← Eesti

4-18-2034/31

Obsah (8)§ 218§ 2§ 203§ 27§ 32§ 33§ 34§ 56

4-18-2034 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Istungi toimumis

§ 218lg 1 järgi.

Mõista Artemi Kurvits’ale (koostoimes 13.10.2017 väärteoepisoodiga, mille osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata kujul kehtima, st 27.07.2017 ja 13.10.2017 väärteoepisoodi eest) põhikaristuseks rahatrahv 20 trahviühikut ehk 80 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda ühe kuu jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor Bank AS pangas, tasumisel märkida viitenumber 4100081857 ja selgitus „Artemi Kurvits 4-182034 rahatrahv“. 1

(11)4-18-2034 Väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras (VtMS § 7). Kohtuotsuse ärakirjad edastada Artemi Kurvits´ale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kassatsiooniteate esitamise korral kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 19.06.
  1. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral vormistatakse kohtuotsus vaid selle lõpposana ning see jõustub otsuse lõpposa kuulutamisest seitsme päeva möödumisel ehk 6.06.
  2. Kassatsiooniteate esitamise korral jõustub kohtuotsus alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 20.07.2018) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Artemi Kurvits esitas 17.04.2018 kaebuse Viru Maakohtule (tl 2). Kohtu 23.04.2018 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti aega puuduste kõrvaldamiseks (tl 5). A. Kurvits esitas 27.04.2018 täiendavad seisukohad (tl 9, 10, 11). Kohtu 2.05.2018 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 12). Kaebus
  4. Menetlusalune isik palub tühistada tema suhtes tehtud Viru Vangla 12.04.2018 otsuse. Kuigi A. Kurvits tunnistab kaevatavas otsuses kirjeldatud tegude toimepanemist, leiab ta, et pani need toime ajendatuna Viru Vangla ametnike provokatiivsest käitumisest. 29.05.2018 kohtuistungil
  5. Menetlusalune isik A. Kurvits jäi oma kaebuse juurde. Kohtuvaidlustes rõhutas, et vangla esindaja sõnadest on näha eelarvamuslikkust. Tuleb välja, et nagu iga päev paneb ta (Kurvits) selliseid tegusid toime. Tol hetkel oli ebaadekvaatne, afektiseisundis. Selle eest palus vabandust nii valvuri kui medõe A ees. Viru Vangla ametnike selline käitumine on süstemaatilist laadi. Kui keegi (kinnipeetavatest) ei ole neile (ametnikele) meelepärane, siis võivad jääda provotseerima ja distsiplinaarkaristusi määrama. Esimeses episoodis on nõus rikkumisega, aga ei ole nõus vara maksumusega. Teises episoodis ütles tunnistaja (A K), et see oli vaid tema suvaotsus, kas ta (K) läheb ravimite jagamiseks kambrisse või mitte. Vangla on väljastanud kärka, sest on raske liikuda. Ravimeid oodates läksid valud tugevamateks. Oli päeva lõpp. Vahetevahel on kambris liikunud karkude abil. Faktid räägivad sellest, et vanglas on olemas sellised nähtused nagu kinnipeetavate survestamine vangla töötajate poolt. A. Kurvits peab ennast põhimõtete eest seisevaks inimeseks ja tema arvates sel põhjusel suhtub vangla temasse halvasti. Leiab, et ainult Viru Vanglas praktiseeritakse sellist inimväärikuse alandamist ja eelarvamuslikkust. Kahju summad on tema jaoks olulised, sest 2
(11)4-18-2034 materiaalselt keegi ei toeta. Et vangla provotseerib teda, kinnitavad ka kriminaalasjad, mis olid lõpetatud prokuratuuris.
  1. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Tõendid on kinnitanud, et A. Kurvits on temale ette heidetud teod toime pannud. Otsuse kujunemine on põhjalikult selgitatud. On tuvastatud rida asjaolusid, mis räägivad nii kinnipeetava kasuks kui tema vastu. Neid arvesse võttes on kohtuvälise menetleja otsus asjakohane. Provokatsiooni vangla ametnike poolt pole toimunud. Tegemist on kinnipeetava väitega, et teda provotseeritakse. Sellega püüab A. Kurvits pääseda temale määratud karistusest. Ei leidnud tõendamist, et ametnikud oleksid kinnipeetavat meelega provotseerinud. Elukogenud isik ei saa lubada endale lapseliku jonni, kui ei tehta nii nagu tema tahab. Selline käitumine väljendus selgelt 13.10.2017 intsidendis. Kinnipeetav ei tahtnud minna trellukse juurde. Tema väide, et ei saanud liikuda on vale. Tänasel istungil selgus, et ta on võimeline liikuma, ei ole täiesti liikumisvõimetu, ise ütles, et 5-10 minutit saab liikuda. Arvestades kambri ruumi väiksust ei ole usutav, et tal kuluks rohkem aega kui 5-10 minutit, et minna ravimid võtta. St et ta lihtsalt ei tahtnud minna. Enda tahtmise saamiseks jätkas vangla vara lõhkumisega. Iga ette tuleva ebameeldivuse tõttu ei pea kaotama enesekontrolli. Tegemist on staažika kinnipeetavaga. Ta ei saa pidada iseenesestmõistetavaks, et vanglas käitutakse vastavalt tema soovidele ja mugavustele. Otsus tuleb jätta jõusse. Selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust.
  2. Kohus on pööranud poolte tähelepanu, et kahe esimese (27.07.2017) episoodi puhul võib olla tegemist teoainsusega ehk need tuleb käsitleda ühe teona ja küsinud poolte arvamust selle suhtes. A. Kurvits ei avaldanud arvamust sellega seoses. Kohtuväline menetleja leidis, et kaks lõhkumist olid kvalifitseeritud eraldi tegudena, sest silmaava ja kruusi lõhkumine avastati erineval ajal. Menetluse käigus on selgunud, et (nende esemete) lõhkumine oli toime pandud üheaegselt. Kohtuväline menetleja möönab, et need kaks episoodi oleks pidanud ühendama. Siis (kokku) oleks pidanud jääma kaks tegu. Samas ei näe alust otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Kinnipeetava tegevus on kvalifitseeritud ühe paragrahvi järgi, karistus on määratud hinnates kogutud tõendeid. Ei mängi rolli, kas tegemist on kahe või kolme episoodiga, otsus ei oleks sellest muutunud. Käitumist kvalifitseeritakse samamoodi

