Obsah (4)

§ 51§ 5§ 13§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2018. a, Tartu Tsiviilasja number 2-1

itud, tuleks tema suhtes võlgnevus kustutada. Korteri ostmise ajal ei olnud viivistest juttugi. Kostja II nõustub viivistega, mis on hageja poolt esitatud alates

1. a juunist. MAAKOHTU LAHEND
2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3199,31 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 706,76 eurot. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 16.06.2017 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus jättis hageja menetluskulud 85,49 % ulatuses kostja kanda ja 14,51 % ulatuses hageja enda kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 589,03 eurot. Maakohus määras, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra järgmiselt: - kostjad kohustuvad tasuma Korteriühistule XXX võlgnevuse summas 3906,07 eurot osamaksetena 48 kuu jooksul, summas 81,38 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni; - igakuised maksed summas 81,38 eurot kuus kannavad kostjad Korteriühistu XXX arveldusarvele selgitusega „tsiviilasi nr 2-17-109505“.
3. Kohus leidis, et tõele ei vasta kostja II väide, et ta sai korteri ostmisest teada alles kohtudokumentide kättesaamisel. Kostja esitas kohtule maksekorraldused, millest nähtub, et kostja II arvelt on tasutud 01.06.2016 hagejale 82,23 eurot ja 21.04.2016 108,08 eurot (tl 74,75). Asjaolu, et kostja II kontolt on tasutud hagejale arveid, millest ta isiklikult ei teaks, on vähetõenäoline. Kuna korteriomand soetati abielu ajal, on korter abikaasade ühisvara. Korteriühistu liige on kohustatud tasuma tema poolt tarbitavate kommunaalteenuste eest (vesi, kanalisatsioon, keskküte). Kostjatel ei ole konkreetselt võlgnevuse suurusele vastuväidet. Kostjad ei ole nõus hageja poolt esitatud viiviste arvestusega. Korteriomandi müügilepingu punkt 3.1.9 kohaselt on korteri müüjal hageja ees võlgnevus summas 2844 eurot, mille tasumise kohustus on vastavalt enampakkumise tingimustele ostjal (tl 102). Kostja on seisuga 29.01.2016 (lepingu sõlmimise aeg) tunnistanud võlgnevust summas 2844 eurot. Kohus leidis, et hageja on tõendanud kostjate võlgnevust summas 3199,31 eurot. Hageja esitas arved 2014 jaanuar kuni aprill 2017 (tl 27-45). Esitatud arvete kohaselt tasuvad kostjad makseid korteriühistule ebaregulaarselt. Kohus leidis, et õige on lähtuda võlgnevuse arvestamisel hageja poolt esitanud arvetest. Raha maksmisega viivitamise korral (s.o täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostjad pidid ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kostjad esitasid istungil vastuväited viiviste suuruse osas. Hageja on arvestanud viivist
4. a juuni arvest lähtuvalt summalt, s.o 2935,91 eurolt (tl 39). Kohus leidis, et õige on viivise arvestus alates juunist 2016, mitte
5. aastast, kuna kostjad ostsid korteriomandi
6. jaanuarist kohustusega tasuda võlgnevus summas 2844 eurot. Hageja poolt esitatud arvetest nähtub, et hageja on esitanud kostjale viivise nõude summas 706,76 eurot. 3 Seega on hageja viivise nõue summas 1369,90 eurot kostjatele üllatuslik. Kohus luges põhjendatud ja hageja poolt tõendatud viivise summaks 706,76 eurot. Kuna kostjad ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjatelt välja mõista vastavalt esitatud arvetele summas 706,76 eurot ning alates 16.06.2017 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Lähtudes poolte avaldatud seisukohtadest ja arvestades poolte huve tasakaalustatult, tuleb määrata TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise kord ja tähtaeg kindlaks selliselt, et kostjad on kohustatud neilt väljamõistetud summa 3906,07 eurot tasuma hagejale 48 kuu jooksul osamaksetena 81,38 eurot kuus lisaks esitatavatele arvetele. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, millega jäeti hageja viivisenõue 706,76 eurot ületavas osas rahuldamata, sh viivis kuni põhinõude kohase täitmiseni. Samuti palub hageja tühistada kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg. Hageja palub teha ringkonnakohtul uue otsuse, millega rahuldada hageja nõue kostjate vastu. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja leiab, et kohtuotsus on viivisenõude osas vastuolus seadusega. Asjaolu, et hageja ei ole enne hagi esitamist kostjalt viivist nõudnud ei tähenda, et hageja on kaotanud õiguse nõuda viiviseid. Kostjate kohustus tasuda esialgse võlgniku võla (sh viivis) tuleneb seadusest (

§ 51

). Korteriomanik on korteriühistu liikmena (

§ 5

lg 1) kohustatud täitma

§ 13

lg 4 järgi korteriühistu otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Hageja ei nõustu kohtuga, et viivis, mis ei olnud hagiavalduse esitamiseks muutnud sissenõutavaks, tuleks arvestada seadusliku viivisemääraga (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Hageja on seisukohal, et seaduslik viivis rakendub alates 01.01.

