(506)viissada kuus eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha

(1250)üks tuhat kakssada viiskümmend eurot, kokku

(1756)üks tuhat seitsesada viiskümmend kuus eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700022203. Selgituseks märkida: Vahe Manukjan, 1-182560, menetluskulud. Välja mõistetud menetluskulud tasuda

(1)ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanule T.L. Jõustunud kohtuotsus saata teadmiseks Eesti Haigekassale. 2 1-18-2560 Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt ei ole prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigust lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. KrMS § 319 lg 1 sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Vahe Manukjan - 28.12.2017 kella 06:47 ajal sõitis autoga XXX XXX registreerimisnumbriga XXXXXX Türi linnas Tehnika tn 6 teenindusjaama XXXXX territooriumile, jättes auto XXXXX XXXX registreerimisnumbriga XXXXX teenindusjaama juurde seisma, kaassõitja LM M läks autost välja XXXX teenindusjaama, samal ajal seal samas teenindusjaama juures viibinud T.L läks auto XXX XXXX registreerimisnumbriga XXXXX juhi kõrvalistuja ukse juurde, avas ukse, vaatas auto salongi sisse, ütles midagi juhi kohal istuvale Vahe Manukjan’le, seejärel Vahe Manukjan lõi tahtlikult parema käe rusikaga ühe korra vastu T L nägu, tekitades löömisega T L kehavigastuse: parema ülalõualuu killulise murru koos verega põskkoopas nahaaluse verevalumi parema silma ümber. T.L pani auto ukse kinni, liikus autost eemale teenindusjaama eest mööda teenindusjaama kõrval seisva auto XXX XXXX registreerimisnumbriga XXX XXXX suunas. Samal ajal kella 06:48 ajal Vahe Manukjan võttis oma auto salongist juhiistme juurest põrandalt paremasse kätte vutlaris matšeete, väljus autost ja läks T L järele, samal ajal võttis vutlarist välja matšeete ja lõi tahtlikult paremas käes hoidva matšeetega ühe korra vastu T L kaela piirkonda, tekitades matšeetega löömisega T L eluohtliku kehavigastuse: ägeda verekaotuse verejooksust lõikehaavast vasakul pool kaelal. Tervisekahjustuse tekitamisega, millega põhjustati oht elule, pani Vahe Manukjan toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Süüdistatav leidis, et tegemist oli hädakaitsega, kuna ta kartis, et kannatanu läheb abi kutsuma ning teda hakatakse mitmekesi ründama. Kaitsja leidis, et tegemist oli hädakaitse seisundiga ning tegemist võib olla hädakaitse seisundi piiride ületamisega ja vigastuse põhjustamisega ettevaatamatusest. Prokurör leidis, et süüdistatava süü talle inkrimineeritavas kuriteos on leidnud tõendmist. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning tema karistamist 6-aastase vangistusega, mida KarS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra ning mõista karistuseks 4 aastat vangistust, millest kohesele kandmisele kuuluks 5 kuud vangistust ja ülejäänud vangistus 3 aastat ja 7 kuud jätta tingimisi 4-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava süü talle ette heidetava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt. KarS § 118 lg 1 p 1 sätestab, et raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule, karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. Kannatanu T.L on selgitanud (I kd tl 2-8), et 28.12.2017.a umbes kella 6 paiku oli ta sõpradega Türi XXXXX tanklas. Ühel hetkel tundis kannatanu, et tal hakkas kaelast verd voolama, purskama. Vigastuse tekitamise/tekkimise asjaolusid kannatanu alkoholijoobe tõttu ei mäletanud. Järgmisena mäletab kannatanu haiglas viibimist. 28.12.2017.a isiku läbivaatuse protokolliga (I kd t.l 9-12) on 3 1-18-2560 kindlaks tehtud, et T L on kaelal vigastus ning isik viibib Järvamaa haigla intensiivravi palatis. Ka on haav kaelal tuvastatud kehavigastuse dokumenteerimise kaardiga (I kd. tl. 19). Lisaks nähtub patsiendikaardist nr EMO1710602 (I kd tl 22-24), et 28.12.2017.a kell 8.00 on kiirabi toonud haiglasse kaela haavaga TL. