2-18-11215/2

2-18-11215 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Kohtujurist Häli Altmets Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018.a, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-11215 Tsiviilasi A T avaldus A A ja K T vastu kaasomandi lõpetamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja: A T (isikukood: XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik 1: A A (isikukood: XXXXXXXXXX) Puudutatud isik 2: K T, isikukood: XXXXXXXX Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlustoiming RESOLUTSIOON
2. Keelduda A Te avaldust A A ja K T vastu kaasomandi lõpetamiseks menetlusse võtmast.
3. Tagastada avaldus A Tele peale määruse jõustumist.
4. Saata määrus A Tele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise 1 2-18-11215 puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
5. A T esitas Pärnu Maakohtule avalduse A Ai ja K Te vastu kaasomandi lõpetamise ning selle reaalosadeks jagamise nõudes. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 9 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.
7. Kohtule esitatud nõue on esitatud avaldusena, so hagita menetluses, märkides menetlusosalistena avaldaja ja puudutatud isikud. Kohus selgitab, et kaasomandi lõpetamise nõude puhul on tegemist mitte hagita menetluse, vaid hagimenetlusega (TsMS § 132 lg 4 p 4, mille kohaselt leotakse mittevaraliseks nõudeks kaasomandi lõpetamise nõue), seega on menetlusosalisteks hageja ja kostja. Hagiavalduse sissejuhatuses märgitakse selgelt poolte, s.o. hageja ja kostja ning nende esindajate andmed (nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed, töökoht), hagiavalduse lõppu märgitakse hagiavaldusele lisatud dokumentide loetelu. Lisaks poolte andmetele märgitakse avalduses: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
8. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-s 1 on sätestatud, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg-st 1 tulenevalt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus selgitab, et esitatud avalduses ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 sätetest tulenevalt väljendatud selgelt esitatud nõuet. Hagis palutakse lõpetada poolte kaasomand X kinnistu suhtes ning jagada vastav kinnistu reaalosadeks. Avalduse tekstist, resolutsioonist ei ole aga võimalik aru saada, kuidas täpselt kõnealust kinnistut jagada soovitakse. Sellise nõudega ei ole võimalik teha kohtulahendit ega kostjail sellele vastata. Kohus selgitab, et kaasomandis oleva asja reaalosadeks jagamine tähendab, et asi jagatakse kehaliselt/füüsiliselt mitmeks eri osaks nii, et kaasomanike varasematele mõttelistele osadele vastavad nüüd eraldi terviklikud, füüsiliselt ajas ja ruumis tajutavad kehalised asjad. Kinnisasja 2 2-18-11215 jagamisel reaalosadeks tuleb kõigepealt arvestada, kas jagamine on üldse võimalik. Lisaks tuleb arvesse võtta maatüki olemust ja maakorralduslikke nõudeid, sest jagamisel tuleb moodustada uued katastriüksused. Seega tuleb hagis kohtule täpselt näidata (plaanimaterjal vms), kuidas kinnistut reaalosadeks jagada soovitakse.
9. Samuti ei ole avalduselt tasutud riigilõivu. Vastavalt TsMS § 132 lg 4 p-le 4 loetakse kaasomandi lõpetamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks. Tulenevalt TsMS § 132 lg-st 1 eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja seaduse lisa 1 järgi on hagilt hinnaga 3500 eurot tasumisele kuuluva riigilõivu suurus 300 eurot.
10. TsMS § 217 lg 8 tulenevalt selgitab kohus, et juhul, kui hageja ei ole võimeline ise nõuetekohast hagiavaldust formuleerima, on tal võimalus pöörduda selleks advokaadibüroosse või juhul kui ta leiab, et ei ole võimeline maksma advokaadi osutatud õigusabi eest, on tal võimalik taotleda kohtult õigusabi korras esindaja määramist. Täpsem info ja blanketid on aadressil: http://www.kohus.ee/et/oigusabi/riigi-oigusabi ja juhendid dokumentide vormistamise kohta on aadressil: http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentidevormistamisest.
11. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 3