§ 218lg 1 järgi ehk vara rikkumine või hävitamine.

Tegu kui selline on tõendatud. Et üks episood sisaldub teises episoodis ei mõjuta karistusmäära. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

  1. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud asjas kogutud tõendid ja kuulanud ära poolte seisukohad leiab, et kaebuses esitatud põhjendused ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Samas esineb materiaalõiguslik asjaolu, mis tingib kaevatava otsuse osalist tühistamist ja selles osas uue otsuse tegemist, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.
  2. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 87 alusel arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused.

§ 2lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 3

(11)4-18-2034 8. A. Kurvits’ale oli esitatud süüdistus kolmes väärteoepisoodis

§ 218lg 1 järgi (varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu).

Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas esitatud süüdistused leidsid kohtuliku uurimise käigus kinnitust. 27.07.2017 kambriukse vaateavaklaasi ja metallist kruusi lõhkumise episood Süüdistus: 9. 27.07.2017 ajavahemikul kella 11:45 kuni 12:20 lõhkus kinnipeetav Artemi Kurvits tahtlikult Jõhvi, Ülesõidu 1 asuva xxx kambriukse vaateavaklaasi, kui lõi seda metallist kruusiga. Lõhkumine leidis aset otsese tahtlusega, sest A. Kurvits’al pidi olema teadmine, et metallist kruusiga vastu vaateavaklaasi löömise tagajärjel puruneb klaas ja ta paneb toime asja rikkumise ning tekitab varalise kahju. Kambriukse vaateavaklaasi lõhkumisega tekitas A. Kurvits Riigi Kinnisvara AS-i kahjuakti nr 1312 kohaselt materiaalse kahju 19,20 eurot. Oma tegevusega rikkus A. Kurvits

§ 203lg 1 sätteid ning pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Selle tegevusega pani A. Kurvits toime

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. 10. Samal ajal ja samas kohas rikkus A. Kurvits tahtlikult talle vangla poolt kasutamiseks väljastatud metallist kruusi, kui lõi sellega vastu kambriukse vaateavaklaasi. Nimetatud tegevusega deformeerus kruus sedavõrd, et muutus kasutuskõlbmatuks. A. Kurvits’a agressiivse käitumise tõttu ei olnud võimalik kruusi kambrist välja võtta enne kui kella 15:45 paiku, kui saabusid koristajale ametnikud julgestuse näol. Kruusi lõhkumine leidis aset otsese tahtlusega, sest Artemi Kurvits’al pidi olema teadmine, et vaateavaklaasi lõhkumiseks kasutatav metallist kruus deformeerub löögijõu ja vaateavaklaasi kokkupõrke tagajärjel. Metallist kruusi rikkumisega tekitas A. Kurvits Viru Vangla kahjuakti nr 5-4/2017-58 kohaselt materiaalse kahju 3,71 eurot. Oma tegevusega rikkus A. Kurvits

§ 203lg 1 sätteid ning pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Selle tegevusega pani A. Kurvits toime

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Väärteokoosseis 11.