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (I kd. tl 13) tuvastati, et 28.12.2017.a kell 21.30 oli indikaatorvahendi näit negatiivne. KarS § 118 lg 1 p 1 kohaselt loetakse raskeks tervisekahjustuseks tervisekahjustus, millega on tekitatud oht elule. Isiku ekspertiisiakti nr 18E-LäI0001 (I kd tl 27-31) kohaselt esines T. L äge verekaotus verejooksust lõikehaavast vasakul pool kaelal, parema ülalõualuu killuline murd koos verega põskkoopas ning nahaalune verevalum parema silma ümber. Verevalum silma ümber ja ülalõualuu murd on saadud tömbi vägivalla toimel – võimalik, et jõulisest löögist paremale näo piirkonda. Lõikehaav kaelal on saadud terava vägivalla toimel – võimalik, et löögist lõikevahendiga. Tervisekahjustused võivad olla saadud 28.12.2017.a. Eksperdi hinnangul oli lõikehaav kaelal eluohtlik, kuna sellega kaasnes äge verekaotus. Seega on ekspert asunud seisukohale, et kannatanu kaelavigastus oli eluohtlik. Eelmärgitud tõenditega on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et 28.12.2017.a oli T. L kaelal haav ning see oli eluohtlik. Järgnevalt on vaja tuvastada, kuidas kannatanule vigastus tekkis. Tunnistaja K J on selgitanud (I kd t.l 77-81), et 28.12.2017.a varahommikul oli ta klienditeenindajana tööl Türi XXXXX. Kella 7 paiku hommikul kuulis ta tanklasse autosid sõitmas ning müügisaali sisenes noor naisterahvas. Pärast ostu sooritamist väljus naine ning tunnistaja kuulis, kuidas see naine väljas hüüdis, „mis siin toimub“. Seejärel nägi tunnistaja aknast, et õues olid võõrad autodega noormehed. Ühel hetkel sõitsid noormehed autodega minema. Veidi aja pärast tuli naine tagasi ja soovis teada, et kas tankla turvakaamerad salvestavad. Seepeale vaatas tunnistaja ise salvestust, et teada saada, et mis enne oli toimunud. Tunnistaja nägi salvestiselt, kuidas tõmmu noormees lõi pika teraga noaga turskemat noormeest kukla- või kaelapiirkonda. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et teist noormeest pika teraga noaga löönud isikuks oli Vahe Manukjan. Tunnistaja LM M on andnud ütlusi selle kohta (I kd t.l 83-87), et 28.12.2017.a hommikul kella 7 paiku kohtus ta Vahe Manukjaniga ning nad läksid TüriXXXXX tanklasse. Tunnistaja väljus autost ja läks tanklasse. Samal ajal tuli talle vastu üks noormees, kes läks Vahe Manukjani auto juurde. Tanklas olles tunnistaja ei näinud, mis väljas toimus, kuid kui ta uuesti välja tuli, nägi ta, et tanklas oli veel teine auto, mille juures oli Vahe Manukjan ning noormehel, kes talle enne vastu tuli, oli kaelal haav, millest purskas verd. Tunnistaja M M on selgitanud (II kd t.l 33-39), et 28.12.2017.a hommikul läksid nad Türi XXXXX tanklasse. Tanklas väljus autost T.L ning varsti tuli ta autosse tagasi ja tunnistaja nägi, et kannatanul oli kaelal haav, millest purskas verd. Tunnistaja viis T L kiirabisse, kes viis kannatanu Paide haiglasse. Tunnistaja ei osanud öelda, kes T L kaelale haava tekitas. Eelnevast tuleneb, et tunnistajate ütlustega on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et 28.12.2017.a hommikul tekitati Türi XXXXX tanklas T. L kaelale haav, millest purskas verd. Vere purskamist on kinnitanud nii M M kui ka LM. M. Käesolevas kriminaalasjas on vaadeldud Türi XXXXX tankla turvakaamera salvestisi (I kr t.l 5863). Videosalvestiselt nähtub, kuidas T.L liigub Vahe Manukjani auto suunas, talle tuleb vastu LM M. Seejärel avab kannatanu auto kõrvalistuja ukse ning ütleb midagi Vahe Manukjanile, mille peale V. Manukjan lööb kannatanut rusikaga näo piirkonda. Seejärel eemaldub T. L V. Manukjani autost. Samal ajal V. Manukjan otsib midagi autos istme alt ning seejärel on näha, kuidas Vahe Manukjan väljub autost käes suur terariist (matšeete). V. Manukjan järgneb T. L, kes samal ajal eemaldub V. Manukjanist. V. Manukjan jõuab T. L juurde ning lööb kannatanut terariistaga kaela piirkonda. Kirjeldatud videosalvestisega on seega leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et 28.12.2017.a hommikul veidi enne