KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-4338 Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2018, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi
§ 106
lg 2 sätestab, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Andmete võltsimine seisneb selles, et Fashion Island OÜ varjas nõuet esitades pankrotivõlgnikule laenu andmise, tagasimaksmise ja ümbervormistamise asjaolusid, samuti seda, et kunagi Fashion Island OÜ-le kuulunud nõue loovutati enne nõudeavalduse esitamist Wientjes Consultancy OÜ-le.
- Hageja on taotlenud uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist, kuid haldur keeldus sellest.
- Kostja vaidles hagiavalduse menetlusse võtmisele vastu. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
- Harju Maakohus keeldus 15.05.2018 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ja kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
§ 106
lg 2 kohaselt kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi.
§ 106
lg 3 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul 2 3 alates päevast, millal möödus üks kuu uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest. Kui haldur on koosoleku kokkukutsumisest keeldumisest teatanud enne ühe kuu möödumist nõude esitamisest, hakkab ühekuuline tähtaeg kulgema keeldumisest arvates. Selles asjas on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude või pandiõiguse tunnustamist on vaidlustatud. 26.02.2018 e-kirjas (tlk 63) on pankrotihaldur teavitanud hagejat, et keeldub uue võlausaldajate koosoleku kokkukutsumisest, sest nõude aluseks olevate andmete võltsimist esitatud asjaoludest ei nähtu. Hageja esitas hagi 20.03.2018, st kuu aja jooksul pärast koosoleku kokkukutsumisest keeldumist.
- Hageja tuletab väidetava andmete võltsimise järgmistest asjaoludest. Andmete võltsimine seisneb selles, et Fashion Island OÜ (kustutatud) varjas nõuet esitades Osaühingule Johnny H.W. (pankrotis) laenu andmise, tagasimaksmise ja ümbervormistamise asjaolusid, samuti seda, et kunagi Fashion Island OÜ-le kuulunud nõue loovutati enne nõudeavalduse esitamist Wientjes Consultancy OÜ-le.
- Maakohtu hinnangul nähtub hageja seisukohtadest, et hageja seab kahtluse alla mitte nõude aluseks olevate dokumentide võltsimise, vaid nõude kuuluvuse selle esitanud isikule ja sõlmitud lepingute tegeliku täitmise. Kohus oli seisukohal, et dokumendi võltsimine eeldab teadlikult ebaõigete andmete kasutamist dokumendis endas, et luua olukorrast tegelikkusest erinev ettekujutus, sh saamaks õigusi, mida isikul tegelikult olla ei saa või ei ole. Antud juhul ei ole hageja ka ise leidnud, et nõude aluseks olevates dokumentides oleksid faktiliselt valeandmed. Need asjaolud, kas ja kuidas lepingut täideti või kas nõue on loovutatud, puudutavad nõude sissenõutavust ja selleks õigustatud isikut, kuid ei tähenda dokumentides olevate andmete võltsitust. Hageja poolt käesolevas menetluses esitatud vastuväited saanuks esitada hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul, kuid seda ei tehtud.
- Kohus leidis, et hageja poolt esile toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades ei saa hageja õiguste rikkumine võimalik olla, sest need ei viita andmete võltsimisele. Seadus näeb vaidlusaluses olukorras võlausaldajate huvide ja õiguste kaitse ette nõuete kaitsmise koosoleku kaudu. Käesoleval juhul ei ole nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid esitatud ning vastuväidete esitamine pole enam võimalik. Määruskaebus
- Hageja esitas 31.05.2018 Harju Maakohtu 15.05.2018 määruse peale määruskaebuse, millega palub määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hagi menetlusse. 15.
§ 106
lg 2 on kehtestatud selleks, et tagada teiste võlausaldajate õigused olukorras, kus pärast nõuete kaitsmist ilmneb, et nõude esitanud võlausaldaja oli esitanud nõude kohta ebaõigeid andmeid või jätnud olulised andmed esitamata ning juhul, kui need asjaolud oleksid olnud teada, oleks võlausaldajal olnud alus nõude vaidlustamiseks. Antud sätte kontekstis ei saa mõistet „võltsimine“ käsitada kitsalt dokumendi võltsimisena karistusõiguslikus tähenduses, vaid seda tuleb tõlgendada mistahes vormis ja viisil teadlikult ebaõigete andmete esitamisena või esitamata jätmisena.