§ 218puhul ei ole tegemist varavastase süüteo iseseisva koosseisuga.

Antud süütegu kujutab endast üksnes mõnda

  1. peatüki koosseisus seisvat tegu, olles viitelise iseloomuga ning käsitatav
  2. peatüki suhtes üldosalise sättena. Subjektiivsest küljest vastab antud koosseis konkreetse varavastase süüteo subjektiivsele küljele. Asja osas peab süüdlasel olema vähemalt kaudne tahtlus (

-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 600-601, p 1, 5). 12.

§ 203

lg 1 objektiivse koosseisu tegu on asja kahjustamine, mis võib seisneda selle rikkumises või hävitamises (ning sellega olulise kahju tekitamises). Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud 13. A. Kurvits’a ütluste kohaselt tol päeval ütles üks valvur, et ta (Kurvits) võtaks paberilehe laelambilt ära. Ta (Kurvits) vastas sellele, et ei saa ära võtta, sest see asub väga kõrgel ja ronida 4

(11)4-18-2034 naride peale ta ei saa, on valus. Valvur ütles, et kui ära ei võta, siis kirjutab raportit ja määratakse distsiplinaarkaristus. Peale valvuri lahkumist võttis kruusi, viskas sellega ukse vastu ja kruus sattus uksesilmasse. Peale seda tekkis afektiseisund, võttis kruusi ja hakkas taguma sellega vastu ust. Kruus ja uks olid vigastatud. Kahjustused olid sellised, et uksesilm oli puruks löödud. Uksesilm oli klaasist. Kruus oli ka kasutuskõlbmatuks muutunud. Klaasitükid kukkusid välja, osa kambri poole, osa jäi ukse sisse. Klaasikildusid koristas pärast ise. Alguses tulid valvurid koos koristajaga, olulist osa koristasid ära. Oli päeva esimene pool. Tol hetkel on viibinud P-osakonnas kambris nr 1xxx. Ei tea, kes valvuritest tuli, vist „A“-nimeline ja V. Paberitüki pani lambile, sest valgus paistis silma, sellise valguse juures ei saanud magada. Enne oli normaalne nägemine, nüüd on +
  1. Vangla sisekorraeeskirjadega on tuttav, tutvustati kohe Viru Vanglasse saabumisel. Et lambi katmine on keelatud oli seal kirjas, et ei tohi katta, et valvuril oleks paremini näha.
  2. Tunnistaja M V ütluste kohaselt tol päeval läks ta kambri juurde, kus A. Kurvits paikneb. Oli lõunaaeg. Kui avastas luugi, siis nägi, et põrandal on klaasikillud. Andis kohtudokumendid A. Kurvits’ale kätte. Läks, võttis endaga kaasa teine ametnik H H. Tegid ukse lahti, nägid, et kambriukse silmaava klaas on seestpoolt katki, põrandal on killud ja katkine metallist kruus. Teavitas peavalvekeskust.
  3. Tunnistaja H H ütluste kohaselt tol päeval tuli V valveruumi, ütles, et on vaja siseneda kambrisse, kus paikneb A. Kurvits. Kui jõudsid kambri juurde, siis silmaava oli katki, ei olnud midagi näha. Avasid toiduluugi, ukse. Kinnipeetav nõudis medõe, karjus. Maas olid klaasikillud, vist oli mõlkis metallikruus ka. A. Kurvits rääkis midagi, et „T“ olevat teda provotseerinud. Tol hetkel ei olnud kinnipeetav nõus kildusid koristama. Siis kutsuti kinnipeetav, kes koristab. Kuna A. Kurvits oli agressiivselt meelestatud tulid teised valvurid kilbiga, takistasid teda, et ei saaks väljuda. Vist oli ametnikest A B. Koristaja sai ära koristada. Algselt oli V ka juures, aga ei mäleta millal ära läks.
