lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded kokku summas 13 289.88 eurot, kuid vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldajatele üldse raha välja makstud, sh: 1) Rävala Õigusbüroo OÜ 6 849.31 eurot, jaotus 51,53778665%; 2) IPF Digital Estonia OÜ 1 956 eurot, jaotus 14,71796585%; 3) ITM Inkasso OÜ 1 769 eurot, jaotus 13,31088016%; 4) BB Finance OÜ 800 eurot, jaotus 6,019617935%; 5) RT Capital Estonia OÜ 1 550.05 eurot, jaotus 11,66338597%; 6) ERA Liisingu Inkassoteenused AS 365.52 eurot, jaotus 2,750363434%. 3. Vabastada Tiia Kalaus Tõnis Stoljarenko (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 4. Rahuldada halduri taotlus menetlusabi saamiseks ja määrata riigi vahenditest OÜ-le Civilex (arveldusarve EE312200221055387366) pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele 1
lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Aruande kohaselt võlgnikul puudub materiaalne vara. Rahaliste vahendite jääk pangakontol on 12.40 eurot. Pankrotimenetluse ajal on võlgnikule maksnud perioodil 01.12.2017-02.03.2018 A. K. Märtsis on võlgnikule kütte eest tasutud 30 eurot. Alates aprillist puuduvad laekumised haldurile teadaolevale pangakontole. Võlgnikule oli määratud pankrotimenetluse ajal rahaliste vahendite kasutamine 2017.a 626 eurot/kuus ja 2018.a 666 eurot/kuus. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav, kes ei ela tema juures. Seega oli võlgnikule eraldatud rahalisi vahendeid, et ta igakuiselt saaks tasuda jooksvat seadusest tulenevat elatise maksmise kohustust. Haldurile on kirjutanud alaealise lapse ema ning kinnitanud, et Tõnis Stoljarenko ei ole oma elatise tasumise kohustust jooksvalt täitnud. Haldur saatis võlgnikule elektrooniliselt kirja, milles selgitas olukorda ja kohustas teda elatist maksma. Aprillist 2018.a vähendas haldur võlgniku rahaliste vahendite kasutamise limiiti 400 eurot/kuus, et võlgniku eest täita elatise kohustus, kuid võlgniku kontole pole pärast seda mingit tulu laekunud. Kõik saadud tulu on võlgnik välja võtnud pangakaardiga sularahas. Laekumine pankrotivarasse puudub. Vara välistamise nõuded puuduvad. Võlgnik ei ole jooksvat elatise maksmise kohustust täitnud. 4. Väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole. Pandiesemeid pankrotivaras ei olnud. Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saada olevad rahalised vahendid on pankrotipessa laekunud. Võlausaldajad ei ole II järgus raha saanud, s.h: 1) Rävala Õigusbüroo OÜ 6 849.31 eurot; 2) IPF Digital Estonia OÜ 1 956 eurot; 3) ITM Inkasso OÜ 1 769 eurot; 4) BB Finance OÜ 800 eurot; 5) RT Capital Estonia OÜ 1 550.05 eurot; 6) ERA Liisingu Inkassoteenused AS 365.52 eurot. Võlgnik nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. 2
65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel: lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine; vabastada Tiia Kalaus halduri kohustustest; määrata menetlusabi korras riigi vahenditest haldurile tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Tasu kanda OÜ-le Civilex, mille kaudu haldur tegutseb. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud halduri taotluse ja pankrotiasja materjalidega, leidis, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele. Pankrotimenetluse lõpetamine 8.
p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka
sätestatud pankrotimenetluse raugemisega.
lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 9.
lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul pandiesemed ning muud varad. Sellepärast 15.06.2018 teatas kohus väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele 3
lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuetena kokku 13 289.88 eurot, sh: 1) Rävala Õigusbüroo OÜ 6 849.31 eurot, jaotus 51,53778665%; 2) IPF Digital Estonia OÜ 1 956 eurot, jaotus 14,71796585%; 3) ITM Inkasso OÜ 1 769 eurot, jaotus 13,31088016%; 4) BB Finance OÜ 800 eurot, jaotus 6,019617935%; 5) RT Capital Estonia OÜ 1 550.05 eurot, jaotus 11,66338597%; 6) ERA Liisingu Inkassoteenused AS 365.52 eurot, jaotus 2,750363434%. 11. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast
p 2 ja § 158 lg 4 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri tasu 12.
lg 1 esimese ja teise lause kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 13. Pankrotihaldur on palunud välja mõista halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot riigi tuludest. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 122 on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kolmanda lause kohaselt võib kohtuvälised kulud jätta riigi kanda üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. TsMS § 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 4
lg 1 kolmanda lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur on palunud määrata tasu OÜ-le Civilex. TsMS § 183 lg 2 ning
lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel määrab kohus riigi vahenditest OÜ-le Civilex pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine 15. Võlgnik on 15.09.2017 esitanud koos pankrotiavaldusega ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus sama seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. 16. Kohus leiab, et võlgniku suhtes tuleb jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Haldur on teatanud kohtule, et võlgnik on pankrotimenetluses asunud oma tulu varjama, sest tema kontole laekumised puuduvad. Lisaks kogu pankrotimenetluse kestel ei ole võlgnik haldurile teavet andnud ja pärast 02.11.2017 kohtuistungit pole haldur võlgnikuga ühendust saanud.
lg 2 p 5 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma samas seaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. 17. Süü vormid on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 104, mille lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus leiab, et tulude varjamise ning halduri teabe andmisest keeldumisega rikkus võlgnik oma kohustusi raske hooletuse tõttu. VÕS § 104 lõike 4 mõttes tuvastatakse raske hooletus objektiivsete kriteeriumite alusel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Võlgnik, halduri nõudmistele vaatamata, ei ole esitanud tõendeid oma sissetulekute, töökoha või selle puudumisel tulutoova tegevuse otsimise kohta. Maakohtu arvates eelmises punktis toodud võlgniku tegevusetus on käsitletav käibes vajaliku hoolsuse olulisel määral rakendamata jätmisena. Kohus nõustub halduriga, et juurdepääs kohustustustest vabastamise menetlusse on võimalik pankrotimenetluse läbimisel. Kuna võlgnik ei ole pankrotimenetluses oma kohustusi täitnud, siis ei ole tõenäoline et võlgnik kohustustest vabastamise menetluses
18. Lisaks eeltoodule kohustustest vabastamise menetlusel puudub igasugune perspektiiv. Pankroti väljakuulutamisest alates ei suutnud võlgnik tasuda halduri tasu ega rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt oli tema sissetulekuteks töötasu 460 eurot ja töövõimetuspension 175 eurot, kokku 635 eurot (t. lk. 64). Kuna võlgnikul on üks laps, siis võlgniku sissetulekule tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 ja lg 2 ei ole võimalik sissenõuet pöörata kokku summas 665 eurot, s.o 500 eurot võlgniku enda ülalpidamiseks ja 1/3 ehk 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.