Obsah (6)

§ 119§ 204§ 210§ 111§ 69§ 201

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 19.07.2018, Tartu Haldusasja number 3-18-932 Haldusasi Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju ees

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vjatšeslav Kogut esitas 07.05.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju suuruses 100 000 eurot hüvitamiseks selle eest, et ta ei saanud Viru Vanglas õppida riigikeelt ega omandada haridust, kuna ta viibis lukustatud kambris. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja määrata advokaat.
2. Tartu Halduskohus jättis 22.06.
3. a määrusega V. Koguti menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ning andis V. Kogutile riigilõivu 750 eurot tasumiseks tähtaja viis päeva alates sama määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2). Määruse resolutsiooni p-ga 3 jättis halduskohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kohtule esitatud dokumentide põhjal ei ole väidetava mittevaralise kahju tekkimise eest 100 000 euro väljamõistmine tõenäoline. Kaebajalt ei ole võetud võimalust omandada haridus tulevikus. Kaebuses toodud asjaoludel on ebatõenäoline, et kaebaja pidi kannatama sellist füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, mis kuuluks riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel hüvitamisele. Halduskohus märkis, et kaebajal on võimalus mh vähendada taotletava hüvitise summat. Sellisel juhul hindab kohus uuesti kaebuse rahuldamise eduväljavaateid ja otsustab, kas anda menetlusabi või mitte. Kaebaja riigi õigusabi taotluse jättis halduskohus rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 7 alusel. Halduskohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kuna käesolevas asjas ei esine tungivat avalikku huvi ning kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, siis esineb halduskohtu hinnangul käesolevas asjas ka RÕS § 7 lg 1 p-st 6 tulenev alus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks.
4. V. Kogut esitas 01.07.2018 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.06.
5. a määruse peale. Kaebaja leiab, et halduskohus on 750 euro suuruse riigilõivu viie päeva jooksul tasumise nõudmisega esitanud nõude, mida ei ole võimalik täita. Kaebaja teeb halduskohtule etteheite ka selles osa, et kohus ei ole võtnud seisukohta kaebuse sisu perspektiivikuse kohta. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et ta vajab riigi õigusabi korras advokaati, kuna tema tervislik seisund ei võimalda tal enda huvisid kaitsta. Kaebaja märgib täiendavalt, et tal ei ole haridust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 204

lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

1. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Kaebaja taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna vastavalt 01.01.2018 jõustunud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 muudatusele ei pea haldusasjas määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuma. Ringkonnakohus võtab V. Koguti määruskaebuse menetlusse.
2. Tulenevalt

§ 210lg-st 1 vaatab käesoleva määruskaebuse läbi üks ringkonnakohtu kohtunik.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et V. Koguti määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Kaebaja on käesoleval juhul vaidlustanud halduskohtu määruse, millega jäeti tema menetlusabi taotlus rahuldamata, kuna halduskohtu hinnangul on 100 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise nõude rahuldamine käesoleval juhul ebatõenäoline.

§ 111

lg 1 kohaselt tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel anda muuhulgas hinnang ka menetluses osalemise edukusele. Menetlusabi andmine on lubatud üksnes juhul, kui kohtu hinnangul on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Halduskohus leidis, et kaebuse nõude rahuldamine sellises ulatuses ei ole tõenäoline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ja ei korda halduskohtu määruse põhjendusi. Ükski määruskaebuse väide ei lükka halduskohtu järeldusi ümber. 100 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine käesolevas asjas ei ole tõenäoline. Kuna halduskohus hindas menetlusabi taotluse lahendamisel kaebaja menetluses osalemise edukust, siis on põhjendamatu kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et halduskohus ei ole kaebuse sisu perspektiivikuse osas seisukohta võtnud. 2

1. Kui kaebaja jääb oma soovi juurde nõuda mittevaralise kahju hüvitisena 100 000 eurot, siis tuleb tal RLS § 60 lg 2 kohaselt tasuda riigilõivu 750 eurot. Halduskohus on märkinud, et kui kaebaja soovib vähendada taotletava hüvitise summat, siis hindab halduskohus kaebuse rahuldamise eduväljavaateid uuesti ja võtab uue seisukoha selle osas, kas menetlusabi anda või mitte.
2. Kaebaja leiab määruskaebuses, et halduskohus on 750 euro suuruse riigilõivu tasumiseks viie päeva pikkust tähtaega andes esitanud täitmatu nõude. Nimetatud osas ei ole halduskohtu 22.06.
3. a määrus vaidlustatav. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt

§ 69

lg-le 1 on kaebajal soovi korral võimalik taotleda nimetatud tähtaja pikendamist. Selleks tuleb kaebajal esitada halduskohtule põhistatud avaldus. 11. Ükski määruskaebuse väide ei anna alust jõuda järeldusele, et halduskohus on ebaõigesti jätnud kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul esineb riigi õigusabi andmisest keeldumiseks nii RÕS § 7 lg 1 p-s 1 kui ka sama lõike p-s 6 sätestatud alus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei korda neid (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

1. Eeltoodust tulenevalt jääb V. Koguti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.06.
2. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3