← Eesti

1-18-5161/6

Obsah (5)§ 424§ 74§ 75§ 78§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 11. juuli 2018.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-18-5161 (18278000241) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ken Kiudorf Süüdistatav Valter Lodde, isikukood: 39108152741; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX; keskeriharidus; telefoni nr XXX, e-post: XXX; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Valter Lodde

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta 4 (neli) kuud vangistust Valter Lodde suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Valter Lodde ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Määrata Valter Lodde katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata Valter Loddele katseajaks täiendav kohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Valter Loddele katseajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Valter Loddelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

  1. juulil 2018.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.
  2. Menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Valter Loddelt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: kaitsjatasu 120 eurot; joobeseisundi tuvastamise maksumus 123 eurot; sundraha 750 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Valter Loddel on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 993 (üheksasada üheksakümmend kolm) eurot tasuda vabatahtlikult kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 165,50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Sw2edbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99918700036778 ning selgituse “Valter Lodde, otsus nr 1-18-5161, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada 2

(4)kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Valter Loddet süüdistatakse selles, et tema juhtis 01.01.2018 kella 03:24 paiku Tartu maakonnas Elva linnas Kesk tn 1 asuva hoone lähistel mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX, olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid metüleendioksümetanfetamiini, bupropiooni, tetrahüdrokannabinooli metaboliiti ning amfetamiini, mille tulemusena olid tema kehalised ja psüühilised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud, mis on korrakaitseseaduse § 36 lõikes 1 kirjeldatud joobeseisund. Nimetatud tegevusega rikkus Valter Lodde kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Seega pani Valter Lodde toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (nelja) kuu pikkust vangistust. Lähtudes

§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Valter Lodde ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et Valter Lodde on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et Valter Lodde on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta Valter Loddelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks ja LS § 127 järgi kohustada Valter Loddet 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120 eurot, joobeseisundi tuvastamise saatekirja kogumaksumus 123 eurot, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 3 alusel välja mõista Valter Loddelt riigieelarve tuludesse menetluskulud absoluutsummas 993 eurot, mis tasuda ositi 6 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. 3

(4)Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Valter Lodde aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Valter Lodde, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Valter Lodde süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas Valter Lodde menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 120 eurot, joobeseisundi tuvastamise maksumus kokku 123 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Valter Lodde on nõus vabatahtlikult menetluskulu tasuma ning taotles menetluskulu tasumise ajatamist 6 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades Valter Lodde sissetulekuid, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades Valter Lodde varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 993 eurot 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.