lg 3 alusel välja mõista Silva-Agro OÜ-lt menetluskuluna riigituludesse 584 (viissada kaheksakümmend neli) eurot ja 16 senti, mille tasumisest oli I. K. vabastatud. Määrata Silva-Agro OÜ otsuse vabatahtliku täitmise tähtaeg menetluskulude riigituludesse tasumisel 30 (kolmkümmend) päeva käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA ILME KUKK NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED I. K. avalduse kohaselt esitas tööandja talle 10.11.2016 töölepingu tingimuste muutmise. Hageja ei olnud nõus töölepingu tingimuste muutmisega ja tegi 15.11.2016 vastavasisulise avalduse. Tööandja tegi I. K. 17.11.2016 hoiatuse ja ähvardas teda, et kui ta ei nõustu töölepingu muutmisega, siis ta leiab võimaluse kolmanda isiku juuresolekul teda süüdistada töökohustuste mittetäitmises või leiab mingi muu põhjuse I. K. vallandamiseks ja ähvardas, kui I. K. pöördub töövaidluskomisjoni, siis palkab ta juristi, et sundida I. K. hüvitama kõik töövaidlusega seotud kulud. I. K. kirjutas 20.11.2016 seletuskirja ja tegi ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks, millele tööandja ei vastanud. 28.11.2016 tegi tööandja talle korralduse töö tegemise kohta tunnipõhise arvestuse (tehtud töö maht ja kulutatud aeg) alusel. Tööandjale esitas I. K. tööaja arvestuse 06.12.2016 tööpäeva lõpus. Konfliktid tekkisid tööandjaga 2016.a. suvel, kui I. K. juhtis töögraafiku tegija tähelepanu sellele, et koostatud töögraafikud ei ole vastavuses kuu normtundidega. Kuna tööandja ei ilmutanud soovi läbirääkimiste pidamiseks, siis esitas I. K. 07.12.2016 tööandjale avalduse töölepingu erakorrakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel. Selle peale tegi tööandja samal päeval omapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 põhjal. I. K. palub tuvastada, et I. K. ja Silva-Agro vaheline tööleping nr 126 on lõppenud 07.12.2016 TLS § 91 lg 2 alusel seoses töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega ja välja mõista Silva Agro OÜlt I. K. kasuks töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 650 eurot. KOSTJA SILVA-AGRO OÜ VASTUVÄITED 2
KOSTJA ILME KUKK VASTUVÄITED I. K. leiab, et Silva-Agro OÜ ei ole esitanud ainsatki mõjuvat erakordset asjaolu, mis tingiks avalduse esitamise tähtaja ennistamise. Tööandja esitas 20.12.2016 selgituskirja töötajale tööandjapoolse erakorralise ülesütlemisavalduse põhjendamiseks, kuid ei esitanud töövaidlusorganile avaldust töötajapoolse erakorralise ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks TLS § 105 lg 1 alusel nagu seda seadus ette näeb. Tööandja eeldus ja teadmatus seaduse sätetest ei ole asjaoluks, mis tingiks tähtaja ennistamise. Töötaja erakorraline töölepingu ülesütlemisavaldus on täielikult kehtiv ja töötaja oli enne tööandjapoolset avaldust juba töölepingu erakorraliselt üles öelnud. Samuti ei ole tõenditena käesolevas asjas käsitletavad välikaamera pildid, sest neilt ei ole eristatav auto numbrimärk ega arusaadav isik, kes autoga sõidab. KOHTU POOLT JÄRELDUSED TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD ITLS § 24 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 31.01.2017 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/121/17 kohaldati Silva-Agro OÜ töövaidlusavalduses I. K. vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes aegumist ja jäeti taotlus vaidlustamise tähtaja ennistamises rahuldamata, jättes seoses sellega töövaidlusasi sisuliselt läbi vaatamata ning lõpetati menetlus 3
lg 1,2 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, Silva-Agro OÜ on esitanud avalduse I. K. poolse töölepingu nr 126 erakorralise ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks töövaidluskomisjonile pärast TLS § 105 lg 1 sätestatud tähtaja (30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest) möödumist (töötaja ülesütlemisavalduse sai tööandja kätte 07.12.2016 ja avaldus töövaidluskomisjonile esitati 16.01.2017) ning ta on taotlenud selle tähtaja ennistamist. Hilinemist on Silva-Agro OÜ põhistanud sellega, et ta eeldas, et töötaja sai enda pretensioonidele tööandja 20.12.2016 dokumendist ammendavad vastused, et vaieldakse üht ja sama vaidlust, hagiavalduse esitamise tähtaja ennistamine ei põhjusta menetluse viibimist.
