Kohustada Ahto Hermatit täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1
lg 2 p 2, 21, 4, 9 alusel määrata Ahto Hermatile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 4) alluda elektroonilisele järelevalvele 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valve seade keha külge kinnitamisest. Määrus Ahto Hermati suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Ahto Hermat karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ahto Hermat on Harju Maakohtu 28.06.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-4678 süüdi tunnistatud
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise aja alguseks loeti Ahto Hermati kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 11.04.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Ahto Hermat temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta. Maja, kuhu kinnipeetav elama asub kuulub tema emale ning seal elavad lisaks tema isa ning õde. Kõik on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Maja on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Ahto Hermati tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ahto Hermatit on varem kriminaalkorras karistatud varguste ja süüteo tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest. Käesolevat karistust ning esimest vanglakaristust kannab ta narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning seda on soodustanud uimastite kuritarvitamine. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetava riskikäitumisega tegeletud, ta on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes: sotsiaalprogrammides „Tagasilanguse ennetamine“ ja „Eluviisitreening“ ning tööhõives. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused ning väljavaated seaduskuulekaks eluks on head. Kuigi tema elutingimused ei erine oluliselt varasematest (kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus olid tal ka varem), on kinnipeetava sõnul suhted lähedastega paranenud, mis võib avaldada positiivset mõju tema käitumisele. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Ahto Hermati ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt on võimalik. Käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Vabaduses on kinnipeetaval selleks ka toetav keskkond. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli tema edasise käitumise üle, kas ta on suuteline järgima ühiskonnas kehtivaid norme.
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks tuleb Ahto Hermatil
lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.