kella 7 lööb Vahe Manukjan T.La suure terariistaga kaela piirkonda. Lisaks on politsei teostanud ka 01.02.2018.a sündmuskoha vaatluse (I kd t.l 64-74), millega on tuvastatud sündmuse toimumise koht. 4 1-18-2560 Vahe Manukjani kasutuses olnud auto läbiotsimisel (II kd t.l 112-126) leiti autost muuhulgas kaks matšeetet ja nuga. DNA-ekspertiisiga (II kd t.l 136-143) on kindlaks tehtud, et ühelt V. Manukjani autost leitud matšeete teralt tuvastati T. L DNA. Samuti asus ekspert seisukohale, et selle matšeete käepidemel ei saanud välistada V. Manukjani DNA-d ehk ekspert on sedastanud, et matšeete käepidemel võis olla V. Manukjani DNA. Seega ekspertiis kinnitab, et T. L löödi V. Manukjani autost leitud matšeetega ning sellega lööjaks oli V.Manukjan. Samas teiselt V. Manukjani autost leitud matšeetelt leiti ladestust, mis võis pärineda puidust (II kd t.l 149-151). Kohtu hinnangul kinnitavad videosalvestis ja DNA ekspertiis üheselt, et 28.12.2017.a kella 7 paiku lõi Vahe Manukjan T.La Türi XXXXX kaela piirkonda. Kaitsja ja süüdistatav asusid kohtus seisukohale, et tegemist oli hädakaitsega ning kõne alla võiks tulla vigastuse põhjustamine ettevaatamatusest KarS § 119 järgi. Kohus kaitsja ja süüdistatava seisukohaga ei nõustu. Käesolevas kriminaalasjas vaadeldud videosalvestiselt nähtub selgesti, kuidas kannatanu eemaldub süüdistatavast ning justnimelt süüdistatav järgneb kannatanule ja seejärel lööb teda. Videosalvestiselt on üheselt ja kahtlusteta näha, et tegemist ei ole KarS § 28 mõttes hädakaitsega, kuivõrd kannatanu poolt ei toimu süüdistatava suhtes mingit rünnet. Asjaolu, et kannatanu võis süüdistatavale öelda „midagi ähvardavat“ (süüdistatava väide), ei tekitanud süüdistatavale hädaseisundit. Samuti ei saa käesoleval juhul rääkida KarS § 31 mõttes eksimusest õigusvastasust välistavas asjaolus, s.o et süüdistatav kujutas endale ekslikult ette, et tegemist on hädakaitsega. Videosalvestiselt nähtub, et kannatanu eemaldub süüdistatavast rahulikul sammul ning jääb ka korra V. Manukjani poole tagasi vaatama. Kannatanu kehakeel süüdistatavast eemaldumisel ei ole kuidagi selline, millest võiks järeldada, et ta läheks kedagi V. Manukjani ründamiseks appi kutsuma. Juhul, kui kannatanul oleks süüdistatava väidetav kavatsus olnud, siis süüdistatavast eemaldumisel oleks kannatanu samm olnud ilmselgelt märksa kiirem. Kannatanu liikus aga kiirusel, mis võimaldas süüdistataval eriliste pingutusteta kannatanuni jõuda. Samas on videost selgelt näha, kuidas süüdistatav liigub matšeete käes n.-ö. kindlal sammul kannatanu poole. V. Manukjani kehakeelest, mille kohta võib öelda isegi ohtlik/ähvardav, võib järeldada kavatsust rünnata, kuid kannatanu kehakeelset sellist järeldust mitte kuidagi teha ei saa. Lisaks eeltoodule ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kannatanul ei olnud mingit ründeks sobivat eset või relva. Olles n.ö. paljakäsi, ei saanud ta taolises situatsioonis kujutada endast ohtu külmrelvaga varustatud V.Manukjanile. Tuginedes videosalvestiselt nähtuvale, on kohus veendunud, et süüdistataval ei saanud ka kuidagi tekkida ekslikku ettekujutust võimalikust ründest. Eeltoodud kaalutlustel on välistatud ka süüdistatava vastutus ettevaatamatusest põhjustatud raske tervisekahjustuse eest KarS § 119 järgi. Eelpooltoodust tulenevalt on käesoleval juhul leidnud vastuvaidlematut tuvastamist ja tõendamist, et Vahe Manukjan põhjustas 28.12.2017.a hommikul T L eluohtliku vigastuse, lüües kannatanut suure terariistaga kaela piirkonda. Kohus leiab, et V. Manukjani käitumine vastab KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivsele koosseisule. KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatud teo toimepanemist saab toimepanijale omistada üksnes juhul, kui see on põhjustatud tahtlikult või hooletusega. Eluohtlikkust on võimalik süüdlasele omistada hooletusega, kuna hooletuse puhul ei saa süüdlane tagajärje iseloomust aru ega saa seetõttu sellesse