KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse avalikult teatavaks 10. oktoober 2017. a, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kohus leiab, et väide laenulepingute sõlmimise kohta on paljasõnaline. Marika Horn ei ole laenulepingute sõlmimise tõendamiseks kohtule ühtegi tõendit esitanud. Üksnes pangakonto väljavõte, millelt nähtub Marika Horni isiklikult pangakontolt ülekannete tegemine Perlanegra OÜ pangakontole, ei tõenda laenulepingu sõlmimist. Hageja ei ole 3 tõendanud pooltevahelise laenulepingu sõlmimist, st kokkuleppe saavutamist kõigis olulistes laenutehingut puudutavates tingimustes (rahasumma suurus, tagastamise korrd ja tähtaeg, intress, teise poole soov laenu võtta). Tõendatud on üksnes kostjale korduvate perioodiliste rahaülekannete tegemine.
2. Ülekannete selgitustesse on märgitud „sularaha sissemakse“ ning „kohamaks“. Arvestades tehtud ülekannete suurusi ning sagedust, samuti seda, et hageja on kohtuistungil avaldanud, et osutas ka ise teenuseid Perlanegra OÜ-s, on kohtu hinnangul eluliselt usutav kostja väide, et Marika Horn on Perlanegra OÜ kontole kandnud raha vastavalt sellele, kui palju Perlanegra OÜ kassas raha oli, 8-200 eurot korraga.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas ei ole leidnud tõendamist laenulepingu sõlmimine, mistõttu jätab kohus tähelepanuta poolte väited väidetava laenulepingu võimaliku ülesütlemise asjaolude kohta.
4. Alternatiivselt on hageja palunud kostjalt välja mõista 2060 eurot alusetu rikastumise sätete alusel.
5. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
6. Riigikohus on selgitanud tõendamiskoormuse jaotumist alusetu rikastumise nõuete esitamisel. Hageja ülesandeks on alusetu rikastumise aluseks olevate asjaolude tõendamine (RKTKo 3-2-1-131-15). Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (RKTKo 3-2-1-134-11, p 13). VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (RKTKo 3-2-1-65-14, p 10). Seega peaks Marika Horn tõendama, et tal puudus alus raha kandmiseks Perlanegra OÜ-le. Marika Horn on üksnes viidanud, et tal puudus alus raha kandmiseks kostjale. Arvestades ülekantud rahasummade suurust ning ülekannete tegemise sagedust ja võrdlemisi pikka perioodi, ei pea kohus eluliselt usutavaks, et Marika Horn ülekanded alusetult teinud on. Puudub mõistlik alus arvata, et hageja võis tahtmatult või kogemata sooritada kümneid kordi pikema ajaperioodi jooksul pangaülekandeid kostjale. Samuti ei ole usutav, et hageja märkis ülekannetele makseselgituse teiste isikute soovitusel. Kohus jääb eelpool toodud seisukoha juurde, mille kohaselt võib olla Marika Horn kandnud OÜ Perlanegra kontole ilusalongi kassasse makstud sularaha. Hageja seletus sellest, et on arusaamatu, kuidas raha hageja kontole sai, kui ülekannete tegemise ajal sularaha sissemaksete tegemist LHV pank ei võimaldanud, ei ole asjassepuutuv. Hagejal ei olnud ilmtingimata vajalik kanda kostja kontole just seesama raha, mis kostja kassas oli. Hagejal oli võimalik ka enda kontolt raha üle kanda kassast saadud rahasumma ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 24.

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 25.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 4 26.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 28.08.
2. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks kostja esindajale tasutud õigusabikulud 1430 eurot 13 töötunni eest. Arvestades asja olemust, kostja esitatud vastuste mahtu ja sisu, kohtupraktikas põhjendatuks peetud esindajale makstavat tunnitasumäära ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus esitatud taotlust menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks põhjendatuks. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuluna 1430 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 5