KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 18.06.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-346 H

)

1. ptk
2. jaos sätestatud korras ehk uurimiskaebemenetluse raames, lõppastmes maakohtu eeluurimiskohtuniku juures (

§-d 228‒232). Kriminaalmenetluses tehtud toiminguid ja lahendeid ei saa vaidlustada halduskohtumenetluses, sest halduskohus ei ole pädev sekkuma kriminaalmenetlusse ega hindama kriminaalmenetluses menetleja tehtud lahendite või toimingute õiguspärasust. Samuti ei kuulu halduskohtu pädevusse prokuratuurile kriminaalmenetluses kohustava ettekirjutuse tegemine. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale, jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.03.2018 määrus. Kriminaalmenetluse paralleelsel menetlemisel ei kohaldu

§-s 228 toodud kaebuste lahendamise kord üksikküsimuste lahendamiseks, vaid tegemist on selle isiku õigusvastase tegevusega, kes on õigusvastaselt menetlenud (sh algatanud) paralleelselt kriminaalasja vastuolus

§-s 4361 toodud keeluga. Tegemist ei ole konkreetse kriminaalasja raames tekkiva üksikküsimuse lahendamisega, vaid kaebus puudutab määramata hulgal (seni tuvastatud ja seni tuvastamata) isikuid. Ka Riigiprokuratuuri seisukoha järgi ei ole kaebajal võimalik esitada uurimiskaebust, sest kriminaalmenetlus on üle antud. Kaebaja ei vaidlusta kriminaalasja menetlemise üksikküsimusi, vaid protsessi – kriminaalmenetluse paralleelset menetlust. Eeltoodu vaidlustamiseks puudub muu võimalus. 10. Riigiprokuratuur leidis määruskaebusele esitatud vastuses, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 2

§ 228

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.

§ 230

lg 1 sätestab, et kui vaidlustatud on uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Asjaolu, et kaebaja on prokuratuuri 09.11.2017 määruse peale uurimiskaebuse juba esitanud ning juhtiv riigiprokurör on jätnud selle 08.01.2018 määrusega (tl 7-8) läbi vaatamata, ei tähenda, et vaidluse lahendamiseks pädevaks kohtuks muutuks halduskohus. Kriminaalasjas tehtud prokuröri määruste õiguspärasust ei ole võimalik kontrollida halduskohtumenetluses (vt nt Riigikohtu 18.06.2010 määrus nr 3-3-1-35-10, p 18; 17.12.2009 otsus nr 3-3-1-55-09, p 14). Kriminaalmenetlus on reguleeritud muust avaliku võimu teostamisest eraldi ja kriminaalmenetluse toimingute ning otsustuste õiguspärasuse kontroll toimub üldjuhul kriminaalmenetluse reeglite kohaselt ja kriminaalmenetluse raames üldkohtutes (Riigikohtu 31.08.2011 otsus nr 3-3-1-35-10, p 52). Kaebajal on võimalik vaidlustada tema uurimiskaebuse läbi vaatamata jätmist

-s sätestatud korras või tegutseda vastavalt Riigiprokuratuuri 08.01.2018 määruses osutatule, s.o pöörduda taotlusega Poolas menetlust juhtiva prokuröri poole.

1. Kuna halduskohus tagastas kaebuse, puudus vajadus kaebaja menetlusabi taotluse läbivaatamiseks.
2. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.03.2018 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3