2-16-13484/28

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-13484 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. märtsi 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 1935 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. märtsi 2018 otsus osas, millega kohus mõistis YY-lt välja elatise XX ülalpidamiseks alates 15.11.
5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista elatis välja alates 06.08.
6. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
7. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
8. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.
9. Hagi rahuldada osaliselt. 3.
10. Jätta rahuldamata XX hagi YY-lt tagasiulatuvalt elatise 610 euro väljamõistmiseks XX kasuks perioodi eest alates 12.06.2016 kuni 06.09.
11. 3.
12. Välja mõista YY-lt XX kasuks igakuine elatis alates 06.08.2017 kuni 31.12.2017 suurusega 235 eurot kuus ja alates 01.01.2018 kuni XX täisealiseks saamiseni suurusega 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuni XX täisealiseks saamiseni 06.01.
13. 3.
14. Elatis tuleb kanda SS kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX (Luminor Bank). 3.
15. SS-l on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.
16. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
17. XX esitas 07.09.2016 Harju Maakohtule hagi YY vastu tagasiulatuva elatise 610 euro perioodi eest alates 12.06.2016 kuni 06.09.2016 ja alates hagi esitamisest igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras väljamõistmiseks. Hageja palus kohustada kostjat kandma elatis SS pangakontole ja jätta menetluskulud kostja kanda.
18. Hagiavalduse kohaselt on hageja 15-aastane ja elab alates 12.06.2016 isa juures Londonis. Kostja keeldub elatise tasumisest. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt Inglismaale kolimise päevast alates. Tagasiulatuva elatise võlg on perioodi 12.06.2016 kuni 11.07.2016 eest 215 eurot, perioodi 12.07.2016 kuni 11.08.2016 eest 215 eurot ja perioodi 12.08.2016 kuni 06.09.2016 eest 180 eurot. Kostja vastuväited
19. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
20. Kostja täidab ülalpidamiskohustust. Hageja elab koos kostjaga, kes tegeleb lapse kasvatamisega. Vanemate vahel ei ole kokkulepet lapse elukoha kindlaksmääramise osas. Lapse isalt on elatis välja mõistetud Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-11-
21. Isal on elatise võlg 12 648,74 eurot.
22. Kostja andis oma nõusoleku poja kolimiseks Inglismaale ja 3000 eurot kulude katteks. Rahasumma andmist tõendab e-kirjavahetus lapse isaga. Seda võib kinnitada ka hageja ise.
23. Hageja jõudis Inglismaale 12.06.2016 kell 22:40, kuid hagiavalduses nõutakse elatist terve ööpäeva eest. Hageja tuli 01.08.2016 Inglismaalt tagasi koju ja sõitis 14.08.2016 tagasi.
24. Isa peab enne elatise nõudmist täitma oma kohustused. Kuna jõus on kohtuotsus asjas nr 2-11-8823, kus on märgitud, et elatise maksmise kohustus lasub lapse isal, siis puudub põhjus kostjalt elatise nõudmiseks. Kohtuotsuse tõttu peab hageja isa tõendama tehtud kulutusi. Hageja ei pöördunud enne kohtusse pöördumist kostja poole elatise küsimuse lahendamiseks.
25. 12.02.2018 kohtuistungil nõustus kostja tasuma hagejale elatist 250 eurot kuus alates septembrist
26. 2 Esimese astme kohtu otsus
27. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt rahuldas kohus hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (otsuse tegemise ajal 250 eurot kuus) alates 15.11.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni 06.01.2021 ja märkis, et elatis tuleb kanda SS kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX (Luminor Bank), kellel on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
28. Hageja on SS ja kostja poeg, sündinud XX.XX.XXXX. Pärast vanemate lahkuminekut elas poeg emaga. Isalt mõisteti Harju Maakohtu 06.07.2012 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-118823 välja elatis poja ülalpidamiseks seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Hageja sõitis
29. aastal Inglismaale. Laps leidis seal õppimiseks võimaluse, tuli tagasi ema juurde ja lahkus uuesti Inglismaale isa juurde augustis.
30. Kuna hageja elab isa juures Inglismaal ja ema on nõus maksma poja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud minimaalsuuruses, siis tuleb elatis välja mõista suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Ajavahemikul alates 01.08.2016 kuni 14.08.2016, s.o 2 nädalat, elas hageja Tallinnas emaga ja oli tema ülalpidamisel. Seepärast tuleb elatis välja mõista taotletust 2 nädalat hilisemast ajast, s.o alates 27.06.
