4-18-1746/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-1746 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi Nikolai Mazanovi väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi
3. a otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Nikolai 38304052262; elukoht: XXX) Mazanov (isikukood: RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a otsus jätta muutmata.
7. Nikolai Mazanovi apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. MENETLUSE KÄIK
8. Viru Maakohus arutas väärteoprotokolli nr AB1526988 kohaselt Nikolai Mazanovile liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi etteheidetavat tegu selles, et tema
9. märtsil 2018 kella 23.21 paiku Tallinna mnt 15, Sillamäe, Ida-Viru maakond juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,35 +/- 0,05 mg/l, seega mitte vähem kui 0,30 mg/l. Oma tahtliku teoga pani Nikolai Mazanov toime mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisaldus 0,25-0,74 milligrammi, st LS 224 lg 2 ettenähtud süüteo. 1 1.1 Tartu Maakohtu
10. märtsi
11. a otsusega tunnistati N. Mazanov temale LS § 224 lg 2 järgi etteheidetavas teos süüdi ja mõisteti talle karistuseks 12 päeva aresti. LS § 224 lg 3 p 2 alusel võttis kohus temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 kuuks. 1.2 N. Mazanovile lisakaristuse mõistmise osas märkis kohus järgnevat. Kohus leidis, et N. Mazanovi suhtes on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Seejuures arvestas maakohus väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt tuleb lisakaristuse mõistmisel arvestada KarS § 56 sätteid ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Lisakaristuse mõistmisel peab arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada ka üldpreventiivseid kaalutlusi. Kohus leidis, et mootorsõiduki juhtimise õiguse võib ära võtta nii põhi- kui ka lisakaristusena juba LS § 224 lg-s 1 sätestatud piirmäära ületamise korral. Nimetatud võimalus aga näitab, et seadusandja on ka esmakordset LS §-s 224 sätestatud väärtegu pidanud nii ohtlikuks, et on näinud selle teo eest lisakaristusena ette mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohtu arvates on N. Mazanovi süü suurus ja karistuse eri- ning üldpreventiivsed eesmärgid lisakaristuse kohaldamiseks piisavad. Kohus nõustus kohtuvälise menetleja esindajaga, et N. Mazanovit tuleb teisiti mõjutada selleks, et ta ei paneks enam toime analoogseid rikkumisi. Selleks, et isik saaks meelde tuletada liiklusseaduse norme, mõelda oma käitumise üle. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivset eesmärki - see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. N. Mazanov oli teadlik, et ta tarvitas alkoholi, kuid vaatamata sellele asus mootorsõidukit juhtima. Tõsine vajadus sõiduks puudus. Tegemist oli tahtliku teoga. Alkoholijoobe seisundis isik on ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele. Kohus arvestas, et isik oli varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest ja ka teiste liiklusalaste süütegude eest. N. Mazanov on eelnevalt samalaadse teo eest kriminaalkorras karistatud KarS § 424 alusel. Vastavaid järeldusi ta sellest ei teinud. Varasemalt määratud karistused ei suutnud isikut seadusekuulekalt käituma panna, isik pani jälle toime tahtlikult samalaadse süüteo. Kohus asus arvamusele, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Seetõttu kohaldas kohus N. Mazanovile LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristust, s.t juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks.
13. aprillil 2018 esitas N. Mazanov kohtuotsuse peale apellatsiooni, taotledes lahendi tühistamist osaliselt, s.o talle lisakaristuse mõistmise osas. N. Mazanov palub kergendada talle määratud lisakaristust või jätta see üldse kohaldamata. 2 Apellatsioonis selgitab N. Mazanov asjaolusid, miks ta üldse asus
14. märtsil 2018 sõidukit juhtima. N. Mazanovi selgituste kohaselt tarvitas ta sellel päeval kella 16.00 ja 17.00 vahel 200 grammi konjakit. Sama päeva õhtul kella 23.00 paiku teatati talle, et tema isa istub oma maja trepikoja ees ning ei saa oma korterisse siseneda, sest oli välisukse võtmed jätnud korterisse. Tagavaravõtmed olid aga tema käes. Kuna tal kedagi, kes ta Narva isa elukohta viiks, leida ei õnnestunud, siis ta istuski ise rooli. Ta arvestas, et hetkeks kui ta sõidukit juhtima asus, oli tarvitatud alkoholi mõju möödunud, sest tarvitatud alkoholi kogus ei olnud suur. N. Mazanov märgib apellatsioonis, et kuivõrd ta töötab autojuhina, siis on juhiload talle hädavajalikud. Ilma juhilubadeta kaotaks ta töö ja ka sissetuleku. Tema abikaasal diagnoositi 2018 märtsis haigus mille tõttu peab 2018 juunis minema haiglaravile Tartusse. Juhilubadest ilmajäämine ei võimalda tal aga oma abikaasat haiglas külastada. Ka on tema ülalpidamisel kaks alaealist last ja üks laps, kes ei ela koos temaga, kuid kellele ta maksab alimente. Lisaks nimetatule on tal ka pangalaen, mida ta peab pangale igakuiselt tagasi maksma. Töötamine autojuhina tagab võimaluse perekonna materiaalseks toimetulekuks, võimaldab maksta pangalaenu ja alimente.
