KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 01.08.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-862 Ha

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet allkirjastasid 07.09.2017 dokumendi, mille pealkirjaks oli töövõtuleping nr 1-16/137 ja mille sisuks oli ameti ehitusosakonna juristi töö tegemine perioodil 18.09.2017–31.12.
2. Lepingu p 2.7 kohaselt oli XX-l õigus kasutada kokkuleppel ehitusosakonna juhatajaga puhkamiseks 10 kalendripäeva lepingu kehtivuse ajal.
3. Tallinna Linnavolikogu 07.12.2017 otsusega nr 168 kinnitati linna ametiasutuste struktuur ja teenistuskohtade koosseis alates 01.01.2018, millega moodustati Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna koosseisus alates 01.01.2018 kolm juristi ametikohta. Sisekonkursil ehitusosakonna juristi ametikohale osales ka XX. Linnaplaneerimise Ameti 29.12.2017 käskkirjaga nr 2-1/68 võeti kaebaja teenistusse ehitusosakonna juristi ametikohale alates 01.01.2018, 4kuulise katseajaga. XX vabastati teenistusest 27.04.2018 käskkirjaga nr 2-1/33 katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu alates 30.04.
5. XX esitas 27.04.2018 Tallinna Halduskohtusse kaebuse Tallinna Linna-planeerimise Ametilt
6. a saamata jäänud puhkuse eest hüvitise (500 eurot) ja viivise väljamõistmiseks. 3-18-862 27.04.2018 käskkirjast selgub, et kaebajale ei makstud hüvitust
7. a kasutamata puhkuse eest. Kaebaja poolt 18.09.2017 vastustaja juures alustatud töö (tööülesanded, tööaja korraldus, töövahendid, töö tegemise tingimused, nõuded töökohal viibimise ning kaebaja kohaloleku ja kättesaadavuse osas, töö eest makstava tasu suurus ja selle maksmise kord ning kaebaja allumise määr ja tingimused vastustaja juhtimisele ja kontrollile) oli kogu teenistuse vältel (s.o alates 18.09.2017 kuni 30.04.2018) sama sisu ning iseloomuga. Kaebaja töötamine vastustaja juures on käsitatav ühe katkematu avalik-õigusliku teenistussuhtena.
8. XX esitas 25.05.2018 kaebuse täienduse, milles palus mõista tema kasuks välja lõpparve koosseisu kuuluva
9. kalendriaasta eest saamata jäänud puhkuse hüvitise tasumisega viivitamise eest hüvitis ühe kuu palga ulatuses (s.o 1500 eurot) või alternatiivselt viivis puhkuse hüvitise tasumisega viivitamise eest.
10. Tallinna Halduskohus jättis 14.06.2018 määrusega kaebuse läbi vaatamata halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 1 ja § 151 lg 1 p 1). 07.09.2017 töövõtulepingu nr 1-16/137 puhul oli tegemist eraõigussuhtega. Lepingust nähtub, et kaebaja ülesandeks oli ehitusosakonna juriidiline nõustamine. Tallinna Linnavolikogu 15.12.2016 otsusest nr 186 ja vastustaja selgitustest nähtuvalt ei olnud 07.09.2017 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna koosseisus ühtki juristi ülesannetega töötaja või ametniku ametikohta. Järelikult ei saanud kaebajal olla

1. aastal teenistussuhet Tallinna linnaga. Vaidluse lahendamiseks tuleb pöörduda töövaidluskomisjoni. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.06.2018 määrus ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kohus on rikkunud oluliselt põhjendamiskohustust, jättes käsitlemata kaebaja väited ja tõendid selle kohta, et kaebaja töö sisuks oli
3. a vastustaja juures tööle asumisel avaliku võimu teostamine, sh riikliku järelevalve teostamine ning haldusotsuste ettevalmistamine ja tegemine, s.o tegemist oli avalik-õigusliku teenistussuhtega. Erialakirjanduse kohaselt peetakse järelevalve teostamise all silmas ka otsuste ettevalmistamist. Õigussuhete iseloom ei saa sõltuda üksnes sellest, milliseid dokumente on pooled omavaheliste suhete kohta vormistanud või kuidas neid pealkirjastanud.
4. Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et asja lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebaja vabastati teenistusest vastustaja 27.04.2018 käskkirjaga nr 2-1/33, mille p 5.1 alusel maksti kaebajale tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 103 lg 2 p-st 6 hüvitist kasutamata jäetud puhkuse eest 12 kalendripäeva ulatuses, s.o 10 päeva ulatuses vähem, kui peab õigeks kaebaja. Sisuliselt on praeguses asjas tegemist avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamise vaidlusega (

§ 5

lg 1 p 6 ja § 37 lg 2 p 6, vt ka mutatis mutandis Riigikohtu 18.09.2014 otsus asjas nr 3-3-1-31-14, p-d 11–12). Vaidlus ATS-st tulenevate hüvitiste suuruse ja teenistussuhte olemasolu üle on avalik-õiguslik, mille lahendamine kuulub

§ 4lg 1 järgi halduskohtu pädevusse.

