← Eesti

2-17-4549/32

Obsah (17)§ 173§ 175§ 146§ 158§ 153§ 22§ 169§ 162§ 168§ 165§ 29§ 65§ 23§ 150§ 171§ 170§ 172

2-17-4549 KOHTUMÄÄR US Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja nende esindajad Viru Maakohus Tam

§ 173): 16.1.

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 16.

  1. Võlgnik ei pea üle andma võlausaldajatele tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. 16.
  2. Pärimise teel saadu võlausaldajatele üle andma. väärtusest on võlgnik kohustatud poole
  3. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

  1. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3 / 11 2-17-4549 Määrus saata menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile menetlusabi andmise osas ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse p 8 täitmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Võlgnik esitas 17.12.2015 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohtu 27.03.2017 kohtumäärusega kuulutati välja EXXX BXXX pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp, kes kinnitati pankrotihalduriks võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 17.04.
  2. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 18.09.2017, kus tunnustati 5 võlanõuet kogusummas 5 703,37 eurot. Haldur koostas 17.01.2018 jaotusettepaneku, mille esitas kohtule 05.02.
  3. Jaotusettepaneku kinnitati kohtu poolt 04.06.2018 määrusega. Haldur esitas 24.01.2018 taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, raugemise aruande ja taotluse pankrotihaldurile lõpliku tasu summas 720 eurot (lisandub käibemaks 44 eurot) kinnitamiseks koos menetlusabi taotlusega, milles palus anda võlgnikule menetlusabi. Kohus tegi ettepaneku võlausaldajatele tasuda kohtu deposiiti 1500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski võlausaldaja ei ole kohtudeposiiti summat tasunud. Kohtuistungil avaldas võlgnik, et ei ole tal teada isikuid, keda saaks määrata usaldusisikuks. Kohus selgitas võlgnikule usaldusisiku ja võlgniku kohustusi võlgadest vabastamise menetluses. Võlgnik kinnitas kohtule, et temale on arusaadavad usaldusisiku ja võlgniku kohustusi võlgadest vabastamise menetluses ning ta püüab neid täita. Pankrotihalduri aruanne 4 / 11 2-17-4549 I Võlgniku üldiseloomustus 1.
  4. EXXX BXXX (edaspidi võlgnik), sündinud 22.10.
  5. a, isikukood XXX, elukoht xxx, kontakttelefon: xxx, e-post: xxx. 1.
  6. Võlgnik on töötu. 1.
  7. Igakuine sissetulek: töövõimetuspension summas 150,66 eurot ja peretoetus 69,18 eurot, kokku 219,84 eurot. 1.
  8. Perekonnaseis: Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik lahutatud. Võlgnik oli abielus D B (ik xxx) alates 19.11.2010.a. kuni 30.08.2012.a. 1.
  9. Ülalpeetavad (lapsed): Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul üks täisealine laps O (isikukood xxx). S II Andmed pankrotimenetluse kohta 2.
  10. 2.
  11. 2.
  12. 2.
  13. 2.
  14. 2.
  15. Pankrotiavalduse esitaja: Pankrotimäärus: Pankrotihaldur: Võlausaldajate esimene üldkoosolek: Nõuete kaitsmise koosolek: Jaotusettepaneku koostamine EXXX BXXX 27.03.2017.a. Martin Krupp 17.04.2017.a. 18.09.2017.a. 17.01.
  16. a III Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnikul puudub pankrotivara, mida müüa. Seega ei ole pankrotimenetluses laekumisi toimunud. IV Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses

§ 146

lg 1 p 3 ja 4 sätestatud väljamaksed puuduvad.

§ 158

lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande.

§ 158

lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses puuduvad piisavad vahendid pankrotihaldurile tasu maksmiseks. V Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Pankrotihaldur koostas 17.01.2018. a jaotusettepaneku. Pankrotimenetluses on tunnustatud 5 võlanõuet kogusummas 5 703,37 eurot järgnevalt: I Järk

§ 153lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded.

Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk

§ 153

lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 5 703,37 eurot järgmiselt: 5 / 11 2-17-4549 Nõude esitaja Nõude summa % 1) AS PlusPlus Capital 3 683,34 eurot 2) Castovanni OÜ (AF Võlamenetlus OÜ nõue) 118,88 eurot 3) Castovanni OÜ (Inkassokeskus OÜ nõue) 332,33 eurot 4) Castovanni OÜ (Ferratum Estonia OÜ nõue) 313,17 eurot 5) ERA Liisingu Inkassoteenused AS 1 255,65 eurot KOKKU: 5 703,37 eurot III järk

§ 153lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.