15. Vastates
16. mail 2018 ringkonnakohtu teatele apellatsiooni esitamise kohta kinnitas kohtuvälise menetleja esindaja, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Ühtlasi esitas kohtuvälise menetleja esindaja I. Reino omapoolse seisukoha esitatud apellatsiooni suhtes. 3.
17. Esindaja leiab, et kuivõrd N. Mazanovit on korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, sealhulgas vähemalt 2 korda samalaadsete rikkumiste eest, siis tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et üheks N. Mazanovi süüd raskendavaks asjaoluks tuleb lugeda seda, et käesoleva rikkumise pani N. Mazanov toime ajal kui talle oli KarS § 424 järgi määratud katseaeg. Taoline käitumine aga näitab, et N. Mazanov ei ole seaduskuulekas ja ei ole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et karistuse kandmine ei peagi olema isikule mugav. Kohtuväline menetleja leiab, et N. Mazanovile määratud karistus vastab tema süüle ning ei kuulu muutmisele.
18. Tartu Ringkonnakohus määras
19. mail 2018 N. Mazanovi apellatsiooni läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes ühtlasi menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti kuni
20. juunini
21. 4.1
22. juunil esitas kohtuvälise menetleja esindaja omapoolse seisukoha, milles kinnitas, et jääb oma seisukoha juurde, mis avaldati Viru Maakohtu istungil. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Ringkonnakohus leiab, et N. Mazanovi apellatsioon ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
24. Apellant vaidlustab maakohtu otsust osaliselt, s.o lisakaristuse mõistmise osas. Apellandi hinnangul asetab lisakaristuse kohaldamine tema perekonna raskesse majanduslikku olukorda, sest ta kaotab töö ning seetõttu ei ole lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Ringkonnakohus N. Mazanovi sellekohase taotlusega ei nõustu ning selgitab järgnevat. 3
25. Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb lisakaristust mõista nagu põhikaristustki KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele, st karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemist hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-122-13, p 9).
26. N. Mazanovit on käeolevaks hetkeks sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes karistatud kolmel korral. Karistusregistri teatise kohaselt karistati N. Mazanovit
27. jaanuaril 2017 aastal toime pandud sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes KarS § 424 järgi 5 kuulise vangistusega määrates talle katseajaks 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti N. Mazanovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 kuuks.
28. mail 2017 toimepandud sõiduki alkoholijoobes juhtimise eest määrati N. Mazanovil LS § 224 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 300 eurot. Seega on käesolev juhtum juba kolmas kord, kui N. Mazanov juhib sõidukit alkoholijoobe seisundis. Seejuures on tähelepanuvääriv, et nimetatud kolm rikkumist on N. Mazanovi poolt toimepandud sisuliselt 1 aasta jooksul. Olukorras, kus püüded N. Mazanovit korduvate karistustega mõjutada ei ole tulemust andnud on igati põhjendatud tema suhtes lisakaristuse kohaldamine.
29. Kolleegium märgib, et ei pea võimalikuks muuta esimese kohtuastme otsustust juhtimisõiguse äravõtmise kestuse osas. Ülalkirjeldatud N. Mazanovi korduv sõiduki juhtimine alkoholijoobes viitab sellele, et tegemist ei ole N. Mazanovi poolt juhuteoga ning näitab menetlusaluse isiku ignorantsust kehtestatud liiklusalaste reeglite suhtes. Samas viitab järjepidev liiklusalaste reeglite rikkumine N. Mazanovi poolt, et varasemad mõistetud karistused, sealhulgas ka lühiajaline lisakaristuse kohaldamine, ei ole menetlusalusele isikule mingit mõju avaldanud.
30. Ringkonnakohus leiab, arvestades eelnevat, on N. Mazanovi käitumise mõjutamiseks käeoleval juhul vajalik eripreventiivsetel eesmärkidel (s.o et vähendada riske uue samaliigilise süüteo toimepanemiseks) lisakaristuse kohaldamine. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et niigi on N. Mazanovile LS § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldatud lisakaristust sanktsiooni miinimummääras.
31. Apellatsioonis toodud argumendid juhtimisõiguse vajalikkusest seoses N. Mazanovi töökoha säilitamise, abikaasa külastamise ja pangalaenude tasumise vajadusega, ei veena ringkonnakohut maakohtu otsuse tühistamiseks. N. Mazanov on teadlikult korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Eriti taunitav on, et N. Mazanov on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ka ajal, mil ta juba kandis eelnevat tingimuslikku karistust sõiduki joobes juhtimis eest. Seega ei ole N. Mazanov oma käitumismustreid muutnud, kuigi teda on juba korduvalt selliste liiklussüütegude eest karistatud. Ringkonnakohtu jaoks jääb mõistetamatuks, miks olukorras, kus juhtimisõigus olemasolu on tema enda ja pere jaoks hädavajalik, ei suuda N. Mazanov teha enda jaoks vajalikke järeldusi enne sõidukit juhtima asumist alkoholijoobes. 4
32. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ning § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 5