Obsah (7)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 142§ 145§ 146

Tsiviilasi nr 2-16-126257 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2018. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-126257

) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata 3 jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja mh nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Laenulepingute üldtingimuste kohaselt oli kostja I kohustatud hüvitama hagejale kõik kulud, mis hageja on seoses nimetatud lepingute täitmisega kandnud (arvelduskrediidilepingu üldtingimuste p 7.5, laenulepingu üldtingimuste p 6.5). Kohus leiab, et nimetatud lepingupunktide alusel kohustus kostja I hüvitama hagejale mh MESile makstava tagatistasu.
2. Tagatislepingud allkirjastas laenusaaja esindajana Peeter Kroonberg (kd I tl 63, 67), kes oli laenusaaja juhatuse liige kuni 17.04.
3. Kohus leiab, et seega olid kostjad teadlikud, et hageja kohustus tasuma MES-ile garantii andmise eest tagatistasu, samuti olid kostjad teadlikud tagatistasu suurusest. Hageja on esitanud kohtule väljavõtte kostja I poolt hagejale tasutud tagatistasudest (kd I tl 123), millest nähtuvalt on 2014 IV kvartali kuni 2015 I-III kvartali tagatistasud kostja I poolt tasutud või kostja kontolt debiteeritud. Enne 14.12.2015 kokkuleppe sõlmimist peetud e-kirjavahetuses on hageja kostjale I teatanud, et laekunud on MES-i garantii tagatistasude arve
4. aasta III kvartali eest (kd I tl 114115), tagatistasu oli arvestatud koos septembri kuuga (kd I tl 117). Seega pidid kostjad olema teadlikud ka asjaolust, et tagatistasu maksti tagasiulatuvalt eelmise kvartali eest ning perioodi eest alates 1.10.2015 kuni 16.12.2015 ei olnud tagatistasude arvet esitatud ning tagatistasu oli maksmata.
5. Kohus leiab, et kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest ei tulene, et hageja oleks teatanud kostjatele lepingutest tulenevad lõplikud nõuded. Kindlasti on see asjaolu, mis ei tekita kostjates usaldust. Kostja II väitel nii hageja kui MES-i esindaja notaris kinnitasid, et mingeid lisanõudeid edaspidi ei tule (kostja 10.05.2017 seisukoht, kd I tl 126). See kostja II väide on kohtule tõendamata. Hüpoteekide lõpetamise (kustutamise) kokkulepe, kinnistu müügileping ja hüpoteegi seadmise lepingu (kd I tl 89-104) p-i 3 kohaselt Aktsiaseltsi DNB Pank esindaja ja müüja esindaja avaldavad, et kõik nõuded, mille täitmise tagamiseks on lepingu ese koormatud hüpoteekidega Aktsiaseltsi DNB Pank kasuks, ei ole käesoleva lepingu sõlmimise hetkeks täielikult täidetud, kuid seoses käesoleva lepingu punktis 4.3.
6. kokkulepituga lepivad müüja ja Aktsiaselts DNB Pank kokku, et nad kustutavad täies ulatuses kinnistut Aktsiaseltsi DNB Pank kasuks koormavad hüpoteegid summades 100 000,00 eurot, 110 000,00 eurot ja 80 000,00 eurot. Müüja esindaja avaldab, et müüja ei soovi ühegi eelnimetatud hüpoteegi müüja nimele kandmist. Seega ei saanud kostjatel tekkida põhjendatud ootust, et 14.12.2015 seisuga tasumata nõudeid kostjatel enam hagejale tasuda ei tule. 21.

§ 142

järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. 4

1. Käenduslepinguga kohustus kostja II tagama kõiki hageja ja kostja I vahel 25.11.2014 sõlmitud laenulepingust ja arvelduskrediidilepingust ning nimetatud lepingute olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest, millega võidakse muuhulgas suurendada laenusaajale antavat krediidisummat ning tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest tulenevaid laenusaaja kohustusi solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks oli 110 000 eurot (käenduslepingu p 1). Käendaja vastutab laenusaaja poolt laenulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt laenusaajaga, sealhulgas pangale laenulepingu alusel tasumisele kuuluva laenu põhiosa, intressi, viivise, leppetrahvi, kahju hüvitamise, laenulepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulutuse või mis tahes muu laenulepingust tuleneva summa tasumise eest. /…/ Laenusaajalt sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid vältida. /…/ (käenduslepingu p 2).
2. Kohus leiab, et käendatavad kohustused olid käenduslepingus piisavalt konkreetselt määratletud. Käendusleping võib olla sõlmitud kõigi võlausaldaja ja põhivõlgniku vahelisest lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Konkreetsed lepingust tulenevad kohustused ei pea olema käenduslepingus eraldi nimetatud. Käendus laieneb ka lepingust tulenevatele kõrvalkohustustele. Antud juhul oli käendaja põhivõlgniku juhatuse liikmena tagatistasu maksmise kohustusest ja tagatistasu suurusest teadlik (vt otsuse p 20). Asjaolu et kostja II kohustus lisaks käendusepingus nimetatud lepingutele tagama ka tulevikus sõlmitavatest lepingutest ja nende lisadest tulenevaid laenusaaja kohustusi, ei saa tuua kaasa tagatiskokkuleppe tühisust tervikuna, vaid üksnes määratlemata nõudeid puudutavas osas (P. Varul jt. Võlaõigusseadus. Komm vlj. Tallinn 2016, § 142 komm 3.2.2).
3. Käendaja vastutus ei sõltu sellest, kas hageja on käendajat lisakulude sissenõudmise kavatsusest teavitanud.

§ 146

lg 1 järgi peab võlausaldaja andma käendaja nõudel talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Võlausaldaja teavitamiskohustus tekib üksnes käendaja nõudel. Sealjuures ei ole teavitamiskohustuse täitmine seotud käendaja vastutuse tekkimisega (P. Varul jt, § 146 komm 3.1). Praegusel juhul ei nõua hageja sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist, seega ei kohaldu ka

§ 145lg 2 kolmandas lauses sätestatud piirang (käenduslepingu p-i 2 kolmas lause).

25. Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 250 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5