MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 25.06.2018, Tartu Haldusasja number 3-18-276 Haldusasi Igor Ogorodnikovi kaebus Viru

) § 4 lg 3 p 8). 10. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes

-is selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral.

§ 7

lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

1. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kaebaja leiab, et Viru Vangla on tekitanud talle mittevaralist kahju sellega, et ei võimaldanud tal
2. a maist kuni
3. a jaanuarini pikaajalist kokkusaamist abikaasaga, et eostada last. Sellega on vangla kaebajal tema väitel tekitanud stressi ja rikkunud närve ning sekkunud tema eraellu. 12.

§ 7

lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul tungivat avalikku huvi. Seega ei ole

§ 7lg 1 p 6 alusel kaebajale riigi õigusabi andmine lubatud.

13. Lisaks sellele leiab ringkonnakohus, et arvestades senist haldusasja menetluse käiku, on kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma, st apellatsioonkaebust koostama.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on vastavalt halduskohtu suunistele olnud võimeline kaebuse ja kohtumenetluses oma õiguste kaitseks vajalike seisukohtade esitamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõikest 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ning otsustab, milliseid seadusesätted tuleb asja lahendamiseks kohaldada. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja on ise võimeline apellatsioonkaebust koostama. Juhul, kui apellatsioonkaebus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, saab ringkonnakohus jätta selle käiguta ja anda kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades seejuures, milles 2 puudused seisnevad ja mida kaebajal teha tuleb. Seega ei ole kaebajale ka

§ 7lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmine lubatud.

14. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3