  4. Tunnistaja T B ütluste kohaselt lõhkus A. Kurvits uksesilma klaasi ja vangla väljastatud kruusi. Lõhkumist kui sellist ta pealt ei näinud. M. V tuli valveruumi, ütles, et klaas on lõhutud. Samal päeval hommikuse loenduse ajal käis tunnistaja A. Kurvits’a kambris, midagi erakordset ei olnud, aga pärast käis veel ühe korra ja ütles (A. Kurvits’ale), et võtaks laelambilt ära paberilehte. A. Kurvits seda ei teinud, ütles, et ei pannud seda (st paberilehte) ja koristama ei hakka. A. Kurvits ärritus. Kui uks juba kinni oli hakkas (A. Kurvits) vastu ust taguma ja karjuma. Ei tea millega, võimalik, et kruusiga, mingi metallesemega. Kui uksesilm oli juba katki löödud, on A. Kurvits küsinud koristamiseks harja, ütles, et peale sellise koristaja koristamist peab lisaks veel ise koristama.
  5. Tunnistaja A B ütluste kohaselt kutsuti ta A, öeldi, et A. Kurvits oli uksesilma lõhkunud ja ei taha koristada. Ukse avamisel oli kinnipeetav närviline, korraldusele kambrist väljuda, et koristaja saaks ära koristada, ei allunud. Panid ukse kinni, võttis valveruumist kilbi, tegi ukse uuesti lahti. Kinnipeetav istus voodis. Tuli kilbiga tema juurde. Andis korralduse, et istuks rahulikult paigas. Ei mäleta, kes ametnikest oli selja taga. Kinnipeetavast koristaja hakkas klaasikildusid koristama. Kruus oli vist ka lõhutud, enam ei mäleta. T B oli ka kambris, keegi veel ei mäleta.
  6. 28.07.2017 vaatluse protokolli kohaselt vaadeldi kambrist xxx ära võetud rikutud metallist kruusi, millel on peal helepruunikas värvikiht. Kruus on nii põhjast kui ka ülevalt deformeerunud, erinevates kohtades on hulgaliselt ka mõlke. Mõlkide kohalt värvikiht puudub (kohtuvälise 5
(11)4-18-2034 menetleja toimiku lk 9, fototabel lk 11). Protokollile on lisatud eseme leidmise/äravõtmise akt nr 1121, millest nähtuvalt kambrist nr P101, kus paikneb kinnipeetav Artemi Kurvits 27.07.2017 kell 15.45 läbiotsimisel avastati ja võeti ära katkine kruus (kohtuvälise menetleja toimiku lk 10).
  1. 28.07.2017 vaatluse protokolli, eseme leidmise/äravõtmise akti nr 1121, tunnistajate B, B, H, V ja menetlusaluse isiku enda ütluste alusel loeb kohus tõendatuks, et kaevatavas otsuses kirjeldatud ajal ja kohas, s.o 27.07.2017 ajavahemikul kell 11.45 kuni kella 12.20 lõhkus kinnipeetav Artemi Kurvits Jõhvi, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla P hoone P1 osakonna kambris nr xxxkambriukse vaateavaklaasi, kui lõi selle pihta temale Viru Vangla poolt väljastatud metallist kruusiga. A. Kurvits ise tunnistab, et vastuseks T. B märkusele võtta paberileht laelambilt ära hakkas ta taguma metallist kruusiga vastu kambriukse silmaava. Uksesilm oli sellest puruks löödud ja metallist kruus muutus kasutuskõlbmatuks. Tunnistaja V nägi, et kambri põrandal on klaasikillud. Koos H H’iga tegid nad ukse lahti, nägid, et kambriukse silmaava klaas on seestpoolt katki, põrandal on killud ja katkine metallist kruus. A. Kurvits’a ütlused tunnistaja B tehtud märkusest (laelambilt paberilehe äravõtmiseks) riimuvad tunnistajate B ja H ütlustega. Tunnistajate ütlused riimuvad omavahel ning neis ei esine ebatäpsusi või vastuolusid. Kohtul ei teki kahtlust tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Ka menetlusalune isik ise ei seadnud tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kahtluse A.
  2. Seega täidetud on