9. Vaatamata eeltoodule ei pea ringkonnakohus põhjendatuks halduskohtu määrust tühistada.

§ 121lg 2 p 21 ja § 151 lg 2 p 1 võimaldavad jätta kaebuse läbi vaatamata ka siis, kui 2

§ 133lg 1).

Lisaks arvestab kohus, et määruskaebusele esitatud vastuse ja tõendi kohaselt on 07.09.2017 lepingu järgi saada olnud, kuid kasutamata jäetud puhkuse eest hüvitis koos viivistega 05.06.2018 kaebajale välja makstud ja topelt sama raha saamine pole nagunii mõeldav.

1. Ringkonnakohus lähtub eeldusest, et kaebaja töö sisu ja iseloom olid 07.09.2017 lepingu alusel ja pärast juristi ametikohale nimetamist 01.01.2018 samasugused. Kuid erinevalt kaebaja lähenemisest ei vii see tõdemus ringkonnakohut järelduseni, et kaebaja töötas alates 18.09.2017 ametnikuna. Nimelt leidis Riigikohus 18.09.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-31-14 (p 17), et kui isikut avalikku teenistusse ei nimetatud, ei tekkinud teenistussuhet isegi siis, kui isik oleks tulnud töö iseloomu arvestades avalikku teenistusse nimetada. Seetõttu ei ole isiku tööülesannete iseloom teenistussuhte tuvastamisel määrav. Kui Riigikohtu lahendatud asjas nägi avalikku teenistusse vormistamise klausli ette ATS v.r § 182 lg 1, siis praeguses vaidluses tuleneb see nõue ATS § 7 lg-st 2 ja §-st
2. Riigikohus leidis oma otsuses veel järgmist (p 16): „Avalik teenistussuhe ei saanud ATS v.r § 163 lg 1 järgi tekkida vaikimisi. Selleks pidi asutus korraldama atesteerimise, andma käskkirja ning ametnik pidi andma ATS v.r § 28 ja § 163 lg 3 järgi ametivande.” Ka kaebaja ei saanud 07.09.2017 lepingu alusel ametnikuks saada, koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, n-ö vaikimisi. ATS § 7 lg 1 kohaselt on ametnik isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes, kusjuures see suhe saab tekkida üksnes nimetamisega ametiasutuse koosseisus olevale ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. Vaidlustamata asjaolude kohaselt
3. aastal ehitusosakonna koosseisus juristi ametikohta ei olnud. Samuti nähtub asjaoludest üheselt, et kaebaja mittesaamine vastustaja ametnikuks oli vastustaja tahe, mis pidi kaebajale ka üheselt arusaadav olema (07.09.2017 leping, Tallinna Linnavolikogu 07.12.2017 otsuse nr 168 seletuskirja lk 5).
4. Tuleb märkida, et praeguse kaebuse lahendamisel ei ole võimalik muuta väljakujunenud asjaolusid ja õigussuhteid, vaid üksnes teha kindlaks juba olemasolevaid asjaolusid ja suhteid. Seega ei ole tähtsust sellel, milliseks oleks õigussuhted pidanud asutuse õiguspärase käitumise korral kujunema, vaid üksnes sellel, millised nad tegelikult olid (vt Riigikohtu 18.09.2014 otsus asjas nr 3-3-1-31-14, p 17). Samas peab ametiasutus arvestama riskiga, et lepingu alusel töötava isiku kaasamine järelevalve tegemisse, eriti haldusaktide andmise ja ametlike kirjade allkirjastamise õigusega, võib seada kahtluse alla järelevalvemenetluse õiguspärasuse. See asjaolu omab aga tähtsust ametiasutuse ja haldusvälise isiku vahelises õigussuhtes, mitte ametiasutuse ja lepingu alusel töötava isiku n-ö sisesuhtes.
5. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses ei ole vaidlustatud kaebaja poolt 25.05.2018 esitatud täiendava nõude läbi vaatamata jätmist. Selles osas ringkonnakohus halduskohtu määruse seaduslikkust ei kontrolli (

§ 197lg 1 ja § 203 lg 2).

13. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määruse põhjendused asendatakse ringkonnakohtu põhjendustega. (allkirjastatud digitaalselt) 3