← Eesti

1-17-6012/82

Obsah (12)§ 238§ 339§ 3051§ 312§ 341§ 61§ 342§ 63§ 7§ 175§ 185§ 337

1-17-6012 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5.aprill 2018.a Tallinn Kohtuasja number 1-17-6012 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Koik, liikmed Julia

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks loeti 3 aastat vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu poolt 19.06.2015 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuu 11 päeva võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti Andrus Adamile 4 aastat 9 kuud 11 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti Andrus Adami kahtlustavana kinnipidamise kuupäev, s.o 02.03.2017.a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. 1.1 Sama otsusega lahendati tsiviilhagidega, menetluskuludega ning asitõenditega seonduv.

  1. Andrus Adamit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), on toime pannud võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 54 vargust erinevates maakondades ajavahemikus 21.01.2016 kuni 02.03.
  2. Seega, olles isikuks, keda on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016) ning tungides võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse hoonetesse ja võttes süstemaatiliselt ära võõraid vallasaju, pani Andrus Adami toime KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava varguse.
  3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava Andrus Adami kaitsja Eve Jundas, kes taotleb tühistada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 23.jaanuari 2018.a. otsus Andrus Adami kriminaalasjas 1-17-6012 ja teha uus otsus, millega mõista Andrus Adami süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi täielikult õigeks. Alternatiivselt kohaldada kergemat karistust. 2

(17)3.1 Apellant asub seisukohale, et maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust Maakohus on rikkunud

§- s 339 lg 1 p 7, 8 sätestatud kriminaalmenetlusõigust, kuna kohtuotsuses puudub kaalukas põhjendus. Kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Maakohtu otsuses puuduvad kaalukad motiivid üksikute kuriteoepisoodide tõendatuse osas, kus konkreetsed tõendid täielikult puuduvad. Maakohus on otsuses märkinud, et sellised episoodid olid olemas, kuid lugenud need tõendatuks ainult modus operandi põhimõtteid arvestades. Selliselt toimides on maakohtu järeldused ekslikud ja vastupidiselt maakohtu järeldustele ei saa tõsikindlalt väita, et süüdistatav on need kuriteod toime pannud. Maakohtu otsuse ekslikkust tõendab asjaolu, et paljudes kuriteoepisoodides on süüdistatava süü tõendatuks loetud ainult tuginevalt mitmelt sündmuskohalt leitud jalatsijälgede sarnasust arvestades. 3.2 Apellant ei nõustu maakohtu poolt Andrus Adami süü tõendatuks lugemise osas viitega kuritegude toimepanemise viisile-modus operandi. Maakohus on leidnud, et üksikute kuriteoepisoodide osas usaldusväärsed tõendid puuduvad, kuid puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks kaudsete tõendite põhjal. Seda võimaldavat maakohtu otsuse motiivide kohaselt süsteemiloov faktor, milline võimaldavat lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed kuriteod on toime pannud üks ja sama isik. Maakohus on ekslikult leidnud, et erinevate kuritegude toimepanemise viisi sarnasus võimaldab järeldada, et kõik käesolevad kuriteod on toime pannud Andrus Adami. Maakohus on arvestanud kuriteo toimepanemise vahendiga, selle vahendi kasutamise viisiga, tekitatud tagajärje või muu teoga seotud asjaolu spetsiifilisusega. Maakohus ei ole siinjuures arvestanud, et kõik kuriteod ei ole toime pandud öisel ajal, lähedalasuvates paikades ja samal ajavahemikul. Andrus Adamile esitatud süüdistustest nähtuvalt on üksikute kuriteoepisoodide vahel pikem ajavahemik ja sündmuskohad asuvad erinevates maakondades. Samal ajavahemikul on kuritegusid toime pandud erinevates maakondades. Mõnedest kuriteopaikadest ei ole võetud jalgrattaid ega aiakärusid. Maakohus pole arvestanud, et sissemurdmisega seotud vargused pannakse alati toime ukse, akna vms. lõhkumise teel. Mitmetes sündmuskohtades lõhkumised üldse puudusid. 3.3 Maakohus on ekslikult leidnud, et Andrus Adami ütlused ei ole usaldusväärsed ja jätnud need tõendite kogumist välja. Apellant palub arvestada Andrus Adami kohtuistungil antud ütlustega tema valdusest ära võetud varastatud esemete leidmise kohta, võõra välismaise auto kirjeldamise kohta. Suusamaski, taskulambi, Adidas jope päritolu ja tema poolt kasutamise kohta. Lõiketangide leidmise asjaolude kohta, tema kodust leitud alkoholi kohta, töökinnaste kasutamise ja päritolu kohta, selgitused GPS-st leitud andmetega seonduvalt ja selgitused seonduvalt maatükkide ostmisega ning selgitustega tervisega seonduvalt. 3.4 Alusetult on jäetud tõenditena arvestamata mitmed ekspertiisiaktid, millised välistavad Andrus Adami süü. Ekspertiisiakt 17E-GE0069 II kd tl.301-307