§ 203

lg 1 kuriteo koosseisu tunnused, s.o võõra asja rikkumine, kuid kuna tegemist on väheväärtusliku asjaga (maksumusega A 200 eurot), siis tuleb A. Kurvits’a tegu kvalifitseerida

§ 218lg 1 järgi.

Seda, et tegemist on väheväärtuslikke asjadega kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid. 28.07.2017 kahjuakti nr 5-4a/2017-58 kohaselt Artemi Kurvits’a poolt 27.07.2017 lõhutud plekk-kruusi maksumuseks on 3,71 eurot. Plekk-kruus 1 tk on kasutamiskõlbmatu (kohtuvälise menetleja toimiku lk 5, 6). Aktist nr 1312 (asja lõhkumise kohta) nähtub, et 27.07.2017 kahjustati P hoone ruumis nr 101 uksesilmaklaas maksumusega 19,20 eurot (kohtuvälise menetleja toimiku lk 12).

  1. Kohtuväline menetleja on käsitlenud uksesilmaklaasi ja metallist kruusi lõhkumist kahe eraldi väärteona, kuigi nii väärteoprotokollis kui kaevatavas otsuses sisalduvast teokirjeldusest on üheselt näha, et tegemist on samal ajal ja samas kohas, sama füüsilise teoga, liigutusega toime pandud väärteoga, s.o metallist kruusi löömisega vastu kambriukse uksesilma. Ka kohtuväline menetleja ise on kohtuliku arutamise käigus möönnud, et need teod oleks pidanud kvalifitseerima ühe teona, leides samas, et see minetus ei tingi otsuse muutmist või tühistamist. Kohus sellega ei nõustu. Sellest, kas tegemist on ühe või mitme teoga sõltub nii süüdistuse maht kui ka süü raskus ja mõistetav karistus. Teomitmuse korral on isik pannud toime mitu tegu, kuivõrd loomuliku elukäsitluse kriteeriumi järgi on tegemist faktiliselt mitme eri teoga. Teoainsuse korral osateod on kantud tegija ühtsest tahtest ning on ajaliselt ja ruumiliselt nii tihedas seoses, et objektiivne vaatleja leiab olevat tegemist ühe teoga. Kohtu arvates antud juhul on tegemist teoainsusega ning metallist kruusiga kambri uksesilma lõhkumist tuleb käsitleda ühe teona.
  2. Selle teo objektiivsed tunnused on eelnevalt kohtu poolt tuvastatud ning kohus leiab, et

§ 218

lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on 27.07.2017 metallist kruusiga kambri uksesilma lõhkumise väärteoepisoodi puhul täidetud. 23. Subjektiivse külje pealt tuvastab kohus, et A. Kurvits pani antud väärteo toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu ja möönnud seda. Ta läks endast 6

(11)4-18-2034 välja reageerides T. B märkusele ja hoiatusele, et kui käsku ei täideta, siis alustatakse tema suhtes distsiplinaarmenetlust. Lüües korduvalt metallist kruusiga vastu kambri ukse klaasist uksesilma teadis ta, et selle tagajärjel puruneb nii uksesilma klaas kui muutub kasutuskõlbmatuks ka metallist kruus ja ta paneb toime asja rikkumise ning tekitab varalise kahju ja möönis seda. 24. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus antud asjas ei tuvasta.

§ 27

kohaselt õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud

-i, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

§-dest 28-31 tulenevalt välistab teo õigusvastasust isiku tegutsemine hädakaitses, hädaseisundis, kohustuste kollisiooni korral ja kui isik on eksinud õigusvastasust välistava asjaolu esinemises. Selliseid asjaolusid antud asjas ei ole. 25. Süüd välistavaid asjaolusid ka ei esine.

§ 32

lg 1 ls 1 kohaselt isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane (

§ 33

).

§ 34

kohaselt isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistuslikkusega; 4) nõdrameelsusega või 5) muu raske psüühikahäirega. 26. Kohus ei tuvasta antud asjas tunnuseid, mis viitaksid sellele, et A. Kurvits on vaimuhaige, et tal oleks ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus või muu raske psüühikahäire. A. Kurvits on viidanud oma kaebuses ja ütlustes sellele, et T. B märkusest läks ta endast välja, tal tekkis afekti seisund. Kohtu arvates menetlusaluse isiku selline väide on alusetu. Agressiivset ja jõulist reaktsiooni vanglavalvuri märkusele ei saa automaatselt samastada afektiseisundiga. Tunnistajad H, B ja B on kinnitanud oma ütlustes, et A. Kurvits’a seisund oli närviline, ta oli ärritunud. Samas ei tähenda see, et isik oli afektiseisundis. Uuritud tõendid ei viita sellele, et menetlusalune isik ei saanud oma tegusid juhtida ja nende tähendusest aru saada. Nt tunnistaja B ütluste järgi pärast juhtunut oli A. Kurvits’a käitumine tavapärane, ta küsis harja ja kühvlit kambri koristamiseks. Miski ei ärata kahtlust A. Kurvits’a süüdivuses. Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus süüd välistavaid asjaolusid. Seega

§ 218lg 1 süüteokoosseis on täidetud.

A. Kurvits pani 27.07.2017

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime.

13.10.2017 kargu lõhkumise episood Süüdistus: 27. 13.10.2017 ajavahemikul kell 20.20 kuni 20.25 lõhkus kinnipeetav Artemi Kurvits tahtlikult Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla P hoone P1 osakonna kambris nr xxxvangla meditsiiniosakonna poolt talle väljastatud kargu, kui lõi sellega korduvalt vastu kambri metallust ja sisemist trellust. Lõhkumine leidis aset otsese tahtlusega, sest Artemi Kurvits’al pidi olema teadmine, et kark (sh selle plastikust osad) puruneb kui sellele rakendada löögijõudu vastu metallist ukse või trellukse vastu löömisel. Kargu lõhkumisega tekitas A. Kurvits Viru Vanglale materiaalset kahju 14,70 eurot. Oma tegevusega rikkus A. Kurvits

§ 203lg 1 sätted ning pani 7

(11)4-18-2034 toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Selle tegevusega pani A. Kurvits toime

