) § 108 lg 1 mõttes, mis on muutunud sissenõutavaks. Hagi kohaselt on kostja R. V. ainupärija, st pärimisseaduse § 2 ja § 4 lg 1 kohaselt tema üldõigusjärglane, mistõttu on laenu tagastamise kohustus kostjale pärimisega üle läinud. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud ka hageja laenulepingust tulenev intressinõue. 6.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagi kohaselt on pooled kokku leppinud seadusejärgse viivisemäära kohaldamises.
lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja viivisenõue on selles määras õiguslikult põhjendatud. Hageja on palunud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja mõista määras 0,022% põhivõlast päevas. Kuna see ei vasta täpselt seadusjärgsele viivisemäärale ega arvesta võimaliku seadusjärgse viivisemäära muutumisega, on viivisenõue õiguslikult põhjendatud üksnes seadusjärgses määras. 7. Kohus leiab, et hageja nõue pärimismenetluse läbiviimise kulude hüvitamiseks on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Hagist nähtub, et hageja soovib, et kostja hüvitaks talle pärimismenetluse algatamise tasu 76,68 eurot ja pärimistunnistuse tõestamise tasu 134,22 eurot. Notari tasu seaduse (NottS) § 31 p 33 ja 38 lg 3 kohaselt on pärimistunnistuse tõestamise tasu kohustatud maksma pärija. Seega on hageja täitnud notari tasu makstes kostja kohustuse ning hageja nõue pärimistunnistuse tõestamise tasu hüvitamiseks on
S § 31 p 32 ja 38 lg 3 järgi kohustatud maksma isik, kelle taotlusel notariaaltoiming tehti. Kuna hagi kohaselt esitas notarile vastava avalduse hageja, ei olnud seega tegemist kostja kohustuse täitmisega, mistõttu
Kohtu hinnangul on, arvestades asjaolu, et algne võlgnik oli surnud, tema pärijate väljaselgitamiseks tehtud kulutused käsitletavad võla sissenõudmiseks tehtavate kuludena.
Arvestades põhivõla suurust, on hagejal
lg 2 p 1 kohaselt õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Seega on hageja nõue pärimismenetluse algatamise tasu hüvitamiseks põhjendatud üksnes selles osas. Kohtu hinnangul ei ole algse võlgniku surm erandlikuks asjaoluks, mis õigustaks piirmäära ületava sissenõudmiskulu väljamõistmist
Samuti ei nähtu hagiavalduses asjaolusid, millest nähtuks, et hageja saaks nimetatud kulu hüvitamist nõuda käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Seega tuleb hageja nõue jätta 46,68 euro ulatuse rahuldamata, kuna see ei ole õiguslikult põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1 jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ca 95% ulatuses. Seega tuleb menetluskuludest 95% jätta kostja kanda ja 5% jätta hageja kanda. 3 Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja menetluskulu riigilõiv 175 eurot. Muid menetluskulusid asja materjalidest ei nähtu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 166,25 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.