lg 1 alusel menetlustähtaja ennistamine eeldab esmajoones mõjuva põhjuse olemasolu. Riigikohus on 24.jaanuari 2007.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 asunud seisukohale, et mõjuv põhjus tähendab
Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Tähtaja ennistamisel tulevad mõjuvate põhjustena muuhulgas kõne alla ka
lg-s 1 sätestatud põhjused, s.o liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, kuid nimetatud loetelu ei ole ammendav. Kohus nõustub kostjaga (I. K. ), et Silva-Agro OÜ ei ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis tingiks avalduse esitamise tähtaja kohtupoolse ennistamise. Tööandja esitas töötajale küll 20.12.2016 selgituskirja tööandjapoolse erakorralise ülesütlemisavalduse põhjendamiseks, kuid ei esitanud 30 kalendripäeva jooksul töötajapoolse ülesütlemisavalduse saamisest töövaidlusorganile avaldust töötajapoolse erakorralise ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks TLS § 105 lg 1 alusel nagu seda seadus ette näeb. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui töötaja on töölepingu TLS § 91 lg 2 p 3 või muul alusel üles öelnud ja tööandja leiab, et selliseks töölepingu ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, s.t töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine, peab ta ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse (Riigikohtu 6.veebruari 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-11 p 12, 10. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-05 p-d 10-12 ja Riigikohtu 11. jaanuari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-124-05 p 13). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 6.veebruari 2012.a. otsuses tsiviilasjas nr 32-1-170-11 ja 11.juuni 2014.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14 kinnitanud, et ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti. 4
lg 3 alusel võib kohus jätta hagi ka muul seaduses nimetatud juhul läbi vaatamata.
kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kuna Silva-Agro OÜ esitas avalduse pärast seaduses sätestatud tähtaega, töövaidluskomisjon ega kohus ei ennistanud tema jaoks sätestatud menetlustähtaega, algatas kohus 3.märtsil 2017.a. ekslikult asja menetluse ja hagi tuleb
§-de 423 lg 3 ja 66 koostoimes jätta läbi vaatamata. Seda seisukohta selgitas kohus pooltele ka 15.veebruari 2018.a. kohtuistungil. Neil asjaoludel leiab kohus, et Silva-Agro OÜ hagi I. K. vastu pooltevahelise töölepingu 07.12.2016 töötajapoolse erakorralise ülesütlemiseavalduse tühisuse tuvastamise nõudes tuleb jätta läbi vaatamata.