ka kuidagi suhtuda. On täiesti võimalik, et isik tekitab tahtlikult tervisekahjustuse, mille eluohtlikkusest ta aru ei saa, kuid oleks pidanud saama.1 Kohus on veendunud, et kehavigastuse tekitamise osas tegutses V. Manukjan tahtlikult. Videost on selgelt näha, kuidas süüdistatav liigub teadlikult kannatanu suunas ja teda lööb. Süüdistatav tahtis ja soovis isikule kehavigastuse tekitada, s.t. kehavigastus tekitati terariistaga kavatsetult. Samas leiab kohus, et süüdistatava eesmärgiks ei olnud eluohtliku kehavigastuse tekitamine. Videolt on näha, et kannatanuni jõudes süüdistatav lihtsalt lööb, valimata kohta, kuhu ta kannatanut lööb. Paraku löömise tagajärjeks oli eluohtlik vigastus. Süüdistatav oleks pidanud kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral mõistma, et 1 Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne, Juura 2015.a, lk 376-377 5 1-18-2560 teist isikut matšeetega lüües, võib ta põhjustada eluohtliku kehavigastuse. Iga kohusetundlik ja tähelepanelik inimene mõistab, et kui teist isikut lüüakse niivõrd ohtliku terariistaga kui matšeete, siis võib sellega kaasneda oht isiku elule. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus süüdistatav on tekitanud tahtlikult tervisekahjustuse, mille eluohtlikkusest ta aru ei saanud, kuid oleks pidanud saama. Seega Vahe Manukjan on KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatud teo toimepannud vähemalt hooletusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle KarS § 118 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. Süü ja karistus Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav Vahe Manukjan pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisule vastava teo. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemiset ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatud kuriteo eest on võimalik karistuseks mõista üksnes vangistus. Vahe Manukjanile mõistetav karistus peab olema selline, mis mõjutaks teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Üldpreventiivses mõttes tuleb aga näidata selgelt taunivat ja hukkamõistvat suhtumist kuritegude toimepanemisse. Kohus leiab, et V. Manukjani süüd tuleb pidada suureks. Antud juhul tekitas V. Manukjan tahtlikult tervisekahjustuse. V. Manukjani eesmärgiks oli isikut lüüa matšeetega, samas oli ta hooletu, et tekitatav vigastus võib olla eluohtlik. Isiku süüd tuleb pidada ka seetõttu suureks, et ei ole välistatud, et õigeaegse abita oleks võinud saabuda ka kannatanu surm, sest tegemist oli siiski eluohtliku vigastusega. Samuti ilmestab süü suurust kuriteo toimepanemise vahendi, s.o matšeete, mis kohtu hinnangul on äärmisel ohtlik terariist. Antud juhul oli kehavigastus põhjustatud tahtlikult, kuid vigastuse eluohtlikkuse osas oli süüdistatav hooletu. Lisaks tuleb arvestada ka kannatanul tekkinud vigastusi ja nende ulatust. Samuti on isik varasemalt kriminaalkorras karistamata. Eelmärgitud asjaoludel leiab kohus, et kohaseks karistuseks on viis aastat vangistust. KarS § 238 lg 1 alusel tuleb karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning karistuseks tuleb mõista kolm aastat ja neli kuud vangistust. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik jätta vangistus osaliselt tingimisi KarS § 74 alusel täitmisele pööramata. Süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Seega on tegemist isiku esmakordse rikkumisega. Seetõttu ei ole ka kohtu hinnangul põhjendatud kohe esmakordselt vangistuse täielik täitmisele pööramine. Kuna V. Manukjan põhjustas oma teoga siiski raske tagajärje – ohu kannatanu elule – leiab kohus, et osaliselt tuleb vangistus pöörata siiski täitmisele. Samas ei nõustu kohus prokuröri taotletud reaalse viie kuu vangistusega. Kohus leiab, et arvestades tegu, sh põhjustatud tagajärge, s.o oht elule, kuriteo toimepanemise asjaolusid, mh teo toime panemine äärmiselt ohtliku relvaga (matšeete), siis oleks viis kuud reaalset vangistust äärmiselt leebe. Kohus