1. Seega tuleb viivist, mis muutus sissenõutavaks enne 01.01.2018, arvestada viivisemääraga 0,07 % päevas. Maakohus ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks asus seisukohale, et kostjate majanduslik olukord ei luba neil kohustusi täita. Kostjate sellekohased väited on paljasõnalised. Kostjad ei ole esitanud kohtule taotlust otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks TsMS § 445 lg 1 tähenduses. Hageja on seisukohal, et kohtu määratud otsuse täitmise kord ei ole tasakaalus ning on hageja õigusi ja huve mittearvestav – kohtuotsuse täitmine veniks ebamõistlikult pikaks. Tuleb arvestada ka olukorda, et kostjate võlgnevus kasvab igakuiselt umbes 100 euro võrra. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et vaidlusalune korteriomand ei ole kostjate elukoht, vaid on soetatud ärilistel eesmärkidel. Samuti leiab hageja, et kui kohus määrab lisaks nõude ajatamisele kohustuse tasuda kostjatel igakuised arved, pidanuks kohus seda väljendama otsuse resolutsioonis. Hageja heidab kohtule ette, et pärast kohtuistungit, kus määrati poolte nõusolekul kirjalik menetlus, ei ole kohtu poolt pooltele edastatud ega antud tähtaega seisukohtade esitamiseks ja vastaspoole seisukohtadega tutvumiseks ning neile vastamiseks, samuti menetluskulude 4 nimekirja esitamiseks. Hageja leiab, et sellega on rikutud hageja õigusliku ärakuulamise printsiipi (TsMS § 403 lg 1).
2. Kostjad (vastustajad) vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Kostjad nõustuvad maakohtu otsusega ning on nõus maksma võlgnevust ja kohtu poolt määratud viiviseid kohtuotsuses määratud aja jooksul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
4. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Maakohus leidis, et hageja on tõendanud ning poolte vahel puudub vaidlus põhivõlgnevuse suuruse osas ning kokku on kostjate võlgnevus perioodil jaanuar 2014 kuni aprill 2017 summas 3199,31 eurot. Hageja ei ole maakohtu otsust nimetatud osas vaidlustanud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hageja viivisenõude 706,76 eurot ületavas osas rahuldamata. Hageja palus mõista kostjalt välja viivise 0,07 % päevas põhivõlgnevuselt 3199,31 eurolt, s.o sissenõutavaks muutunud viivis summas 1369,90 eurot ning edasiulatuv viivis alates 16.06.2017 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus rahuldas viivise nõude osaliselt. Maakohus leidis, et õige on viivise arvestus alates juunist 2016, mitte
5. aastast, kuna kostjad omandasid korteri
6. a jaanuaris kohustusega tasuda võlgnevus summas 2844 eurot ning viivise nõue on kostjatele üllatuslik. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu eeltoodud seisukoht on ebaõige. Kostjad ostsid Kohtla-Järve linnalt korteri asukohaga XXX, Kohtla-Järve, 29.01.2016 (tl 101). Ringkonnakohus märgib, et hageja ei olnud korteri müügilepingu osaliseks, mistõttu ei ole müügilepingus kokkulepitu hageja suhtes siduv ja lepingust ei tulene hagejale õigusi. Järelikult ei oma hageja ja kostja omavahelistes suhetes tähendust asjaolu, et kostja I ja Kohtla-Järve linna vahel sõlmitud müügilepingus lepiti kokku kostja I kohustuses tasuda võlgnevus summas 2844 eurot.
7. Kuivõrd materiaalõigust tuleb kohaldada õigussuhte tekke seisuga ning hageja nõutud võlgnevuse perioodi ajal kehtis korteriühistuseadus (RT I 1995, 61, 1025…RT I, 09.05.2017, 16) (

), tuleb kohaldada korteriühistuseaduse asjakohaseid sätteid.

§ 51

kohaselt lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.

§ 7

lg 3 kohaselt on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Riigikohus on selgitanud, et

§ 7

lg 3 alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Nimetatud sätte eesmärgiks ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumise kohustusest, kuid solidaarkohustus tekib võõrandajal ja omandajal üksnes nende majandamiskulude võla osas, mis tekkis korteriühistu 5 olemasolu ajal (Riigikohtu 20.02.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-192-12, p 11 ja Riigikohtu 15.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-11, p 12). Järelikult, kuna kostjad on korteri uued omanikud, oli korteriühistul õigus esitada kostjate vastu nõue kogu võlgnevuse väljamõistmiseks, st nii korteri omandamisele eelnenud kui ka järgnenud perioodil tekkinud võlgnevuste, sh viivise osas. 11.