31. Seoses tasaarvestustega rahuldatakse hagi tagasiulatuva elatise nõudes, kuid mitte hageja poolt taotletud vormis.
32. Kostjalt hagejale 3000 euro üleandmine on tõendatud hageja seadusliku esindaja ja kostja omavahelise suhtlemisega Skype teel, milles hageja seaduslik esindaja kinnitas raha saamist. Samuti kinnitas hageja, et tema Londonisse sõitmisel andis ema isale hageja elamiskuludeks 3000 eurot. 3000 euro suurune elatise ettemaks katab kostja kohustuse elatise maksmiseks kuni 05.08.
34. Hageja seaduslikult esindajalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatisevõlg (3759,30 eurot) tuleb tasaarvestada kostja poolt hageja ülalpidamiseks makstava elatise kohustusega, mis on 1 aasta 3 kuud ja 8 päeva maksmata elatist. Eeltoodust tulenevalt ei pea kostja maksma elatist täiendavalt veel 1 aasta 3 kuud 8 päeva. Sel ajal tuleb isal poega pidada ülal oma kuludega, nagu seda tegi lapse ema, kui isal tekkis võlgnevus. Kõigi tasaarvestuste tulemusena kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele alates 15.11.
35. Apellatsioonkaebus
36. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti välja mõistmata elatis perioodi 12.06.2016 kuni 14.11.2018 eest ja rahuldada selles osas hagi. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
37. Kostja võib hageja isalt tsiviilasjas nr 2-11-8823 tehtud kohtuotsuse alusel nõuda elatise võlgnevust summas 3663,74 eurot. Nimetatud nõue ei ole käesoleva kohtuvaidlusega seotud ja kohus ei saanud seda käesolevas kohtuasjas olevate nõuetega tasaarvestada. Vastavat taotlust vastaspool ei esitanud. Elatise tasaarvestamine ei ole seaduse kohaselt lubatud. Sellise tasaarvestuse puhul jääb elatise peamine eesmärk (s.o alaealise lapse ülalpidamine) täitmata.
38. Kostja ei andnud hageja isale 3000 eurot hageja ülalpidamiseks. Kohtu põhjendused selles osas on ekslikud. Kirjavahetuses, mille alusel kohus selle summa üleandmise tuvastatuks luges, ei ole summa suurust märgitud. Kostja väidab ise, et raha anti kolimiseks, mitte ülalpidamiseks. Hageja isa kinnitab, et tegemist ei olnud elatise, vaid kolimise kulude hüvitamisega. Raha tasumist ei saa kolmandate isikute ütluste ja kinnitustega tõendada. 3
39. E-toimikust ei nähtu hageja kinnitust selle kohta, et ema andis isale tema ülalpidamiseks 3000 eurot. Microsoft Word failis sisaldub teadmata isiku poolt teadmata ajal trükitud tekst. Nimetatud fail ei vasta tõendi mõistele. Lisaks on hageja alaealine piiratud teovõimega isik, kes ei saa mingeid kinnitusi anda. Tegemist on allkirjastamata dokumendiga ja teada ei ole, kelle vahel vestlus toimus. Väide 3000 euro üleandmise kohta on vastuolus kostja väitega, et hageja isa võlgneb talle elatist. Kostja ei oleks elatise võlgnevuse korral hageja isale 3000 eurot andnud. Vastus apellatsioonkaebusele
40. Kostja leiab, et maakohtu otsus on õige. Ringkonnakohtu seisukoht
41. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimumsuuruses alates 15.11.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni, määras, et elatis tuleb tasuda hageja isa kontole ja andis hageja isale õiguse väljamõistetud elatise käsutamiseks.
42. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus jättis kostjalt välja mõistmata tagasiulatuvalt elatise perioodi eest alates 12.06.2016 kuni hagi esitamiseni ja sealt edasi elatise kuni 14.11.
43. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
44. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise PKS § 101 lg-s 1 sätestatud suuruses alates 06.08.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
45. Kuigi kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus andis hageja isale SS-le õiguse väljamõistetud elatise käsutamiseks, juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu järgnevale. Hageja isale elatise käsutamise õiguse andmine otsuse resolutsioonis on sisutu ja võib olla eksitav, kuna elatist peab isa kasutama PKS § 100 lg 2 teise lause järgi hageja ülalpidamiseks ja tema huvides, mitte aga vabalt. Ülalpidamiseks mõeldud raha kasutamiseks ei ole vajalik kohtu luba (vt PKS § 130). Täitemenetluses raha kostjalt sissenõudmiseks piisab raha hageja esindajaks oleva isa kontole maksmise tingimusest. Seega võib isa tema kontole lapse elatisena laekunud raha käsutada, kuid ta peab seda tegema lapse huvides (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-35-17, p 13.4).
