2-18-7744 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 18. juuli 2018 Tsiviilasja number 2-18-7744 Tsiviilasi

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 425 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

2. mail 2018 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostjaga seotud äriühing Urge Agro OÜ, registrikood xxxx, sõlmisid notari juures 06.04.2017 võlatunnistuse ja kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta. Eeltoodu lepinguga tunnistas põhivõlgnik rahalist kohustust poolte vahel sõlmitud müügilepingu nr 250315 alusel tasumata osamaksete osas summas 7 354.79 eurot, viivistena 183 eurot ja menetlustasuna 100 eurot. Pooled leppisid kokku, et nõue on muutunud sissenõutavaks, kui p 2 nimetatud kohustus täidetakse hiljemalt 31.12.2017, siis ei pöördu hageja kohtutäituri poole.
3. Kostja kui põhivõlgniku omanik ja juhatuse liige käendas põhivõlgniku kohustuste täitmist hageja ees lepingu p 3.
4. Kostja oli huvitatud, et asi laheneks ilma kohtuta ja viivisteta. Kostja vastutuse maksimumsummaks lepiti kokku 10 500 eurot. Kuna põhivõlgnik rahalist kohustust ei täitnud, siis 08.01.2018 nõudis hageja kostjalt kohustuse täitmist 30 päeva jooksul. Kostja sai nõudekirja kätte, sest vastas sellele. 09.02.2018 tuli hageja veelkord vastu ja sõlmis kostja ja põhivõlgnikuga kokkuleppe, et kui tasutakse täiendava tähtaja st 28.02.2018 rahalised kohustused, siis viivist juurde ei arvestata ja täituri poole ei pöörduta.
5. 16.04.2018 edastas hageja esindaja veel kord kirja, milles andis võimaluse vältida kohtuvaidlust ja viiviseid, kui tasutakse hiljemalt 27.04.
6. Kostja näol on tegemist põhivõlgniku seadusliku esindajaga, mistõttu pidi viimane olema teadlik põhivõlgniku tegevusest ja majanduslikust olukorrast. Kohustust hagi esitamise ajaks täidetud ei ole. Samuti ei ole kohustust täitnud põhivõlgnik.
7. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 65 lg 1, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1,6, 108 lg 1, 113 lg 1, 142 lg 1 kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 8 162.54 eurot, viivis põhinõudelt alates 16.05.2018 kuni põhinõude tasumiseni 0,1% päevas, kuid mitte rohkem kui 2 337.46 eurot, menetluskulud 840 eurot.
8. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. 2

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

8.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 65 lg 1, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1,6, 108 lg 1, 113 lg 1, 142 lg 1 alusel kogu haginõude 8 162.54 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 7 454.79 eurot ja viivis 707.75 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt 7 454.79 eurolt alates 16.05.2018 kuni põhinõude tasumiseni 0,1% päevas, kuid mitte rohkem kui 2 337.46 eurot. 9.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

1. Hageja on hagiavalduse esitamisel 17.05.2018 tasunud riigilõivu 600 eurot (toimikus lk 23). Samuti on hagejal tekkinud õigusabikulud 240 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 240 eurot.
2. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 3

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõutele.

Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule 17.05.2018 hagiavalduse (t. lk. 3-6, millest sisuline tekst 2 lk).

1. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 1,33 tundi (2 lk x 40 min : 60 min).
2. Hageja ei ole teatanud kohtule lepingulise esindaja tunnitasu suurust. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
3. Eeltoodu põhjal maakohus peab põhjendatuks lugeda hageja esindaja tunnitasuks 120 eurot ja millest on põhjendatud välja mõista kostjalt 159.60 eurot (120 x 1,33t). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 759.60 eurot, sh õigusabikulud osaliselt summas 159.60 eurot ja riigilõiv 600 eurot.
4. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4