(17270000025), ekspertiisiakt 17E-GE0067 II kd tl.334-340
(17270000028), ekspertiisiaktid 17E-GE0014 ja 17E-GE0174 III kd tl. 724-731
(16284000481), ekspertiisiakt VE-GE0214 IV kd tl. 908913
(17284000055), ekspertiisiakt 17E-GE0213 IV kd tl. 940-941
(17284000056), ekspertiisiakt 17E-GE0135 V kd tl.1026-1028
(17249000038), ekspertiisiakt 17E-SS0032 VI kd tl. 1321-1323
(16270000458). Ekspertiisiaktid tõendavad, et ööl vastu 17.01.2017.a. Rapla maakonnas Kehtna vallas Valtu-Nurme külas asuva XXX kinnistu episoodis ja Rapla maakonnas Kehtna vallas Valtu-Nurme külas asuva RRR kinnistu episoodis; ööl vastu 17.12.2016a. Viljandi maakonnas Karksi vallas Tuhalaane külas VVV talu episoodis, ööl vastu 16.02.2017.a. Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas Kolga-Jaani alevikus asuva N OÜ 3
(17)episoodis, ööl vastu 16.02.2017.a. Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas Järtsaare külas YYY talus asuva S OÜ garaaz- kontorihoones toimepandud varguse episoodis, 03.02.2017.a. Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Võduvere külas asuva SSS kinnistu episoodis ja ööl vastu 19.10.2016.a. Rapla maakonnas Raikküla vallas Tamme külas asuva KKK kinnistu episoodis, on sündmuskohtadelt võetud hulgaliselt DNA-proove ja sõrmejälgi, kuid Andrus Adami DNA-ga neid proove seostatud ei ole. Viimases episoodis on sõrmejälgede ekspertiisiakt 17ESS0032 eriti oluline, kuna ekspertiisiakti järgi ei ole identifitseeritud kannatanute AL ja tunnistaja AL sõrmejälgi Andrus Adami elukohast läbiotsimisel äravõetud ja väidetavalt kannatanutelt varastatud pudelilt Smirnoff ja avamata 0,7 l klaaspudelilt Meukov V.S.O.P. Ekslik on maakohtu järeldus, et süüstavate tõendite kontekstist lähtuvalt on Andrus Adami võtnud varasematest vahelejäämistest õppust ja läinud “objektile” korraliku varustusega, vältimaks oma bioloogilise materjali mahajätmist sündmuskohale. Maakohtu järeldused on siin meelevaldsed ja Andrus Adamit alusetult süüstavad. 3.5 Maakohus on andnud ebaõige hinnangu jalatsijälgede osas ning ei ole arvestanud ekspertide poolt ekspertiisiaktis näidatud hindamisskaalaga. Eksperdid on välja toonud Dvariandi, s.o “võib olla ehk 0 variant”. Andrus Adami rõhutab, et mitmetel sündmuskohtadel on pikemate vaheaegadega kasutatud ühesuguse tallamustriga jalatseid. Siit tulenevalt on paljasõnaline maakohtu järeldus nagu oleks Andrus Adami vahelejäämise riski vähendamiseks jalatseid vahetanud. Meelevaldne on järeldus, et kindlasti oli Andrus Adami mitmeid saapaid, millega ta ka vargil käis ning läbiotsimise hetkeks oli lihtsalt nendest vabanenud, mida kinnitavat süüdistuse ajaline periood. Maakohus on kohtuotsuses välja toonud sündmuskohad, kust leitud jalatsijäljed olevat suure tõenäosusega jäetud Andrus Adami elukohast leitud jalatsitega. Samuti on toodud välja sündmuskohad, kuhu kohtu hinnangul on jalatsijäljed suure tõenäosusega jäetud samade jalatsitega. Eelnimetatud episoodid puudutavad ajavahemikku 29.11.2016- 02.03.2017.a.Maakohtu järelduste kohaselt on samasid jalanõusid kasutatud seega pikema perioodi vältel ja on vähetõenäoline, et ainult ühes episoodis (Ööl vastu 18.11.2016.a. L OÜ episoodis) on jalanõusid vahetatud. On ilmne, et Andrus Adami OÜ L episoodis ei osalenud. 3.6 Maakohtu poolt on tõendina ülehinnatud navigatsiooniseadmelt TomTom saadud informatsiooni. Navigatsiooniseadmelt TomTom talletatud informatsiooni ei ole võimalik kuupäevaliselt kindlaks teha. Maakohus on enamuses kuriteoepisoodides tuginenud eelnäidatud informatsioonile. Andrus Adami selgitas kohtuistungil usutavalt, et liikus erinevates maakondades eesmärgiga osta maad, kus tulevikus tegeleda astelpaju kasvatamisega. 3.7 Alusetult ei ole arvestatud Andrus Adami tervisliku seisundiga, mille tõendamisel olid olemas arstitõendid. Arstitõend Andrus Adami tervisliku seisundi kohta Sihtasutusest Tartu Ülikooli Kliinikum 24.01.2017.a. koos lisadega 4-l lehel ja terviseseisundi kirjeldus 18.03.2016.a. 2-l lehel. Märgitud tõendite kohaselt polnud Andrus Adami XXX tõttu võimeline vargil käima. Ajavahemikul 16.01.2016 a kuni 17.03.2016.a. oli Andrus Adami töövõimetu ja 22.01.2016.a. käis Tartus taastusravil. Andrus Adami XXX, mistõttu polnud ta 2016.a. jaanuarikuul ja aprillikuul füüsiliselt võimeline vargil käima. Maakohus on motiveerimatult leidnud, et tervislik seisund ei saanud Andrus Adami olla takistuseks varguste toimepanemisel. 3.8 Seonduvalt Viljandi maakonnas toimepandud kuriteoepisoodidega, on maakohus üldsõnaliselt kõikide kuriteoepisoodide osas tuginenud sündmuskoha vaatlusprotokollile, ekspertiisiaktile nr. 17E-JA0010 13.04.2017.a, asitõendi vaatlusprotokollile, ekspertiisiaktile 4
(17)nr. 17E-TJ0009 12.04.2017.a. ja sideettevõtetelt saadud andmete protokollile. Ükski viidatud tõend ei tõenda usaldusväärselt Andrus Adami süüd. Tõendid on üldsõnalised, kõiki kuriteoepisoode puudutavad. Mitmetel tõenditel puuduvad ajalised määrangud. Antud episoodides ei ole tõendina olemas ka navigatsiooniseadme TomTom andmeid. Ka Rapla, Jõgeva maakonnas toimepandud kuritegudega on maakohus üldsõnaliselt kõikide kuriteoepisoodide osas tuginenud tõenditele, mis ei kinnita süüdistatava on maakohus üldsõnaliselt kõikide kuriteoepisoodide osas tuginenud süüd. Seonduvalt Järva maakonnas toimepandud kuriteoepisoodidega, on tõenditeks läbiotsimistaotluse ja läbiotsimisprotokoll koos fototabelitega, ekspertiisimääruse ja ekspertiisiakt nr. 17E-JA 0010, sündmuskoha vaatlusprotokoll , asitõendi vaatlusprotokoll, jälitustoimingu protokoll õiend ja skeem ööl vastu 02.03.
  1. Eelnimetatud varguste episoodides esinevad maakohtu poolt arvestatud tõendite põhjal kahtlused selles, et Andrus Adami võis need teod toime panna., kuid süüdistatav Andrus Adami selgitas kohtuistungil usutavalt, miks ei ole tema neid kuritegusid pannud toime. 3.9 Apellant asub seisukohale, et mõistetud karistus võiks olla tunduvalt kergem.
  2. Kaitsja jäi apellatsioonis toodu juurde ja taotles kohtuotsuse tühistamist apellatsioonis toodud motiividel. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata ning jäi kirjalikult esitatud apellatsioonivastuses ja teesides toodud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  3. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, süüdistatava kaitsja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled, asub alljärgnevale seisukohale. 5.1 Kolleegium võtab kõigepealt seisukoha kaitsja apellatsioonis toodule, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 p 7 tähenduses.

Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-163-14 toodud uued seisukohad, missugustel juhtudel on kohtuotsuses põhjenduse puudumine käsitatav

§ 339lg 1 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena.

Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (

§ 3051

lg 1) rikkumine - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339

lg 2 mõttes.

§ 339

lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad

§ 339lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena".

Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (

§ 312

) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-1414, p-d 699-700). 5.2 Kaitsja apellatsioonis osutatud rikkumise näol ei ole tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa oleks jäänud tervikuna või mõne kuriteo osas üldse koostamata, mistõttu on välistatud maakohtu otsuse tühistamine kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu

§ 339lg 1 p 7 mõttes.

Apellandi seisukohtadega nõustumise korral saaks rääkida üksnes kohtuotsuse põhistuste ebapiisavusest või -veenvusest. Sellised minetused oleksid aga eespool refereeritud 5

(17)Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha valguses hinnatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339

lg 2 mõttes, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee. 5.3 Järgnevalt on apellant viidanud

§ 339

lg 1 p 8 sättele, seejuures taotledes apellatsioonis uue, õigeksmõistva otsuse tegemist. Seega kontrollib kolleegium, kas käesoleval juhul on tegemist

§ 339lg 1 p 8 rikkumisega.

Kolleegium märgib, et vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendites toodule nt 3-1-146-07, 3-1-1-27-08 ja

§ 341

lg 2 sättele, pole

§ 339

lg 1 p 8 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tuvastamisel võimalik ringkonnakohtu poolt sisulise otsuse tegemine. Ringkonnakohus tuvastades

§ 339

lg 1 p 8 rikkumise peab vastavalt

§ 341

lg 2 sättele tühistama maakohtu otsuse ja saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Antud juhul on apellandi taotlus õigeksmõistva otsuse tegemiseks vastuolus apellatsiooniga, milles viidatud

§ 339lg 1 p 8 nimetatud rikkumisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on

§ 339

lg 1 p 8 rikkumise osas oma lahendites nt 31-1-13-12, 3-1-1-15-13 selgitanud, et kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavusega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Kolleegium sellist vastuolu ei tuvastanud. Maakohus on tõendite analüüsi pinnal kohtuotsuse põhiosas jõudnud järeldusele, et Andrus Adami tuleb süüdi tunnistada ning kohtuotsuse resolutiivosa ka sellist järeldust kajastab, kuna Andrus Adami on temale inkrimineeritud kuriteos süüdi mõistetud. Kolleegium leiab üheselt, et kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida

§ 339

lg 1 p 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas apellant kohtu järeldustega nõustub või mitte. 6. Esitatud apellatsioonis taotleb apellant maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ja Andrus Adami õigeksmõistmist temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni järeldusega, et kohus on hinnanud tõendeid kallutatult ja rikkunud

§ 61lg 2 sätestatut.

Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Kaitsja taotleb maakohtu poolt hinnatud tõendite ümberhindamist ning õigeksmõistva otsuse tegemist. Asjaolu, et kaitsja ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel

§ 61

lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (vt RKKKo nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-4-07). Maakohus on põhjendanud miks ta hindab omavahel tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kohta riimuvad tõendid usaldusväärseks. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti tõendite analüüsi korrata ja leiab, et maakohus ei ole rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet. Maakohus on põhjalikult iga kuritegu 6

(17)eraldi analüüsinud ja põhjendanud ning andnud kohtuistungil vahetult uuritud ja avaldatud tõenditele hinnangu. 6.1 Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. mai
  2. a otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis toodud väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja Andrus Adami suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Maakohus on vastavalt

§ 61

lg 2 hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ning tõendite kogumile, eelkõige just paljudele kaudsetele tõenditele hinnangu andmise tulemina, on kohus jõudnud veendumusele, et süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi on põhjendatud, tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud tõendatud, mis omakorda andiski kohtule aluse Andrus Adami suhtes süüdimõistva otsuse tegemiseks temale inkrimineeritud kuriteos. Esitatud apellatsioonis korratakse peamiselt samu väiteid, mida kaitsja esitas esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid

§ 342

lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonis esitatud peamistele väidetele. 6.2 Apellant on apellatsioonis leidnud, et Andrus Adami süüdimõistmisel vargusetes, on kohus tuginenud vaid kaudsetele tõenditele, mistõttu on tegemist rikkumisega ja Andrus Adami süüdimõistmine on oletuslik. Kolleegium märgib, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel ning osutab, et nii nagu maakohus on otsuses ära näidanud, on Riigikohus oma korduvates lahendites (nt 3-1-1-8-10, 3-1-1-15-12) märkinud, et kohtupraktikas ei ole välistatud isiku süüditunnistamist ka kaudsetele tõenditele tuginevalt. Riigikohus on selgitanud, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. See, kas mingi kuriteo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivne ja juhulikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui mingi kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudsed tõendeid, ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt eitada kuriteo asjaolude selgitamise vajalikkust ja võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel. Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem, seda eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast. Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo 7

(17)toimepanemise mingit asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse

§ 61

lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis (vt RKKKo nr 3-1-1-8-10 p 9, 10). Maakohus on hinnanud Andrus Adami süüd kinnitavaid tõendeid nende kogumis (kd 10 lk 70-163) ning ringkonnakohus ei näe siis õiguslikke minetusi ning otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. 7. Viljandi maakonnas toimepandud kuritegude osas, asub apellant seisukohale, et kannatanute V, S, L ja tunnistaja M ütlused on oletuslikud ning tunnistaja T ütlused umbmäärased. Kannatanu J ja tunnistaja Z ütlused üldsõnalised. Kolleegium märgib, et apellatsioonis puuduvad igasugused viited konkreetsete kannatanute ja tunnistajate ütlustele, milles seisneb nende ütluste oletuslikkus või umbmäärasus ja üldsõnalisus. Apellant ei ole viidanud konkreetsetele ütlustele, mis ei kinnita süüdistusversiooni, kuid kohus ei saa hakata ise otsima millised ütlused ja millises osas sobituvad apellatsiooniga ning millises osas ei sobitu. Kolleegium peab vajalikus rõhutada, et nii isikut süüstavate kui ka isikut õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel. Konkreetsetele kannatanute ja tunnistajate ütlustele, mis kummutaksid maakohtu poolt tuvastatu, kaitsja apellatsioonis viidanud ei ole. Apellatsioonis toodud selline üldsõnaline põhjendus ei anna alust lugeda ütlusi oletuslikeks ega neid tõendina mitte arvestamiseks. Kaitsja ei ole viidanud apellatsioonis konkreetsetele tõenditele, mis kummutaks maakohtu otsuses toodud järeldused ja kinnitaks apellatsioonis toodud versiooni. Apellatsioonis toodud põhjendused (videol nähtud isikut pole samastatud süüdistatavaga, ekslik võib olla maakohtu seisukoht jalatsite osas, videolt nähtuv seljakott ja jope ei pruugi olla samad, mis leiti süüdistatava elukohast, kuna pole erilised jne) ei anna kolleegiumile alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva otsuse tegemiseks, kuivõrd apellatsioonis puuduvad viited konkreetsetele tõenditele, mis kinnitaksid just kaitsja ja süüdistatava versiooni toimunust. 7.1 Maakohus on õigesti leidnud, et ei ole põhjendatud tunnistada JJJ talu sündmuskoha vaatlusprotokolli kohtukõlbmatuks tõendiks kaitsja viidatud põhjusel, et parandus aastanumbri osas on õiendamata. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kõnealune rikkumine ei muuda tõendit lubamatuks ning selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga (vt 3-1-1-52-09 p 11.1). Kolleegium leiab, et kirjeldatud minetus on hinnatav vormistusliku veana, kuna selline viga ei mõjutava otseselt menetlustoimingu usaldusväärsust, mistõttu saab protokolli lugeda lubatavaks tõendiks. 7.2 Seoses apellatsiooni väitega, et maakohtu järeldus jalatsijälgede kattuvusele on oletuslik, kuna selliseid jalatseid süüdistatava elukohast ei leitud, märgib kolleegium järgmist. Fakt, et süüdistatava kodust sellise mustriga jalanõusid ei leitud, ei ole ümberlükkamatuks tõendiks selles osas, et süüdistataval ei oleks kunagi sellised jalanõusid olnud ning see ei saa eraldivõetult olla Andrus Adami suhtes õigustavaks tõendiks, vaid seda hinnatakse koos teiste kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega. Kolleegium nõustub maakohtu käsitlusega ja järeldusega jalatsijälgede kattuvuse osas, kuivõrd maakohus on hinnanud tuvastatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et sündmuskohta jäetud ühise iseloomuliku tunnusena on 8

