Tsiviilasi 2-18-3935 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 12. juuli 2018.a Tartu kohtumaja Tsiv

§-i 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksevõimetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ülaltoodu alusel ajutine pankrotihaldur leiab, et Protostar Osaühing on alaliselt maksejõuetu.

1. Tuginedes PankS §-le 22 lg 5 peab ajutine pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Võlgnik ei ole täinud ÄS §-s 183 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustust. Kuue kuu jooksul on võlgnik võtnud pangakontolt pangakaardiga välja sularaha kokku 10 530.- eurot ja ei ole esitanud mitte ühtegi dokumenti, mis tõendaks selle raha kulutamist osaühingu majandustegevuses. Võlgniku osakapital on 2500 eurot. Äriseadustiku § 180 lg 51, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Äriühingu juhatuse liikmel on kohustus järgida äriühingu netovara suurust, et see vastaks seaduses kehtestatud normidele. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud äriseadustiku § 180 lõikest 51 nimetatud kohustust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest äriühingu raamatupidamine on korraldamata ja võlgnik on viivitanud pankrotiavalduse esitamisega.
2. Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katmiseks.

§ 29lg.

1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi teise lõike järgi kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Vastavalt

§ 29

lõikele 3 kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutisel halduril puuduvad andmed võlgniku vara kohta, mille arvel viia läbi pankrotimenetlus. Juhul, kui võlgnik ei esita tõendeid pangast väljavõetud raha kulutamise kohta osaühingu huvides, siis on võimalik esitada hagi juhatuse liikme vastu. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võiks väljavaateid olla üksnes juhul, kui saab tõendada, et juhatus on oma kohustusi süüliselt rikkunud, kohustuste rikkumisega on tekitatud kahju ning juhatus on suuteline tekitatud kahju hüvitama ning selle kahju sissenõudmine on ka reaalne. Igasuguse võimaliku kohtumenetlusega seoses tekkivate kulude katteks käesoleval hetkel osaühingul rahalised vahendid puuduvad. Seega on nii pankrotimenetluse kui ka selle raames võimalike kohtumenetluste läbiviimine võimalik üksnes juhul, 5 Tsiviilasi 2-18-3935 kui võlausaldajad on nõus finantseerima vastavaid kulusid. Samas ei saa ajutine haldur tagada, et pankrotimenetluses läbiviidava kohtumenetluse tulemusena õnnestub halduril pankrotivara ka faktiliselt niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Ajutine pankrotihaldur kontrollis kinnistusraamatu andmeid ja tuvastas, et võlgniku juhatuse liikmele ei kuulu kinnisasju. Tõenäoliselt oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud, sest juhatuse liikmel puudub vara, mille arvel kohtuotsust täita. Seega võtaksid võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Pankroti väljakuulutamisel oleks mõtet üksnes siis, kui seeläbi oleksid selged võimalused suurendada pankrotivara niivõrd, et lisaks kõikide massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumisele, on võimalik teha väljamakseid ka võlausaldajate nõuete katteks. Samas tuleb arvestada, et positiivne kohtulahend ei taga raha reaalset laekumist pankrotivara hulka. KOHTU SEISUKOHT

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 23.05.2018.a Ametlikes Teadaannetes avaldas kohus teate, milles tegi ettepaneku tasuda 15 kalendripäeva jooksul teate kättetoimetamisest pankrotimenetluse läbiviimiseks ettemaksu 2000 eurot. Ettemaksu ei ole käesoleva ajani tasutud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Vitali Himitš avaldus Protostar OÜ pankroti väljakuulutamiseks menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga

§ 28tähenduses.

Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja

§ 29

lg-le 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida Protostar OÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Pärast Protostar OÜ registrist kustutamist tuleb Anne Tammer vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest. Protostar OÜ dokumendid tuleb jätta hoiule Protostar OÜ juhatuse liikmele Maksim Brõlinile.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Anne Tammer esitas ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise taotluse. Ajutine haldur Anne Tammer on teinud tööd kokku 8,5 tundi. Halduri töötasu koos maksudega on 979,20 eurot ja hüvitatavad kulutused 30,00 eurot koos maksudega. Arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning Anne Tammeri kutseoskusi, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada ja välja mõista töötasu summas 979,20 eurot ja hüvitavad kulud summas 30 eurot Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ-le. 22.04.2018.a ja 04.05.2018.a on võlausaldaja Vitali Himitši poolt kohtu deposiiti tasutud 300 eurot, millest tuleb välja maksta ajutise pankrotihalduri tasu summas 270 eurot ja kulutused 30 eurot Advokaadibüroole Tammer & Tammer OÜ. Kohus leiab, et on põhjendatud välja mõista solidaarselt Protostar OÜ’lt ja Maksim Brõlinilt ajutise halduri tasu summas 709.20 Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ’le. 6 Tsiviilasi 2-18-3935 /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik 7