Jaotise 64,58% 2,08% 5,83% 5,49% 22,02% 100,00% Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. VI Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Antud menetluses pandiga tagatud nõuded ja pandiesemed puudusid. VII Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. VIII Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Käesolevas menetluses puudub pankrotihaldurile teadaolev pankrotivara, mida valitseda ja müüa. IX Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Jrk Võlausaldaja nimi Tunnustatud Saamata summa Järk nr nõude suurus (EUR) (EUR) 1) AS PlusPlus Capital 3 683,34 3 683,34 II 2) 3) 4) 5) Castovanni OÜ (AF Võlamenetlus OÜ nõue) Castovanni OÜ (Inkassokeskus OÜ nõue) Castovanni OÜ (Ferratum Estonia OÜ nõue) ERA Liisingu Inkassoteenused AS 118,88 118,88 II 332,33 332,33 II 313,17 313,17 II 1 255,65 1 255,65 II X Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. XI Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud käesoleva aruande punktis IV. 6 / 11 2-17-4549 XII Maksejõuetuse põhjus Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 kohaselt.

Pankrotihalduri kogutud andmete kohaselt oli võlgnik juba alates 2012 aastast ja kuni augustini 2013 töötu ning tema sissetulekuks oli Töötukassa toetused ja peretoetus. Juulis 2013 asus võlgnik tööle AS-i Triest-Val, kus ta töötas üks aasta kuni augustini

  1. a. ning tema palk oli ligikaudu 150 eurot kuus. Lähtudes võlgniku poolt esitatud 09.02.
  2. a Eesti Töötukassa teatisest on võlgnik võetud töötuna arvele alates 12.07.
  3. a. Võlgniku arveldusarve nr xxx väljavõttest nähtub, et alates septembrist 2014 kuni aprillini 2017 on võlgniku ainsateks sissetulekuteks Eesti Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusameti erinevad toetused ja pension. Ühe aasta jooksul enne pankroti välja kuulutamist oli võlgniku igakuiseks sissetulekuks pension 150,66 eurot ja peretoetus 69,18 eurot. XIII Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt

§ 169

. Haldur korraldas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamiseks 18.09.

  1. a nõuete kaitsmise koosoleku, mille teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.09.
  2. a. Nõuete kaitsmise koosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Pankrotihaldurile ei ole esitatud ühegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihalduri andmetel puuduvad isikud, kes oleks valmis deposiiti tasuma. 7 / 11 2-17-4549 Kohus leiab, et EXXX BXXX (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

EXXX BXXX (pankrotis) pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning väljamaksmata jäänud 5 nõuet kokku summas 5703,37 eurot. Vastavalt

§ 168

on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 165

lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Martin Krupp halduri ülesannete täitmisest.

§ 29

lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

§ 65

lg 1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Vastavalt pankrotihalduri aruandele pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta, oli pankrotihalduri ajakulu pankrotimenetluses 8 tundi. Taotluses on esitatud ajakulu arvestus. Tasu arvestamisel lähtub haldur arvestusest 90 euro tunnis (lisandub käibemaks). Haldur palub määrata talle tasuks 720 eurot (lisandub käibemaks). Kulude hüvitamist pankrotihaldur ei nõua. Kohus leiab, et võttes arvesse pankrotihalduri poolt tehtud toiminguid ja nendele kuulunud aega, on tasu taotletav pankrotihalduri tasu summas 720 eurot on põhjendatud, lisandub käibemaks. Lähtuvalt

§ 23

lg 2, lg 3 ja 65 lg 11 alusel tuleb pankrotihalduri töötasuks koos käibemaksuga määrata 864 eurot, väljamaksmisega pankrotihalduri büroo arvele.

§ 150

lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud tuleb jätta võlgniku kanda. Menetlusabi 8 / 11 2-17-4549 Pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse, milles palus anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu maksmisel, kuna pankrotivaras ei ole vahendeid kulude hüvitamiseks. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi andmiseks on põhjendatud. Kohus annab EXXX BXXXle (pankrotis) menetlusabi pankrotihalduri tasu 864 eurot kandmisel. TsMS § 183 lg 2 alusel tuleb vabastada EXXX BXXX pankrotihalduri tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) riigi tuludesse tasumise kohustusest. Võlgnikule jääb kohustuseks tasuda riigituludesse menetlusabi kulud summas 387,60 eurot. Tasumine määrab kohus osade kaupa kahe osamaksena. Tasumise viivitamise korral on võlgnikul kohustus tasuda viivist vastavalt TsMS § 179 lg 9. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine EXXX BXXX esitas pankrotiavaldusega. kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks koos

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole pankrotivõlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada EXXX BXXX (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 9 / 11 2-17-4549 Kohus leiab, et EXXX BXXX (pankrotis) võlgadest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik kinnitas kohtuistungil valmidust täita usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et EXXX BXXX on võimeline ise täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku määramine tooks võlgniku jaoks põhjendamatuid kulutusi.

§ 173

lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab esitama kohtule aruandeid kohustuste täitmise kohta.

§ 172

lg 2 alusel usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuna käesolevas võlgadest vabastamise menetluses ei määra kohus eraldi usaldusisikut, vaid kohustab võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid, siis tuleb võlgnikul avada eraldi konto võlausaldajatele maksete tegemiseks. Kohtule esitatavas aruandes tuleb näidata konto andmed ning esitada konto väljavõte. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 10 / 11 2-17-4549 11 / 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.