3-18-1092/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiit Lõhmus, Tanel Saar ja Einar Vene

1. august 2018, Tartu Haldusasi Arlet Martinsoni kaebus Viru Vangla vastu seonduvalt kambris ööpäevaringse õhtuvahetuse tagamisega esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamine Tartu Halduskohtu
2. juuni
3. a määrus Arlet Martinsoni määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Arlet Martinson Vastustaja – Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-18-1092 RESOLUTSIOON
4. Jätta Arlet Martinsoni määruskaebus rahuldamata, muutes Tartu Halduskohtu
5. juuni
6. a määrust ning jätta Arlet Martinsoni esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
7. Jätta rahuldamata Arlet Martinsoni taotlus koopia saamiseks Viru Vangla esitatud vastusest esialgse õiguskaitse taotlusele. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Arlet Martinson esitas
9. mail 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu ning ühes sellega ka esialgse õiguskaitse taotluse, taotledes Viru Vangla kohustamist paigutada kaebaja kohtumenetluse lõpuni kambrisse, kus ööpäevaringselt on õhuvahetus 20 l/s või kambrisse, kus ta saaks viibida üksinda.
10. Tartu Halduskohus jättis
11. juuni
12. a määrusega A. Martinsoni esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus märkis, et Viru Vangla kinnitas
13. juuni
14. a vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele, et kõikide eluhoonete ventilatsiooniseadmed on alates
15. maist 2018 seadistatud tööle täiskiirusel ning õhuvahetus ühes kambris on 20 l/s. Seega ei esine praegu asjaolusid, mille tõttu kaebaja esialgset õiguskaitset taotles ning millest võiks tuletada esialgse õiguskaitse vajaduse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
16. A. Martinson esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
17. juuni
18. a määruse tühistada ning kohaldada esialgset õiguskaitset. Viru Vangla ventilatsioon on projekteeritud arvestusega, et kambris viibib üks isik, siis vastab see nõuetele. Külmaperioodil on temperatuuriandurid seadistatud sedasi, et ajavahemikul 00.00–05.30 langeb ventilatsioonisüsteemi võimsus 10 l/s. See, et õhuvahetus võib vangla hinnangul vastata suvel nõuetele, on sedasi ainult praegu, kuid külmaperioodil satub kaebaja tervis ja heaolu ohtu. Seega on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus suunatud tulevikku. Kaebaja muutis esitatud esialgse õiguskaitse sõnastust selliselt, et Viru Vanglat kohustataks hoidma teda esialgse õiguskaitse korras kuni kohtumenetluse lõpuni kambris, mille õhuvahetus on 10 l/s inimese kohta ja lubatud õhutemperatuur jääb lubatud piiridesse, st 20 °C–24 °C. Selle nõude palus kaebaja lisada ka oma põhinõudele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
20. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks HKMS § 249 lg 1 peab esinema oht, et kaebaja õiguste kaitse osutub kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks, st esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega peavad kaebajale kaasnema pöördumatud tagajärjed.
21. Vangla on
22. juunil 2018 esialgse õiguskaitse vastuseks väitnud, et alates
23. maist 2018 töötab ventilatsioonisüsteem täiskiirusel, tagades kambris õhuvahetuse 20 l/s. Seega on kaebuse esitamise seisuga esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud, mistõttu tuleb sellisel juhul jätta vastavasisuline taotlus rahuldamata. Halduskohus on jätnud taotluse läbi vaatamata viitega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 3 ls-le 2, mis sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul saab seda alust kohaldada siis, kui kaebuse esitamise hetkel oli esialgse õiguskaitse vajadus olemas, aga mingis menetluse etapis kadus vajadus ära. Praegusel hetkel ei esinenud esialgse õiguskaitse vajadust juba siis, kui kaebus halduskohtule esitati. Ühtlasi ei ole kohtul võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset edasiulatuvalt olukorras, kus kahjulike asjaolude saabumine on oletuslik. Kohus ei saa lähtuda oletusest, et külmaperioodi saabudes ei pruugi õhuvahetus kambris olla enam 20 l/s. Kui asjaolud peaksid muutuma, saab kaebaja esitada kohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, kuna esialgset õiguskaitset võib kohalda igas menetlusstaadiumis (HKMS § 249 lg 1 ls 1).
24. Kaebaja on määruskaebuses palunud, et tema esialgse õiguskaitse taotlust ja ühtlasi ka kaebuse nõuet muudetakse. Nimelt soovib kaebaja, et Viru Vanglat kohustataks hoidma teda esialgse õiguskaitse korras kuni kohtumenetluse lõpuni kambris, mille õhuvahetus on 10 l/s inimese kohta ja lubatud õhutemperatuur jääb lubatud piiridesse, st 20 °C–24 °C. Ringkonnakohus ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ja põhinõuet määruskaebemenetluse raames muuta, kuna ringkonnakohus hindab määruskaebust läbi vaadates üksnes Tartu Halduskohtu
25. juuni
26. a määruse õiguspärasust. Kuna halduskohus ei ole otsustanud veel kaebuse menetlusse võtmise küsimust, saab kaebaja pöörduda vastava sooviga halduskohtusse ning paluda kaebuse muutmist ja sellest lähtuvalt ka esialgse õiguskaitse kohaldamist uuel alusel.
27. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka
28. juunil
29. a esitatud avalduse koopia saamiseks vastutaja vastusest esialgse õiguskaitse taotlusele, kuna seda on kõikehõlmavalt refereeritud 2 halduskohtu määruses, mille kaebaja on kätte saanud. Viru Vangla märkis oma vastuses nimetatud taotlusele käesoleva määruse p-des 2 ja 8 sedastatud, mille kohaselt töötab ventilatsioonisüsteem alates
30. maist 2018 täiskiirusel ning õhuvahetus kambris on 20 l/s. Viru Vangla leidis, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
31. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb osaühingu Vollmond määruskaebus rahuldamata, kuid ringkonnakohus muudab Tartu Halduskohtu
32. juuni
33. a määruse resolutsiooni ja jätab A. Martinsoni esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3