46. Samuti juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu sellele, et kohtuotsuse resolutsiooni p-s 1 on ebaõigesti märgitud, et kohus rahuldab hagi. Kohus jättis PKS § 108 alusel esitatud tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata ja rahuldas osaliselt PKS §-de 96 ja 100 lg 1 alusel esitatud elatisenõude, kui mõistis kostjalt elatise välja alates 15.11.2018, mitte alates hagi esitamisest 07.09.2016, nagu nõudis hageja.
47. Kostja palus elatise väljamõistmisel arvestada asjaolusid, et hageja isal on elatisevõlg, hageja oli kostja ülalpidamisel 2016.a augustis 2 nädalat ja kostja andis 2016.a hageja isale hageja ülalpidamiseks 3000 eurot.
48. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et vaidlusalusel perioodil oli hageja kostja täielikul ülalpidamisel 2 nädalat. 4 Apellatsioonkaebuses ei ole toodud põhjendusi, miks oli maakohtu selline seisukoht ebaõige.
49. Samuti tuvastas maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et kostja andis hageja isale hageja ülalpidamiseks vahetult enne hageja Londonisse sõitmist 3000 eurot. Maakohus põhjendas, milliste tõendite alusel ta sellise järelduseni jõudis. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
50. Hageja apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad kostja poolt hageja isale 3000 euro üleandmist, on vastuolulised. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et hageja isa ja kostja kirjavahetuses (t lk 43) on käsitletud kostja poolt hageja isale raha üleandmist, kuid summat ei ole märgitud. Ringkonnakohus ei nõustu aga apellatsioonkaebuse väitega, et kohus ei oleks võinud arvestada hageja poolt kostjale antud kinnitusega, mille kohaselt andis kostja hageja isale hageja elamiskulude katteks üle 3000 eurot (t lk 69). Hageja on küll tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 järgi piiratud teovõimega isik, kuid see ei tähenda, et tema kinnitus on õigustühine. TsMS sellist piirangut ei sätesta. Hageja kinnitus on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 1 tähenduses, mida kohus pidi otsuse tegemisel TsMS § 232 lg 1 järgi hindama.
51. Kuigi apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole 3000 euro kostja poolt hageja isale üleandmine tõendatud, sisaldab kaebus hageja isa selget kinnitust selle kohta, et ta sai kostjalt 3000 euro, kuid see ei olevat olnud elatis, vaid hageja kolimise kulude hüvitamine (kaebuse p 5.1). Hageja ei ole toonud välja ega tõendanud, et tal mingeid kolimiskulusid oli. Ringkonnakohus leiab, et ka siis, kui kostja poolt üle antud raha oli mõeldud hageja kolimiskulude katmiseks, oleks tegemist hageja vajaduste katteks üle antud rahaga, mida saab arvestada kostja ülalpidamiskohustuse täitmisena. Maakohus leidis õigesti, et tegemist oli elatise ettemaksuga, mis katab kostja elatise maksmise kohustuse 1 aasta 1 kuu 9 päeva eest, s.o kuni 05.08.
53. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited, et maakohus ei võinud omal algatusel tasaarvestada hageja isa elatise võlgnevust hageja ees kostjalt nõutava elatisega. Ringkonnakohus leiab, et selline tasaarvestus ei ole õiguslikult võimalik ja põhjendab seda järgmiselt.
54. PKS § 105 lg 3 esimese lause järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. See tähendab, et nii hageja isa kui ka ema on hageja suhtes osavõlgnikud. Hageja isalt on hageja kasuks elatis välja mõistetud 06.06.2012 otsusega (t lk 22) ja kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine on lahendamisel käesolevas asjas. Hageja isa kui ühe osavõlgniku võlga hageja ees ei saa tasaarvestada hageja ema kui teise osavõlgniku rahalise kohustusega hageja ees. Kostjal ei ole nõuet hageja vastu, ja isegi kui oleks, ei saaks ta hageja ülalpidamisnõuet VÕS § 200 lg 1 p 1 järgi tasaarvestada.
55. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus tasaarvestas hageja isa elatise võlgnevuse 3759,30 eurot hageja ema 1 aasta 3 kuu 8 päeva elatise maksmise kohustusega ja mõistis elatise välja alates 15.11.
56. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks elatise välja alates 06.08.2017 PKS § 101 lg-s 1 sätestatud suuruses, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2017.a 235 eurot, 2018.a 250 eurot).
57. Apellatsioonkaebuse ja hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. 5 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Imbi Sidok-Toomsalu Ande Tänav 6