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

  1. A. Kurvits’a ütluste kohaselt see episood leidis aset kambris nr P
  2. Tuli medõde, tõi ravimeid. Alati on medõde kambrisse sisse tulnud, kuna temal (Kurvits’al) on liikumisraskusi, siis tulla ukse juurde on raske. Valves oli valvur nimega A ja medõde A. Oli reedene päev, tööpäev lõppenud, vangla administratsioonist kedagi kohal ei olnud, oli vaid vanemvalvur. Oli ca kell 8 õhtul. See kord tegi A ukse lahti, aga medõde ütles, et ära tee ust lahti, las ta ise tuleb ukse juurde. Tema (Kurvits) ukse juurde ei tulnud. Algas sõnavahetus. Ei saa korraga minna karkudega ja üheaegselt hoida käes kruusi veega. Medõde lahkus ravimeid andmata. Tema (Kurvits) läks ukse juurde, hakkas taguma vastu ust, alguses käega, vajutas kutsenuppu, keegi ei reageerinud. Siis hakkas taguma karguga, millest kargu käepide lõhkus. See kestis võib olla 15-20 minutit. Kark läks katki, on muutunud kastuuskõlbmatuks.
  3. Tunnistaja A B ütluste kohaselt 13.10.2017 võttis ta vahetuse vastu. Valvur J S ja medõde A K läksid, et anda (A. Kurvits’ale) tabletid. Siis kuulis, et Kurvits karjub üle koridori, 10 sekundit umbes. Siis pandi uks kinni ja tulid valveruumi. Valvur ja medõde olid ukse lahti teinud, medõde ütles Kurvits’ale, et tuleks trellukse juurde tablettide järgi. Kurvits ärritus selle peale, et on karkudega, ütles, et medõde tuleks ise tema juurde. Medõde keeldus sisse minemast, ütles, et kui ise ei tule, tablette ei anta. Kurvits hakkas teda sõimama. Peale seda Kurvits helistas ja nõudis, et medõde tuleks ja annaks tablette. Tunnistaja ütles, et ootaks, ta otsib medõe taga, kuid Kurvits on kogu aeg helistanud, mitu korda, 3-4 korda, ja toksis edasi. Siis sai tunnistaja medõde kätte, läksid kambrisse. Ukse lahti tehes nägid, et maas on lõhutud kark. Käepide oli pooleks lõhutud. Siis medõde rahulikult andis tablette. Varem mindi kambrisse ja anti ravimeid kambris.
  4. Tunnistaja A K ütluste kohaselt valveõde ülesanneteks on ravimite jagamine kinnipeetavatele. Jagamine toimub kindlasti valvuriga koos. Peale õhtust loendust läksid koos valvuriga J S kinnipeetava A. Kurvits’a kambri ette. Selle kinnipeetava kamber erineb teistest, et on kaks ust. Kinnipeetava ees on trelluks, väljastpoolt on veel metalluks. Et anda ravimit ei pidanud trelliust lahti tegema, sest inimene võib ise trellukse ette tulla. Kurvits keeldus tulemast, mitu korda palus. Põhjendas, et raske kõndida, kui ühe käega hoiab topsi ja teises on kark, siis ei saa liikuda. Tunnistaja küsis valvurilt, kas kinnipeetav võtab toitu iseseisvalt. Valvur vastas, et jah, toidujagaja toitu kambrisse ei vii, ei sisene, vaid annab läbi trelle. Kinnipeetav ei tulnud trellukse ette. Tunnistaja läks ära. Oli koheselt kuulda karjumist ja mingit kolinat. Ropendusi oli ka kuulda, aga ei mäleta, mis sisuks oli. Hiljem astus tööle teine valvur A B, kes palus minna veelkord samasse kambrisse, kuna kinnipeetav siiski nõuab oma ravimeid. Siis läksid sinna kohale ja valvur avas mõlemad uksed, kinnipeetav jätkas solvama. Tunnistaja küsis, kas on turvaline kambrisse siseneda, sest kinnipeetav on agressiivne. Kinnipeetav ütles, et vajab ravimeid ja ei tungi kAle. Kinnipeetav lõhkus enda karku. Tunnistaja nägi, et see on küünarkark, alumiiniumist konstruktsiooniga, alumine ja ülemine osa olid lõhutud.
  5. 6.11.2017 vaatluse protokollist nähtuvalt vaadeldi Viru Vangla meditsiiniosakonnas kinnipeetav Artemi Kurvits’ale väljastatud kark, mis on ülemisest otsast murdumis- ja muljumisjälgedega. Kargu plastikust käepidemeosa on lõhutud kolmeks, selgelt näha ebakorrapärased murdumisjäljed (kohtuvälise menetleja toimiku lk 24, fototabel – lk 25). Protokollile on lisatud eseme leidmise/äravõtmise akt nr 1474, mis koostati selle kohta, et 13.10.2017 kell 20.25 teostatud läbiotsimisel avastati ja võeti ära P1 osakonnast kambrist nr xx kus 8