lg 1 p 3 alusel võib Silva Agro OÜ taotleda 28.02.2017 töövaidlusasja nr 4-1121/17 läbivaatamise eest tasutud riigilõivu 200 eurot tagastamist. I. K. palus täpsustatud nõuete kohaselt töövaidluskomisjonil tuvastada, et I. K. ja Silva-Agro vaheline tööleping nr 126 on lõppenud 07.12.2016 TLS § 91 lg 2 alusel seoses töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega ja välja mõista Silva Agro OÜ-lt I. K. kasuks töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis kolme kuu töötasu TLS § 100 lg 4 alusel. Töövaidluskomisjoni 31.01.2017 otsusega tuvastati, et tööleping I. K. ja Silva Agro OÜ vahel on lõppenud 07.12.2016 TLS § 91 lg 2 alusel töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega, mille kohta teha tööandjal vastav kandemuudatus EMTA töötamise registrisse, ja välja mõista Silva Agro OÜlt I. K. kasuks töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 650 eurot; summa kuulub maksustamisele. Silva-Agro OÜ pöördus 28.veebruaril 2017.a. Tartu Maakohtu poole I. K. poolt 22.12.2016 töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks. Hageja võib
lg 1 kohaselt esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Asjaolu, kas pooltevaheline tööleping nr 126 on lõppenud 07.12.2016 TLS § 91 lg 2 alusel seoses töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega on kohtul vajalik tuvastada, et lahendada I. K. poolt TLS § 100 lg 4 alusel esitatud Silva Agro OÜ-lt hüvitise nõue, kuid selleks ei pea hageja esitama kohtusse töölepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamise nõuet. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-170-11 analoogilistel asjaoludel leidnud, et „kuna hageja oli esitanud kostjale ülesütlemisavalduse ja kostja oli selle kätte saanud, lõppes tööleping hageja avalduses märgitud alusel ja kuupäeval. Seetõttu ei pidanud hageja esitama töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamise nõuet, vaid võis ülesütlemisavaldusele tuginedes nõuda hüvitist. Asjaolu, et hüvitisenõude lahendamisel tuli töövaidlusorganil tuvastada ülesütlemise kehtivus, ei anna alust järeldada, et kostja ei pidanud esitama hagi või avaldust TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul…Kuna tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, tekkis kostjal TLS § 100 lg 4 järgi kohustus maksta hagejale hüvitist...“ Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et I. K. ja AS Silva-Agro vahel oli alates 01.04.2012 sõlmitud määramata tähtajaks tööleping nr 126 ja 07.12.2016 esitas I. K. Silva-Agro OÜ avalduse, mille kohaselt ta ütles erakorraliselt töölepingu nr 126 üles TLS § 91 lg 2 alusel, sest tööandja on endapoolseid kohustusi oluliselt rikkunud (töövaidlusasja nr 4-1/2654-2016, tl 5- 5
lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kohus jättis Silva Agro OÜ hagi läbi vaatamata ja rahuldas I. K. hagi Silva Agro OÜ vastu, jätab kohus menetluskulud Silva Agro OÜ kanda.
lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tartu Maakohtu 27.märtsi 2017.a. määrusega on määratud I. K. kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud tema huvide kaitseks riigi arvel esindajaks advokaat Toomas Metsma (2-17-3201, tl 40-42). Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Advokaat Toomas Metsma on esitanud taotluse määrata I. K. osutatud õigusabi tasuks koos käibemaksuga 576 eurot ja vajalike kulude hüvitamiseks koos käibemaksuga 128,16 eurot (217-3225, tl 90-93). Taotluse kohaselt on advokaat kulutanud 05.04.2017 riigi õigusabi saajaga kohtumisele ja asjaolude väljaselgitamisele 1 tunni, 06.04.2017 kliendi esitatud tõenditega sh. töövaidluskomisjoni materjalidega tutvumisele, nende analüüsile 1 tunni, 14.04.2017 vastuse koostamisele tsiviilasjas nr 2-17-3201 2,5 tundi, 30.05.2017 määruskaebuse koostamisele tsiviilasjas nr 2-17-3201 2 tundi, 12.10.2017 kirjaliku seisukoha koostamisele tsiviilasjas nr 217-3225 2 tundi, 14.02.2018 ettevalmistusele kohtuistungiks ja 15.02.2018 osalemisele kohtuistungil kokku 2 tundi, tasu sõidule kulutatud aja eest 15.02.2018 Tartu-Valga- Tartu on 20+20 eurot; advokaat osutas õigusabi väljaspool advokaadibüroo asukohta riigi õigusabi saajaga kohtumisel 05.04.2017 Valga linnas Valgamaal ja 15.02.2018 kohtuistungil Valga kohtumajas. Kohus leiab, et adv. Toomas Metsma taotlus on põhjendatud, arvestades tema poolt koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, osaliselt. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, 7
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna hageja oli vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest ja kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb
lg 3 alusel kostjalt välja mõista menetluskuluna riigituludesse hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulude hüvitis kokku 584,16 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.