leiab, et käesoleval juhul oleks kohaseks kohesele kandmisele kuuluvaks vangistuseks üks aasta. Ülejäänud vangistus, s.o kaks aastat ja neli kuud, tuleb jätta KarS § 74 alusel kolme aasta ja kuue kuulise katseajaga täitmisele pööramata. Kohus leiab, et katseaeg tuleb määrata käitumiskontrolliga, sest kohtu hinnangul ei ole kuriteo asjaolud sellised, mis õigustaks katseaja määramist käitumiskontrollita. Samuti võimaldab isiku allutamine kriminaalhooldusele teatud määral mõjutada tema hoiakuid. Süüdistatav viibib alates 28.12.2017.a vahi all, mistõttu tuleb kohesele kandmisele kuuluva karistuse kandmist arvata KarS § 68 lg 1 alusel alates nimetatud kuupäevast. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud teo ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, 6 1-18-2560 et antud juhul ei ole kuritegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist. Tõkend Vahe Manukjani suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kohesele kandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni muutmata. Nimetatud tähtajani on süüdistatava vahistamine vajalik, tagamaks kohtuotsuse täitmine. Asitõendid - DVD- ja CD-plaadid – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - 2 tk vutlarites matšeeted (pakendid nr 1 ja 7) ja 1 tk vutlaris nuga (pakend nr 2) – matšeete puhul oli tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga, mistõttu tuleb esemed KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. - märkmik (pakend 3) – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Vahe Manukjanile; - minigripp pulbri jääkidega (pakend 5) – tegemist on KarS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu asjaga, mistõttu tuleb see hävitada. - EKEI-st 01.02.2018.a ekspertiiaktiga nr 18e-an0047 tagastatud narkootiliste ainete tühjad pakendid nr 4 ja nr 6 – tegemist on KarS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu asjaga, mistõttu tuleb see hävitada. - 28.12.2018.a läbiotsimise käigus M Mu sõidukist xxx xxxx reg nr xxxxx võetud vatitikkudele DNA proovid: pakendid nr 1, nr 2, nr 3, nr 4, nr 5, nr 6 – tegemist on KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu asjaga, samuti ei ole neist proovidest käesolevas asjas teostatud DNA proovi ekspertiisi, mistõttu võiks olla vajalik neid säilitada. Kuna tegemist on väärtusetu asjaga ning puudub vajadus säilitamiseks, siis leiab kohus, et proovid tuleb hävitada. Menetluskulud KarS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna süüdistatav mõistetakse toime pandud kuriteos süüdi, siis kohustub ta hüvitama ka menetluskulud vastavalt § 180 lg-le 1. Käesolevas kriminaalasjas teostati isiku ekspertiis, millega tehti kindlaks V. Manukjani poolt kannatanule põhjustatud tervisekahjustused. Ekspertiis oli maksumusega 84 eurot (I kd t.l 31). Lisaks teostati matšeetede ekspertiisid, milledega tuvastati T. L. veri ühel matšeetel ning teisel matšeetel puiduosakesed. Ekspertiiside maksumused oli vastavalt 342 eurot (II kd t.l 143) ja 80 eurot (II kd t.l 151). Seega ekspertiisidega koguti tõendeid V. Manukjani süüstamiseks, mistõttu kuulub V. Manukjanil KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõistmisele 84+342+80=506 eurot. KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatud kuritegu on tulenevalt KarS § 4 lg-st 2 esimese astme kuritegu. Seega vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 tuleb Vahe Manukjanilt välja mõista ka sundraha 1250 eurot. Lähtudes eeltoodust, kuulub V. Manukjanil riigi kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 506+1250=1756 eurot. Tsiviilhagi a) Mittevaraline kahju Riigikohus on oma 28.10.2010.a lahendis nr 3-1-1-79-09 p-s 8 märkinud, et tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Kannatanu on esitanud tsiviilhagis mittevaralise kahju nõude summas 15 000 eurot. Kannatanu märgib, et rünnak põhjustas talle valu ja kannatusi. Rünnaku tagajärjel on tal püsivad tervisekahjustused, mis mõjutavad tema elukvaliteeti.