(17)jalatsijäljed – kannaosal ümmargune ring, mis seob vargust teiste vargustega, nt KKK kinnistu ja LLL jalatsijälje tallamuster kattub suures osas ekspertiisiks esitatud Viljandi linnas RRR kui ka Viljandimaa Kõidama küla ning Suure-Jaani linnas asuva MMM kinnistu sündmuskohavaatlustel võetud jalatsijälgedega. Seejuures vaatlusprotokolliga on tuvastatud sündmuskohta jäetud ühise iseloomuliku tunnusena nii lõhkumise, jalatsi- ja jalgrattajäljed, sh nende liikumise suund. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd 6 lk 1277-1285) nähtuvad ajavahemikul 21.01.2016, 14.04.2016, 15.11.2016, 18.11.2016, 20-25.11.2016, 29.11.2016,
  1. ja 17.12.2016, 16.02.2017 toime pandud kuriteoepisoodide sündmuskohtade: JJJ talumaja, LLL talu, KKK talu, JJJ talu, AAA talu, KKK talu, MMM talumaja AAA kinnistu, RRR asuva laohoone, KKK talu, OOO, Kõidma külas asuva MMM ja PPP kinnistu, MMM, KÕÕ asukohad ning JN talu, KR talu, KL talu, WWW kinnistu, PS talu, OR talu YYY talu kinnistu geograafilised koordinaadid ning paiknemiste skeemid paikkondade kaupa. Eelnevast nähtub, et JN talu asub teiste kuriteosündmuskohtade läheduses, mille lähedusse on fikseeritud geograafilised koordinaadid on ka Andrus Adami TomTomi vastavalt 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollile. Andrus Adamit seob kuritegude sündmuskohaga TomTomil fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus näiteks KR talu kinnistust on 650 m, KL kinnistust on 320 m. Varguste asukohad Viljandi maakonnas nähtuvad paikkonna skeemilt ning on tuvastatud, et maski ja punast seljakotti kandev varas, nt VVV talus, on sündmuskohtadel sama jalatsijälg. Sündmuskohtade vahelise vahemaa on varas läbinud jalgrattaga ning arvestades kõiki tõendeid kogumis saab järeldada, et Andrus Adami viibis varguste toimepanemise kohtades ning vargused ka toime pani.
  2. Rapla maakonnas toimepandud kuritegudega asub apellant seisukohale, et kõik kogutud tõendid on oletuslikud ning üldsõnalised ja usaldusväärseid tõendeid ei ole kogutud. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Kaitsja esitatud üldsõnaline arvamus tõendite kogumile, ei lükka ümber maakohtu otsuses kogumis hinnatud tõendeid. Maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile ning kaitsja apellatsioonis toodud üldsõnaline seisukoht ei kummuta seda. Kolleegiumil tuleb märkida, et abstraktsete versioonide kinnitamiseks, ei ole apellant apellatsioonis ühelegi tõendile viidanud. 8.1 Kolleegium nõustub maakohtuga, et Andrus Adamit seob kuritegude sündmuskohaga TomTomil fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus MMM kinnistust on 280 m, VVV kinnistust on 390 m, MMM talust on 2880 m, VVV talumajast on 1725 m, NNN talust on 1,24 km, 250 m raadiuses asuvad kõik Valgu külas toimepandud varguste asukohad, KKK kinnistust on 2,02 km, HHH kinnistust on 2,02 km, PPP talu kinnistust on 450 m, SSS kinnistust on 700 m, XXX talust on 50 m, KO kinnistust on 700 m, RRR Kinnistust on 700 m, RRR talust on 60 m, RÄ talust on 650 m. 8.2 Tuleb nõustuda maakohtuga, et ei ole vähetähtis asjaolu, et Rapla Maakonnas, Märjamaa vallas, Sipa külas 22.09.2016 toimepandud kuriteod on omavahel seotud seetõttu, et kannatanult varastatud jalgratas leiti V talu territooriumilt. Ka on leitud osad varastatud asjad süüdistatava elukoha läbiotsimisel ning lisaks on kuritegude toimepanemiseks kasutatud järjepidevalt, kas jalgratast või aiakäru. Paikkonna skeemil ja vaatlusprotokollil on näha ööl vastu 17.01.2017 Raplamaal Kaereperes ja Valtu-Nurme külas toimunud varguste asukohad. Vaatlusprotokollist nähtuvalt fikseeriti ühise iseloomuliku tunnusena sündmuskohtadel sarnase mustri ning väliste mõõtmetega jalatsijälg ja ühe-rattalise liikurvahendi poolt tekitatud jälg, nii Saekaatri, Raveri, XXX, RRR ja KO kinnistutel. Vaatlusprotokollist nähtuvalt leiti jäljed XXX talu hoovi minevalt sissesõiduteelt. Jäljed suundusid Kaerepere alevikust XXX taluni, sealt edasi RRR taluni. PT talu asub RRR talust 723 m kaugusel. Täiendava 9
(17)sündmuskoha vaatluse käigus on tuvastatud sõiduki ning jalajäljed metsas asuvast asukohapunktist 750 m kaugusel. 8.3 Ekspertiisiaktiga nr 17E-TM0008 on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud NNN talu kõrvalhoone ripplukul olevad jäljed, B OÜ ruumides oleva kapi ripplukul olevad jäljed, on jäetud Andrus Adami elukohas läbiotsimisel ära võetud lõiketangidega ning ekspertiisiakti nr 17E-TJ0009 kohaselt ekspertiisiks esitatud NNN talu sündmuskohavaatlusel leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka Viljandimaal Tuhalaane ja Suuga külas ning Raplamaal Valgu küla väikebussi VW Caravelle esemete vargustel. Ka KKK kinnistu sündmuskohavaatlusel leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka HHH kinnistu ning Viljandimaal Pärsti külas toimepandud vargustes. Saekaatri kinnistu sündmuskohavaatlusel leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka Saksa küla RRR kinnistu ning XXX ja RRR kinnistul. Arvestades kõiki maakohtu poolt uuritud ja avaldatud tõendeid kogumis, saab järeldada, et Andrus Adami viibis varguste toimepanemise kohtades ning pani temale inkrimineeritud vargused ka toime. 