§ 106
lg 2 tähenduses ei ole räägitud dokumendi võltsimisest, vaid andmete võltsitusest. Hageja tõi hagiavalduses esile faktilised asjaolud, millest nähtub, et kostja nõue põhineb teadvalt esile toodud ebaõigetel asjaoludel ja kostjal ei saa objektiivselt sellist nõuet olla ning teistel võlausaldajatel ei olnud alust arvata, et kostja esitas teadvalt ebaõigeid andmeid nõudeõiguse olemasolu kohta. 3 4 Vastus määruskaebusele
- Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
- TsMS § 371 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 371 lg 2 pde 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt Riigikohtu 01.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16, p 9). 20.
§ 106
lg 2 kohaselt, kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi.
§ 106
lg 3 järgi, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul alates päevast, millal möödus üks kuu uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest. Kui haldur on koosoleku kokkukutsumisest keeldumisest teatanud enne ühe kuu möödumist nõude esitamisest, hakkab ühekuuline tähtaeg kulgema keeldumisest arvates. Selles asjas on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude või pandiõiguse tunnustamist on vaidlustatud.
- Hageja on hagis tuginenud järgmistele asjaoludele: laenusumma üleandmist ei ole tõendatud; arvestades laenulepingujärgseid tagasimakseid peab põhivõlg olema väiksem; Fashion Island OÜ varjas laenu ümbervormistamise asjaolusid, ning seda, et nõue oli juba loovutatud Wientjes Consultancy OÜ-le.
- Kolleegiumi hinnangul jääb hagiavaldusest arusaamatuks, kuidas asjaolud, et laenusumma üleandmist ei ole tõendatud, ning et põhivõlg peaks olema väiksem, viitavad andmete võltsitusele. Hageja on ise väitnud, et laenusumma ülekandmise fakti ei ole nõuet esitades tõendatud, samuti, et ainuüksi nõudeavalduse pinnalt on ilmne, et põhivõlg ei saa olla suurem kui 30 156 eurot. Sellest võib järeldada, et Eesti Energia AS-il oli võimalik neid asjaolusid tuvastada ja sellekohaseid vastuväiteid esitada juba nõuete kaitsmise koosolekul. 4 5
- Hageja on tuginenud aga ka asjaoludele, et Fashion Island OÜ varjas nõuet esitades laenu ümbervormistamise asjaolusid, samuti seda, et Fashion Island OÜ oli loovutanud enne nõudeavalduse esitamist nõude Wientjes Consutancy OÜ-le. Maakohus on märkinud, et dokumendi võltsimine eeldab teadlikult ebaõigete andmete kasutamist dokumendis endas, et luua olukorrast tegelikkusest erinev ettekujutus, sh saamaks õigusi, mida isikul tegelikult olla ei saa. Samuti asus maakohus seisukohale, et viidatud vastuväited saanuks esitada nõuete kaitsmise koosolekul. Kolleegium märgib, et hagiavalduses ongi hageja tuginenud sellele, et nõude esitamisel lõi Fashion Island OÜ olukorrast teadlikult ebaõige ettekujutuse – Fashion Island OÜ varjas nõudeavaldust esitades laenu ümbervormistamist ning nõude loovutamist Wientjes Consutancy OÜ-le, mida hageja hinnangul saab käsitleda andmete võltsimisena. Maakohtu määrusest ei selgu ka, kuidas saab hagiavalduse pinnalt järeldada, et Eesti Energia AS sai laenu ümbervormistamist ja nõude loovutamist puudutavaid vastuväiteid esitada juba nõuete kaitsmise koosolekul. Ringkonnakohus leiab, et seda kas laenu ümbervormistamise ja nõude loovutamise varjamist (nende tõendatuse korral) saab pidada andmete võltsimiseks
§ 106
lg 2 tähenduses, ning kas Eesti Energia AS-il oli võimalik neid vastuväiteid esitada juba nõuete kaitsmise koosolekul, on küsimused, mida saab hinnata asja sisulisel lahendamisel, mitte asja menetlusse võtmise staadiumis. 24. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 5