§ 7

lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega, kuna korteri eelmine omanik ega kostjad ei tasunud majandamiskulude eest õigeaegselt, oli hagejal

§ 7

lg 4 alusel õigus nõuda hagejalt viivist põhivõlgnevuselt 0,07 % päevas.

§ 7lg 4 on erisäte VÕS § 113 lg 1 suhtes.

Maakohus on jätnud põhjendamata, miks kohaldas

§ 7lg 4 asemel viivise arvestamisel VÕS § 113 lg-t 1.

1. Hageja esitatud tõenditest nähtub (tl 27-45), et hageja on nõudnud kostjatelt viivise tasumist alles 07.07.2016 esitatud juunikuu arves (tl 38). Hagis esitatud võlgnevuse perioodi (jaanuar 2014 kuni aprill 2017) viimase arve kohaselt on viivise suuruseks 77,19 eurot (tl 45). Seega on ebaõige maakohtu poolt märgitu, et hageja esitatud arvete kohaselt on kostjatelt nõutud viivist 706,76 eurot. Samas leiab ringkonnakohus, et hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja nõudis kostjatelt arvete järgi märkimisväärselt väiksema viivise tasumist (77,19 eurot), kui hagis (1369,90 eurot). Hageja on selliselt käitunud kostjate suhtes vastuoluliselt, kuna kostjatele esitatud arvetest võis järeldada, et viivist ongi arvestatud väiksemas ulatuses või on hageja osaliselt loobunud viivise nõudmisest. Kuivõrd kostjad ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning on vastustes apellatsioonkaebusele märkinud, et nõustuvad maakohtu poolt välja mõistetud võlgnevuse ja viivistega, siis ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsust viiviseid puudutavas osas tühistada. Kuigi maakohus mõistis kostjatelt ebaõigesti välja suurema viivise summa, siis arvestades, et hagimenetluses on kohus seotud poolte väidetega, tuleb jätta maakohtu otsus viiviste osas muutmata. Eeltoodule tuginedes puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning kostjatelt maakohtu otsusega võrreldes suurema viivise summa väljamõistmiseks.
2. Hageja vaidlustab maakohtu otsust ka osas, millega maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb poolte huve arvestades määrata kindlaks otsuse täitmise kord. Kohus arvestas mh kostjate majanduslikku olukorda. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Eeltoodust tulenevalt on otsuse täitmise korra kindlaksmääramine võimalik üksnes poole taotlusel. Ilma poole sellekohase taotluseta ei tohi kohus ise otsuse täitmise viisi ja korda kindlaks määrata (vt ka Riigikohtu 07.03.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-4677, p 11). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid taotlenud otsuse täitmise korra kindlaksmääramist. 16.11.2017 istungiprotokolli kohaselt on kohus kostjatelt istungil

inud, kas kostjad taotlevad otsuse kindlaks täitmise viisi määramist (tl 83 pöördel). Küll aga ei nähtu protokollist, et kostjad oleks kohtu eeltoodud

imusele vastanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodust võimalik tuletada kostjate taotlust otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. 6 Järelikult ei võinud kohus omaalgatuslikult otsuse täitmise korda kindlaks määrata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kindlaks määramata otsuse täitmise korraks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida apellatsioonkaebuses toodud väiteid selle kohta, kas otsuse täitmise kord on vastavuses poolte huvidega. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kostjatel on võimalik täitemenetluses täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel taotleda täitemenetluse peatamist, täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgnike suhtes ebaõiglane. Seejuures arvestatakse sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgnike perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

1. Ringkonnakohus märgib, et hageja on küll apellatsioonkaebuse põhjendustes teinud maakohtule etteheiteid, et kohus jättis määramata tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, kuid ei ole taotlenud maakohtu otsuse muutmist ega tühistamist menetluskulude kindlaksmääramise osas. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse hageja nõude ulatust puudutavas osas muutmata, jääb muutmata ka esimese astme kohtus kantud menetluskulude jaotus ning rahalise suuruse kindlaksmääramine.
2. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, s.o üksnes kohtuotsuse täitmise korda puudutavas osas. Muus osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul hõlmab otsuse täitmise korra vaidlustamine hageja apellatsioonkaebuse sisulisest mahust umbes poole. Eeltoodust lähtudes peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seega kannab kumbki pool ise enda menetluskulud ning ringkonnakohus ei anna hinnangut poolte menetluskulude vajalikkusele ega põhjendatusele. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7