9. Ka Jõgeva maakonnas toimepandud kuritegudega asub apellant seisukohale, et kõik kogutud tõendid on oletuslikud ning üldsõnalised ja usaldusväärseid tõendeid ei ole kogutud. Kaitsja märgib apellatsioonis, et kõik kahtlused tuleks tõlgendada Andrus Adami kasuks, kuid millised on need kahtlused, apellatsioonist ei selgu, mistõttu pole kolleegiumil võimalik sellisele seisukohale vastata. Kolleegium nõustub maakohtuga, et Andrus Adami seob kuritegude sündmuskohtadega TomTomil fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus VVV talust on 1 km, SSS kinnistust on 300 m, K talust on 850 m, A talust on 850 m ning arvestades kogutud tõendeid kogumis saab järeldada, et Andrus Adami on olnud Jõgeva maakonnas, kus süüdistuse kohaselt vargused toimepandi. 9.1 Kolleegium nõustub maakohtuga, et vähetähtis ei ole asjaolu, et jalatsijälje ekspertiisi kohaselt võivad jäljed olla jäetud ekspertiisiks esitatud Andrus Adami kasutuses olevast sõidukist leitud jalatsitega (eksperdiarvamus tl 1214, fotod tl 1237-1239). SSS kinnistu vargus osas on kinnistu hoovis, sissesõiduteest vasakul paikneva kaevu juures leitud käru, mille juures jalatsijäljed. Jalatsijäljed näha ka kinnistu sissesõiduteel, jäljed suunduvad kõrvalhoone suunas, sealt edasi elumaja vasakpoolse otsa juurde ning terrassile. Jalatsijälje fragmente leitud ka elutoa põrandalt, katlaruumi viiva ukse eest, duširuumi põrandalt. Jalatsijäljed fotografeeritud ning jalatsijälje ekspertiisi kohaselt võivad jäljed olla jäetud ekspertiisiks esitatud Andrus Adami kasutuses olevast sõidukist leitud jalatsitega. Seejuures A talust on varastatud esemed viidud suurele teele kaherattalise käruga. Käru- ja jalatsijälje read on fikseeritud ka sissesõiduteel, samuti elumaja ja kõrvalhoone ning sauna vahel. Fotod on olemas nii vasemast kui paremast jalatsijäljest. Jalatsijälje ekspertiisi kohaselt võivad jäljed olla jäetud ekspertiisiks esitatud Andrus Adami kasutuses olevast sõidukist leitud jalatsitega. Rõõmusaare talu juurest teel on näha taas jalgratta- ja jalatsijäljed, suured jalatsijäljed ka maja juures ning jalatsijälje ekspertiisi kohaselt võivad jäljed olla jäetud ekspertiisiks esitatud Andrus Adami kasutuses olevast sõidukist leitud jalatsitega (eksperdiarvamus tl 1214, foto tl 1236, nr 24). Seejuures ka Jõgeva maakonnas toimepandud varguste osas on tuvastatud ühise iseloomuliku tunnusena sündmuskohale jäetud lõhkumise, aiakäru- ja jalatsijäljed, nagu ka teistes maakondades. 10
(17)
  1. Seonduvalt Järva maakonnas toimepandud kuritegudega, märgib apellant, et süüdistatav ei ole nimetatud kuritegusid toime pannud ning on usutavalt selgitanud läbiotsimisel äravõetud esemete leidmist tema elukohast. Järva maakonnas toimepandud vargustel on vaatlusprotokolliga tuvastatud ühise iseloomuliku tunnusena sündmuskohale jäetud lõhkumise ja jalatsi jäljed. Samuti on sündmuskohtadel ühiseks iseloomulikuks tunnuseks jalatsi ja aiakäru jäljed. Andrus Adami sõiduauto pagasiruumist leiti 02.03.2017 läbiotsimise käigus võsatrimmer Husqvarna 129R koos traksidega ja 123-osaline tööriistakohver PROF, millised on varastatud kannatanult AS-K-le kuuluvast L talu kõrvalhoones asuvast tööriistaruumist. Ka leiti Andrus Adami sõiduauto pagasiruumist äbiotsimise käigus Makita akutrell ja Makita lööktrell ning suruõhuvõti Würth (mutrikeeraja), mis varastatud P talu töökojast Järva maakonnas. Kaupluse kinnistu varguse toimepanemisel on videosalvestusel näha isik, kellel seljas hele kapuutsiga jope, peas nägu varjav mask. Valgusvihus on näha taas aiakäru. Ekspertiisiakti nr 17E-TJ0009 eksperdiarvamuse kohaselt Järvamaal toime pandud sündmuskohtade vaatluse käigus leitud ja ekspertiisiks esitatud jalatsijäljed võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud Andrus Adami kasutuses olevast sõidukist leitud jalatsitega. Andrus Adamit seob kuritegude sündmuskohaga TomTomil fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus L talust on 960 m, KKK kinnistust on 200 m ja P talust on 1,68 km. Seega ei ole meelevaldne hinnates kõiki tõendeid kogumis maakohtu järeldus, et vargused Järva maakonnas pani toime Andrus Adami.
  2. Vastuseks apellatsiooni etteheitele, et kohus on süüdistatava Andrus Adami ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ütluste usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli
  4. a otsuses nr 3-1-1-19-05 ja
  5. septembri
