lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Abiprokurör Liane Peets Süüdistatav MEELIS MIITER Isikukood: 36706202758; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxd; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: juhutööd; Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Tartu Maakohtu 27.06.2016. a otsusega tunnistatud süüdi
lg 2 p 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata
Väärteokorras karistamata. Tõkend: puudub. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Meelis Miiter
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Meelis Miiteri kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.06.
lg 2 alusel suurendada Meelis Miiterile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.07.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5045 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta vangistust, võrra ning mõista Meelis Miiterile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada Meelis Miiterile mõistetud vangistus 567 (viissada kuuskümmend seitse) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata Meelis Miiterile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest alates, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.
lg 4 alusel on Meelis Miiter kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Meelis Miiterit käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 5 alusel kohustada Meelis Miiterit käitumiskontrolli perioodil alluma alkoholismivastasele ravile vastavalt arsti ettekirjutusele.
lg 2 p 8 alusel kohustada Meelis Miiterit käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Üldkasuliku töö teostamiseks määrata Meelis Miiter kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. elukohajärgse KrMS § 180 lg 1 alusel Meelis Miiterilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ja riigi õigusabi kulu 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Meelis Miiteril on õigus menetluskulud kogusummas 925,20 eurot tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Meelis Miiter on kohustatud alates septembrist
a kella 12:58 paiku Jõgeva maakonnas Mustvee vallas RannuKääpa tee 17. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Saab 9-3, registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholijoobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus mõõtmise ajal kell 13:08 oli 1,48 mg/l kohta, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta, ning liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 1 järgi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09..11.06.2018 (3 päeva) arvata karistusaja hulka. Kandmata karistus on 6 kuud 27 päeva vangistust.
a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega nr 1-16-5045 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada Meelis Miiterile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 567 tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.
lg 4 alusel kohustada Meelis Miiterit üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 2 alusel kohustada Meelis Miiterit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 5 alusel kohustada Meelis Miiterit käitumiskontrolli ajal pöörduma alkoholismivastasele ravile.
lg 2 p 8 alusel kohustada Meelis Miiterit käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 3 Menetluskulu: määratud kaitsja tasu prokuratuuris 175,20 eurot, sundraha 750 eurot, kokku 925,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades Meelis Miiter`it tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 77,10 eurot. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Meelis Miiteri süüdi
Meelis Miiterilt tuleb välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning määrata need tasumisele kokkuleppes märgitud viisil ja ulatuses. Raina Pärn Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.