetsele normikontrollile ka selles kohtus, kus temaga seotud kohtuasju läbi vaadatakse. Kohustuslik kohtueelne menetlus on kaebajal läbitud. Kaebaja leiab, et tema hääletamisest osavõtuks teostati põhjendamatuid takistusi ja tal ei ole võimaldatud valida. Toimiku pealkiri on ebatäpne ega sisalda kahjunõuet 10 000 euro hüvitamiseks. Kaebaja märgib, et nägi osasid dokumente (kohtunõue Jõhvi Vallavalitsusele ja vastus kohtunõudele) esmakordselt toimikuga tutvudes. Kaebaja soovib, et edasised kohtuistungid oleksid avalikud ja toimuksid kohtusaalis tema osavõtul. Alates
22. veebruarist 2018 taotleb kaebaja selle koha pealt asja uuesti ja seaduslikku kohtulikku menetlust tema osavõtul. Nimetatud avalduse edastas halduskohus Tartu Ringkonnakohtule, leides, et tegemist võib olla hilinenult esitatud määruskaebusega halduskohtu
23. veebruari
24. a määruse peale. R. Lossi
25. aprilli
26. a avaldus sisaldas ka taotlust riigi õigusabi määramiseks, et pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Nimetatud taotluse edastas halduskohus lähtudes riigi õigusabi seaduse § 10 lg-test 3 ja 7 ning § 37 lg-st 2 Viru Maakohtule.
27. Tartu Ringkonnakohus jättis
28. juuni
29. a määrusega R. Lossi
30. aprilli
31. a avalduse käiguta ja andis kaebajale tähtaja seitse päeva määruse saamisest omapoolsete selgituste ja võimalike taotluste esitamiseks vastavalt määruse punktides 5-7 väljatoodud asjaoludele. Ringkonnakohus soovis teada, kas R. Lossi
32. aprilli
33. a avaldust tuleb käsitleda kui haldusasjas nr 3-17-2106 esitatud teadet või Tartu Halduskohtu
34. veebruari
35. a määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebust. Ringkonnakohus selgitas, et kui nimetatud avaldust tuleb käsitleda määruskaebusena, on see esitatud hilinenult ning kaebajal tuleb esitada ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus, sealjuures põhjendades, miks ta ei saanud esitada määruskaebust tähtaegselt. Samuti tuleb määruskaebust täiendada ja viia kooskõlla seadusega sätestatud nõuetega (HKMS § 205 lg-d 1, 2).
36. Ringkonnakohtule tagastatud allkirjalehelt nähtub, et R. Loss sai Tartu Ringkonnakohtu
37. juuni
38. a määruse isiklikult allkirja vastu kätte
39. juunil
40. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
41. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 2 teise lause kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi muus avalduses võib kohus jätta avalduse tähelepanuta.
42. Tartu Ringkonnakohus otsustas
43. juuni
44. a määrusega jätta R. Lossi
45. aprilli
46. a avaldus käiguta ning anda kaebajale tähtaeg omapoolsete selgituste ja võimalike taotluste esitamiseks. Sama määruse põhjendavas osas (p 9) on ringkonnakohus kaebajale selgitanud, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi muus avalduses, võib kohus jätta avalduse tähelepanuta.
47. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu
48. juuni
49. a määruse resolutsiooni p-st 2 tuli kaebajal kõrvaldada
50. aprilli
51. a avalduse puudused määruse saamisest arvates seitsme päeva jooksul. R. Loss sai ringkonnakohtu
52. juuni
53. a määruse kätte
54. juunil
55. Seega hakkas tähtaeg avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks kulgema
56. juunil 2018 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli
57. juuni
59. Käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kõrvaldanud enda
60. aprilli
61. a avalduses esinenud puudusi, s.o ei ole kohtule selgitanud, kas
62. aprilli
63. a avaldust tuleb käsitleda kui määruskaebust Tartu Halduskohtu
64. veebruari
65. a määruse peale või haldusasjas nr 3-17-2106 esitatud teadet. Samuti ei ole kaebaja pöördunud ringkonnakohtu poole, et taotleda enda seisukohtade ja võimalike taotluste esitamiseks antud tähtaja pikendamist.
66. Eeltoodust tulenevalt tuleb R. Lossi
67. aprilli
68. a avaldus jätta HKMS § 55 lg 2 alusel tähelepanuta. /allkirjastatud digitaalselt/ 2