  6. a otsuses 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Maakohus on asunud seisukohale, et Andrus Adami ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need on eluliselt mitteusutavad ning lükatud ümber tõenditega kogumis. Seejuures on süüdistatava kohtueelsel uurimisel ja kohtumenetluses antud ütlused vastuolulised võõramaise auto kohta, nii on süüdistatav kohtueelsel uurimisel väitnud, et auto välimust ja numbrimärki oli väga raske tuvastada, kuid istungil väitis, et olevat uurijale andnud väga täpse auto kirjelduse ning juttu oli ka numbrimärgi esitähtedest. Lisaks on vastuolulised süüdistatava ütlused ka väidetavalt parklast leitud esemete edasise saatuse kohta. 11.1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendites nr 3-1-1-94-05; 3-1-1-85-07, on korduvalt rõhutatud, et juhul kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ka ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust enda väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Süüdistatav Andrus Adami ei ole ise, ega ka kaitsja vahendusel esitanud ühtegi tõendit, ega loonud menetlejale reaalset võimalust, mis võimaldaks kontrollida toodud väidete õigsust. Tuleb märkida, et kaitseversioon peab andma võimaluse reaalselt selle olemasolu kontrollida, kuid versioon, mida Andrus Adami esitas varastatud esemete leidmise kohta tema elukohas ja liikumise kohta erinevates maakondades eesmärgiga osta maad, on ebapiisav ja selle alusel ei saa öeldut kontrollida. 11
(17)11.2 Kolleegium peab vajalikus rõhutada, et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel. Toimikust ei nähtu, et kaitsja või süüdistatav oleks esitanud mingeid tõendeid, taotlusi või täiendusi peale kohtueelse uurimise lõpetamist ja enne süüdistusakti koostamist. Tõendite esitamise kohustus lasub süüdistajal ja kaitsjal ning kohus peab üldjuhul tegema otsuse talle esitatud tõendite pinnalt. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega nr 3-1-1-67-
  1. Maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud ja avaldatud tõendite kogumile. Antud põhimõtete kohaselt ei ole asjakohased apellantide etteheited kohtule, et otsuse tegemisel ei võetud arvesse just Andrus Adami ütlusi ja kaitsja esitatud väiteid. Samas puudub apellatsioonis põhjendused, miks tuleb Andrus Adami ütlusi pidada usaldusväärseks ning kaitseväiteid kuriteosündmusest pidada eluliselt usutavamaks kui süüdistusversiooni. 11.3 Tuleb rõhutada, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt RKKKo nr 3-1-1-74-05, p 15; 31-1-61-08). Kohtukolleegium peab nõustuma maakohtuga, et süüdistatava Andrus Adami versioonid varastatud esemete leidmises maantee äärest parklast, elukohast ära võetud lõiketangide leidmisest maanteeäärest, mida kasutatud varguste toimepanemisel ja muudest esemetest ning autoga sõitmisest mööda maakondasid, et otsida maatükke ostmiseks, ei ole eluliselt usutavad. Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonis korratud versioonid, ei tekita vähimalgi määral usaldusväärsust. Samuti süüdistatava Andrus Adami põhjendused, et viibis autoga just nendes piirkondades, kus on ulatuslikult pandud toime vargusi, on pelgalt kokkusattumus, kuna sõitis ringi selleks, et otsida maatükke, ületab kolleegiumi hinnangul usutava juhuslikkuse määra. 11.4 Apellant asub seisukohale, et esitatud arstitõendid süüdistatava Andrus Adami tervisliku seisundi kohta, kinnitavad süüdistatava ütlusi, et 2016 aasta jaanuaris ja aprillis ei olnud ta võimeline vargusi toimepanema. Kolleegium sellise apellandi seisukohaga ei nõustu, kuna esitatud arstitõenditest ei nähtu, et süüdistatava Andrus Adami tervis oleks 2016 aasta jaanuaris ja aprillis olnud selline, et ta ei olnud võimeline vargusi toimepanema. Kolleegium nõustub maakohtuga, et meditsiinidokumentidega on tõendamist leidnud, et süüdistataval esines tõepoolest õlavarreluu murd, kuid seda 2015 aastal. Haigusjuhust nähtuvalt on liikuvus paremast õlaliigesest hea, vaba ning ainult teatud koormusel on liigutused seotus valulikkusega (kd 8 lk 133). Seega ei tulene nimetatud tõendist, et süüdistatava käe liikuvus oli selline, mille tõttu ei olnud võimeline vargusi toimepanema. Ka taastusravil käimine ja töövõimetusleht 2016 aastal ei ole sellised asjaolud, mis välistaks varguste toimepanemise süüdistatava poolt. Terviseseisundi kirjeldusest nähtub, et õla ja õlavarre liikuvus on paranenud ning kuna valulikkus püsib, siis jätkub taastusravi (kd 8 lk 136). Seega ka sellest tõendist ei tulene, et isiku parem käsi oleks täiesti liikumisvõimetu.
  2. Apellatsioonis tõstatatud küsimus erinevate ekspertiiside eksperdiarvamuse osas, märgib kolleegium, et Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-63-08 märkinud, et senises praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust. Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohus õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Nõustuda tuleb apellandiga, et paljudes vargustes on jalatsijälgedele ekspert andnud arvamuse võib olla jäetud ehk null variant (D), kuid maakohus hinnates seda tõendit koostoimes teiste 12
(17)tõenditega, jõudis järeldusele, et sellises vormis antud arvamust saab kasutada tõendina ning võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud süüdistatav. Lisaks märgib kolleegium, et kriminaalmenetlusseadustik ei näe ette loetelu tõenditest, mida kohtueelsel uurimisel koguda ning kohtuistungil uurida tuleks. Ekspertiisiakt on vaid üks tõendi liik