(11)4-18-2034 paikneb kinnipeetav Artemi Kurvits katkine kark ja selle jupid. Kark oli väljastatud meditsiiniosakonna poolt (kohtuvälise menetleja toimiku lk 26).
  1. 6.11.2017 vaatluse protokolli, eseme leidmise/äravõtmise akti nr 1474, tunnistajate B, K ja menetlusaluse isiku enda ütluste alusel loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas, s.o 13.10.2017 ajavahemikul kell 20.20 kuni kella 20.25 lõhkus kinnipeetav Artemi Kurvits Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla P hoone P1 osakonna kambris xxx vangla meditsiiniosakonna poolt talle väljastatud kargu, kui lõi sellega korduvalt vastu kambri metallust ja sisemist trellust. A. Kurvits ise tunnistab, et ärritatuna tunnistaja K keeldumisest manustada ravimid temale kambris ja nõudest minna kambri trellukse juurde, hakkas A. Kurvits taguma karguga vastu kambri ust, millest kargu käepide lõhkus. See kestis võib olla 15-20 minutit. Kark läks katki, on muutunud kasutuskõlbmatuks. Tunnistaja B kinnitas, et A. Kurvits oli ärritunud, helistas, nõudis, et medõde tuleks ja manustaks talle ravimeid. Kui läksid kambrisse, siis ust lahti tehes nägid, et maas on lõhutud kark. Käepide oli pooleks lõhutud. Tunnistaja K kinnitas, et keeldus A. Kurvits’ale ravimite kambris manustamast, nõudis, et ta tuleks trellukse juurde, millest Kurvits keeldus. Peale tunnistaja lahkumist oli koheselt kuulda karjumist ja mingit kolinat. Kui tunnistaja tuli teist korda kambrisse, nägi, et Kurvits lõhkus enda karku, selle alumine ja ülemine osa olid lõhutud.
  2. A. Kurvits on seadnud kahtluse A tunnistaja A. K ütluste usaldusväärsuse ja nõudnud tema ja tunnistaja B’i korduvat ülekuulamist. Menetlusaluse isiku arvates tunnistajate ütlustes oli vastuolusid seoses kargu kirjeldusega, kuidas see välja nägi, kuidas seda oleks õige nimetada (kas karguks või kepiks). Samas ei vaielnud A. Kurvits vastu sellele, et tema kambrist ära võetud ja fototabelis (kohtuvälise menetleja toimiku lk 25) fikseeritud kark oligi seesama kark, mida ta on lõhkunud. Kohus on jätnud A. Kurvitsa taotluse rahuldamata. Kohtu arvates tunnistajate ütlused riimuvad omavahel ning neis ei esine ebatäpsusi või vastuolusid. Kohtul ei teki kahtlust tunnistajate ütluste usaldusväärsuses.
  3. Seega täidetud on

§ 203

lg 1 kuriteo koosseisu tunnused, s.o võõra asja rikkumine, kuid kuna tegemist on väheväärtusliku asjaga (maksumusega A 200 eurot), siis tuleb A. Kurvits’a tegu kvalifitseerida

§ 218lg 1 järgi.

Seda, et tegemist on väheväärtuslikke asjadega kinnitab ka dokumentaalne tõend. 10.11.2017 kahjuakti nr 5-4a/2017-80 kohaselt Artemi Kurvits’a poolt 13.10.2017 lõhutud kargu maksumuseks on 14,70 eurot. Kark on kasutamiskõlbmatu (kohtuvälise menetleja toimiku lk 28). Seega

§ 218lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on täidetud.

  1. Subjektiivse külje pealt tuvastab kohus, et A. Kurvits pani antud väärteo toime otsese tahtlusega ehk ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönnud seda. Lüües korduvalt metallist kruusiga vastu kambri ukse uksesilma pidi ta aru saama, et kark (sh selle plastikust osad) puruneb kui sellele rakendada löögijõudu vastu metallist ukse või trellukse vastu löömisel ja ta paneb toime asja rikkumise ning tekitab varalise kahju.
  2. Kohus ei tuvasta ka antud väärteoepisoodi puhul õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. A. Kurvits’a seletused, et tunnistaja K pidi manustama ravimeid temale kambris, mitte trellukse juures ei puutu asjasse. A. Kurvits on ise kohtuvälise menetleja küsimustele vastates kinnitanud, et ei ole täielikult liikumisvõimetu ning kambri ruumi piirides saab liikuda. Samal põhjusel jättis kohus rahuldamata A. Kurvits’a taotluse kinnipeetavast toidujagaja Mamedov’i ülekuulamiseks, kes A. Kurvits’a seletuste järgi võib kinnitada, et toidu jagamisel viidi temale (Kurvits’ale) toit kambrisse, mitte ei jaganud seda trellukse juures, nagu tunnistaja K on rääkinud. 9

