3-17-2456/56

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

1. august 2018, Tartu 3-17-2456 Malle Tootsi kaebus Tartu Linnavalitsuse
2. augusti
3. a korralduse nr 816 tühistamiseks, varalise kahju hüvitamiseks summas 27 885,47 eurot ning viivise väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu
4. juuni 2018 määrus Malle Tootsi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Malle Toots Vastustaja Tartu linn RESOLUTSIOON
5. Võtta määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu menetlusse.
6. Jätta Malle Tootsi määruskaebus Tartu Halduskohtu
7. juuni
8. a määruse peale rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tartu Halduskohtu menetluses on Malle Tootsi kaebus Tartu Linnavalitsuse
10. augusti
11. a korralduse nr 816 tühistamiseks, varalise kahju hüvitamiseks summas 27 885,47 eurot ning viivise väljamõistmiseks.
12. jaanuari
13. a määrusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebaja riigi õigusabi taotluse ja määras talle riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses haldusasjas nr 3-17-2456 kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.
15. juuni
16. a määrusega Tartu Halduskohus otsustas lõpetada M. Tootsile riigi õigusabi andmine. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on vaatamata esindaja olemasolule iseseivalt ja vormikohaselt esitanud kohtule tõendeid, avaldusi ja kaebuse täiendusi
17. jaanuaril,
18. ja
19. aprillil,
20. juunil ning
21. juunil
22. Muuhulgas on M. Toots vastanud
23. mai
24. a kohtumäärusele, esitades iseseisvalt kaebuse tervikteksti ja seisukoha riigi õigusabi andmise vajalikkuse osas. Kaebaja on kohtule rõhutanud, et kaebuse asjaolud on talle selged ning vajalikud tõendid olemas ehk kaebaja on ise võimeline kaebuse asjaolusid ja eesmärki kohtule vajadusel täiendavalt selgitama. halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja kohtupraktika. Ennatlik on kaebaja põhjendus esindaja vajalikkusest põhjusel, et ta soovib esitada kaebuse Riigikohtusse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
26. juulil
27. a esitas M. Toots Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
28. juuni
29. a määruse tühistamist.
30. Määruskaebuse kohaselt on esindaja osalemisest menetluses olnud kaebajale palju abi ja nende koostöö on hästi sujunud. Kaebaja ei ole menetluse kestel kaebuse nõuet muutnud, seetõttu ei ole muutnud ka need asjaolud, millele tuginedes halduskohus algselt määras riigi õigusabi. Kohus on ekslikult leidnud, et kaebaja suudab ise halduskohtumenetluses oma õigusi kaitsta. Kaebuse koostamine ja selle kaitsmine kohtus on erinevad asjad. Kaebaja ei orienteeru iseseisvalt kehtiva õiguse normides. Kaebaja vajab riigi õigusabi vormikohaste avalduste koostamiseks ja kohtuistungil osalemiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
31. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab üksnes kaebaja õigusi, mistõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.
32. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 4 esimese lause kohaselt asja menetlev kohus võib oma algatusel igas menetlusstaadiumis RÕS seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad RÕS-s ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. Riigi õigusabi andmise otsustamisel esindamiseks kohtumenetluses peab kohus muu hulgas hindama, kas riigi õigusabi taotleja ise saab oma õiguste kaitsmisega kohtus hakkama. Tulenevalt RÕS § 7 lg-st 1 ei anta isikule riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Hinnang kaebaja võimele ise oma õigusi kaitsta kahtlemata sõltub sellest, milline on vaidluse alus ja ese ehk kuivõrd keerukas on vaidlus. Kohus peab kujundama veendumuse, kas konkreetse kaebuse lahendamisel on isik suuteline osalema menetluses esindajata ilma, et see kahjustaks tema võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Menetluse alguses esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamisel tuleb kohtul anda hinnangu piiratud info alusel, tuginedes näiteks üksnes kaebusele ja kohtueelse menetluse materjalidele. Menetluse kestel võib aga ilmneda, et esialgne hinnang ei ole olnud täpne. Seetõttu ka juhul, kui kaebaja menetluse kestel ei muuda kaebuses esitatud nõudeid, võib kohus menetluse ajal siiski jõuda algsest erinevale veendumusele selles, milline on isiku arusaamine kohtumenetlusest ja kas ta ise suudab oma õigusi kohtumenetluses kaitsta.
33. Käesolevas asjas on halduskohus selgitanud, et veendumus selles, et M. Toost ise suudab kaitsta oma õigusi kohtumenetluses kujunes kaebaja enda esitatud menetlusdokumentide alusel. Kaebaja esitas kohtule menetlusdokumente iseseisvalt ka pärast talle riigi õigusabi korras esindaja määramist, nende menetlusdokumentide kvaliteet oli piisav, et halduskohtu uurimis- ja selgitamiskohustust arvestades tõdeda kaebaja arusaamist halduskohtumenetlusest ja eelkõige kaebuse lahendamisel olulistest asjaoludest tasemel, mis on piisav tema õiguste kaitsmiseks kohtumenetluses. M. Toots ei ole määruskaebuses seadnud kahtluse alla, et on halduskohtu määruses nimetatud menetlusdokumendid ise koostanud või, et neist saab teha järelduse, et kaebaja mõistab kaebuse asjaolusid kui ka kehtivat õigust piisavalt, et menetluses iseseisvalt osaleda. Ringkonnakohus 2 jagab siinjuures halduskohtu seisukohta, et kaebaja iseseisvus menetluses osalemisel ja esitatud menetlusdokumentide kvaliteet osutavad, et kaebaja suudab menetluses osaleda esindaja abita.
34. Olukorras, kus halduskohus on leidnud, et kaebaja on ise võimeline menetluses oma õigusi kaitsma, tuli riigi õigusabi lõpetada, sest RÕS § 7 lg 1 otsesõnu keelab õigusabi andmise. Seetõttu ei anna riigi õigusabi jätkamiseks alust see, et kaebaja tunneb ennast menetluses esindaja olemasolul kindlamalt ja soovib tema abi menetlusdokumentide vormistamisel või kohtuistungil osalemisel. Kohtu kohustuseks halduskohtumenetluses on muu hulgas tagada kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid, samuti et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lg-d 5 ja 6). Seetõttu ei ole alust eeldada, et kaebajat menetluses edaspidi vastustajaga võrreldes ebavõrdselt koheldaks või, et M. Tootsi kaebuse eduväljavaated oleks muutunud riigi õigusabi lõpetamise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ 3