2-18-3554/3

Tsiviilasi nr 2-18-3554 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018.a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi Peeter Lipu vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 9155,79 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Kostja Peeter Lipp (isikukood XXX; elukoht XXX) Kirjalik menetlus Menetlus RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
3. Mõista välja Peeter Lipult Mogo OÜ-ga 27.03.2015 sõlmitud liisingulepingu nr XXX alusel põhivõlgnevus 8130,12 eurot ja viivis 342,13 eurot, kokku 8472,25 eurot OK Incure OÜ kasuks.
4. Jätta välja mõistmata Peeter Lipult OK Incure OÜ kasuks viivis 683,54 eurot.
5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Jätta hageja menetluskuludest 92% kostja kanda ja 8% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
8. Mõista välja Peeter Lipult OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks 506 eurot. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. 1 Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja laenu põhivõla 8130,12 eurot ja viivise 1025,67 eurot. Nõude aluseks on Mogo OÜ ja kostja vahel 27.03.2015 sõlmitud liisinguleping nr XXX, mille alusel on Mogo OÜ andnud kostjale laenu summas 8368,47 eurot. Esialgne võlausaldaja Mogo OÜ on sõlminud kostjaga lepingu majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingud tarbijana võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja TsMS § 438 lg-st 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu määrus nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohus on seisukohal, et lepinguline viivis määraga 0,12% tasumata summast päevas, mis tuleneb kokkulepitud intressist 43,47% aastas, on ebamõistlikult suur ja kostjat oluliselt kahjustav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel. Viivis 0,12% päevas 2 ületab seadusjärgset viivise määra (0,022% päevas) enam kui viiekordselt. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr. Kohtu arvutuste kohaselt, kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee), on seadusjärgne viivis hagis nõutud perioodi 22.08.2017 kuni 01.03.2018 eest 342,13 eurot. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele summas 8472,25 eurot, millest põhivõlg on 8130,12 eurot ja viivis seadusega sätestatud määras 342,13 eurot. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Toimiku materjalide põhjal on hageja menetluskuluks riigilõiv 550 eurot. Hagi rahuldatakse ligikaudu 92% ulatuses. Kohus jätab hageja menetluskuludest 92% kostja kanda ja 8% hageja kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 506 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3