(11)4-18-2034 Kohtu arvates ei puutu see asjaolu asjasse, kas A. Kurvits’ale jagati toit kambrisse viies või trellukse juures. Olenemata sellest, kas toit viidi kambrisse või mitte ei loonud see A. Kurvits’al subjektiivset õigust nõuda tunnistaja K’ilt ravimite manustamist kambris ning sellest keeldumise korral ei õigusta kinnipeetava poolt vangla vara rikkumist. 37. Kohus ei tuvasta õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ka selle väärteoepisoodi puhul ning keegi pooltest pole vastupidisele tuginenud. Seega

§ 218lg 1 süüteokoosseis on täidetud.

A. Kurvits pani 13.10.2017

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime.

  1. VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
  2. VTMS § 52 lg 3 kohaselt

§ 218

lg-tes 1 ja 2 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet, Justiitsministeerium ja vangla. Seega karistused on määratud ametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. KARISTUS 40.

§ 56lg-test 1 ja 2 tulenevalt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust (RKKKo nr 3-1-158-13, p 8). Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. St. et karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (RKKKo nr 3-1-1-43-06, p 13.1). Ühtlasi on Riigikohtu praktikas rõhutatud, et

§ 56

sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventatiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07, p 6). 41. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud süüd kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohus ei tuvasta ka selliseid asjaolusid. Kohtu arvates vastab menetlusaluse isiku süü keskmisele määrale.

§ 218

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. A. Kurvits’ale on määratud karistus 30 trahviühikut ehk 120 eurot, mis on sanktsiooni miinimummäärale lähedane. VTMS § 132 p-st 2 tulenevalt aga ei või maakohus uut otsust tehes raskendada menetlusaluse isiku olukorda ehk mõista temale rangemat karistust. 42. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kohtuväline menetleja on ekslikult käsitlenud 27.07.2017 kambri vaateavaklaasi metallist kruusiga lõhkumist kahe eraldi väärteona, kuigi tegemist on ühe väärteoga, siis juhindudes VTMS § 132 p 2, § 134, § 135 tuleb selles osas kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Nimelt tuleb A. Kurvits süüdi tunnistada 27.07.2017 kell 11.45 kuni kella 12.20 Viru 10

(11)4-18-2034 Vanglas P1 osakonna kambris nr 101 kambriukse vaateavaklaasi metallist kruusiga lõhkumises ja Viru Vanglale kuuluva metallist kruusi rikkumises, käsitledes, et nimetatud esemed (kambriukse vaateavaklaas ja metallist kruus) olid rikutud ühe teoga ja tegemist on ühe väärteoepisoodiga, s.o väärteo toimepanemises

§ 218

lg 1 järgi ning mõista Artemi Kurvits’ale (koostoimes 13.10.2017 väärteoepisoodiga, mille osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata kujul kehtima, st 27.07.2017 ja 13.10.2017 väärteoepisoodi eest) põhikaristuseks rahatrahv 20 trahviühikut ehk 80 eurot. (Kuna kohtuväline menetleja lähtus põhikaristuse mõistmisel sellest, et süüdlane pani toime kolm väärteoepisoodi ja mõistis karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut, siis tuleb põhikaristuse määra proportsionaalselt ehk kolmandiku võrra vähendada, kuna süüdistuse maht väheneb kolmelt väärteoepisoodilt kahele).

  1. Kuna keegi pooltest ei taotlenud rahatrahvi tasumise ajatamist tuleb see tasuda ühe kuu jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest. Muud menetluslikud küsimused
  2. A. Kurvits ei olnud nõus lõhutud esemete maksumusega ning taotles asjatundja kaasamist vara maksumuse kindlaks määramiseks. Kohus on jätnud selle taotluse rahuldamata, leides, et vara maksumus kui selline omab antud asjas tähtsust vaid selle poolest, et see ei ületa väheväärtusliku asja maksumust ja seetõttu kvalifitseeritakse A. Kurvitsa teod väärteona

§ 218lg 1 järgi.

Selles osas (et tegemist on väheväärtuslike asjadega) vaidlust ei olnud. Konkreetse maksumuse kohta olid ka dokumentaalsed tõendid esitatud. Käsitleda seda küsimust põhjalikumalt ei pea kohus vajalikuks, sest varalisi nõudeid nt tsiviilhagisid A. Kurvits’a vastu antud asjas esitatud ei ole. VtMS § 7 kohaselt väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Antud kaebemenetluse raames varalist kahju A. Kurvits’a käest välja ei mõisteta. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.