§ 63

lõikes 1 toodud tõendite loetelust ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. 12.1 Apellatsioonis viidatud asjaolu, et süüdistatavale kuuluvat bioloogilist materjali ei ole leitud, ei lükka iseenesest ümber süüdistusversiooni ega maakohtu poolt tuvastatut ning see ei ole süüd välistavaks asjaoluks. Asjaolu, et süüdistatava bioloogilist materjali ei ole leitud apellatsioonis märgitud kohtadelt, ei saa eraldivõetult olla Andrus Adami suhtes ei süüstavaks ega ka õigustavaks tõendiks, vaid seda hinnatakse koos teiste kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega. 12.2 Apellant märgib, et sõrmejälgede ekspertiisiakt 17E-SS0032 on eriti oluline, kuna ekspertiisiakti järgi ei ole identifitseeritud kannatanute AL ja tunnistaja AL sõrmejälgi Andrus Adami elukohast läbiotsimisel äravõetud ja väidetavalt kannatanutelt varastatud pudelilt Smirnoff ja avamata 0,7 l klaaspudelilt Meukov V.S.O.P. Kolleegium asub seisukohale, et selline apellandi väide on täielikult ekslik, kuna eksperdiarvamuse kohaselt ei võimaldanud avastatud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmendid isiku identifitseerimist, siis ei tehtud võrdlusuuringuid kannatanu ja tunnistaja ning kahtlustatava naha papillaarkurrustiku jälgedega. Seega ei ole selline tõend Andrus Adami suhtes õigustavaks tõendiks. 13. Apellant on asunud seisukohale, et varguste toimepanemise osas ei ole tõendeid, kuid süüdistatav on nendes tunnistatud süüdi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt RKKKo nr 3-1-1-32-05 p 8 või nr 3-1-1-87-09 p 11). Kuritegude toimepanemise sarnane viis on seejuures üldtunnustatult üheks kaudseks tõendiks, mille alusel saab täiendavalt tuvastada isiku süüküsimuse. Kuid modus operandi´st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. Üheks iseloomulikuks tunnuseks paljude varguste toimepanemisel on aiakäru, mis hiljem jäetud sündmuskohale ja jalgrattad, millega sõidetud sündmuskohalt sündmuskohale. Maakohus on asunud seisukohale, et kuigi Andrus Adami valdusest leiti kannatanute vara, vaid mõnes temale inkrimineeritud varguses, on muude tõendite põhjal tuvastatud, et sissetungimine ja vargused on pandud toime sarnaste tunnustega (kd 10 lk 71). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna kuriteopaikades on sissetungitud mitmetesse üksteise lähedalasuvatesse talumajadesse, kõrvalhoonetesse või eraldatud paikades asuvatesse kontoriruumidesse abivahendi, kas sõrgkangi või lõiketangi kasutades lahti murtud või üritatud lahti murda ja uste lahti murdmiseks on kasutatud sama tehnikat ning vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifiline, siis ei ole meelevaldne järeldada kõigi kuritegude toimepanemisest Andrus Adami poolt. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et käesoleva kriminaalasja puhul kinnitab modus operandi usaldusväärsust 13

(17)tõendamisel seegi, et lisaks on leitud varastatud esemeid Andrus Adami elukoha läbiotsimisel, sündmuskoha turvakaamera salvestis, millelt näha Andrus Adami elukoha läbiotsimisel leitud kott ning tema elukohast leitud lõiketangidega on murtud lahti mõnede elukohtade ukselukud. Ka ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et osade sündmuskohtade vaatluse käigus leitud ja ekspertiisiks esitatud jalatsijäljed võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud Andrus Adami kasutuses olevast sõidukist leitud jalatsite poolt. Paljude sündmuskohtade lähedus kattub süüdistatava sõidukist leitud TomTomi poolt fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaatidega. Seega on süüdistatav viibinud piirkondades, kus on toimepandud vargused ehk kuritegude sündmuskohtadel. 13.1 Kolleegium märgib, et ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga (RKKKo nr 3-1-1-32-05). Kolleegium ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatava Andrus Adami näol on tegemist isikuga, kes on varem süüdimõistetud vargustes, mis pandud toime maakondade üleselt nagu ka antud kriminaalasjas. Lisaks on Riigikohus oma lahendites nt 3-1-1-47-98 märkinud, et isikut iseloomustavate andmetena tuleb käsitleda kõiki uuritavat isikut iseloomustavaid andmeid kogumis, sh ka seda, kuidas avaldusid tema isikuomadused kuriteo toimepanemisel. Seega tuleb isikut iseloomustavate andmete all silmas pidada nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil isiku käitumist iseloomustavaid andmeid. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et käesolevas asjas võib lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmekümned erinevad kuriteod on toime pannud sama isik, s.o süüdistatav Andrus Adami. 14. Väide, et süüdistatav Andrus Adami ei ole pannud toime kuritegusid, on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast tulenevalt oma olemuselt võrdne ükskõik millise teise kaitseteesiga – nt et isik viibis süüteo toimepanemise ajal mujal, ta oli süüteo toimepanekuks sunnitud, ta viibis hädakaitseseisundis, kuriteo on sooritanud hoopis kolmas, senises menetluses tuvastamata isik, tema suhtes on esitatud fabritseeritud valetõendeid jne. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et kõik need argumendid on suunatud nn põhjendatud kahtluse tekitamisele, mis peaks juhul, kui konkreetne argument (või argumentide kogum) on tõsiseltvõetav ning seda ei suudeta tõenduslikult kummutada, viima edasiselt in dubio pro reo põhimõtte (

§ 7

lg 3) rakendamiseni ning potentsiaalselt ka õigeksmõistva otsuse tegemiseni või kriminaalmenetluse lõpetamiseni (vt RKKKo 3-1-1-7715). Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium üheselt antud lahendis märkinud, et oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka

§ 7lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus.

Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. 14.1 Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kohtukolleegium, et Andrus Adami käitumine on kogumis õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Maakohus on kohtuotsuses kirjeldanud ka asjaolusid, mis annab kogumis aluse kvalifitseerida süüdistatavale esitatud süüdistuse KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning need põhjendused on maakohtu otsuses piisavad. 14

(17)Lisaks on maakohus analüüsinud põhjalikult süüdistatava kaitsja väiteid, versiooni ja tõstatatud kahtlusi, analüüsinud objektiivset koosseisu kui ka subjektiivset külge, millega kolleegium täielikult nõustub ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. 15. Apellant on alternatiivselt apellatsioonis palunud ka karistuse kergendamist, mistõttu võtab kolleegium seisukoha ka mõistetud karistuse osas. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusliigi ja -määra valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistatud järeldustega. 15.1 KarS § 56 lg 2 kehtestab põhimõtte, et kui eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistamata. Käesolevas asjas on maakohus seda ka teinud. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-24-07 märkinud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat vangistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. Kolleegium asub seisukohale, et kergemaliigilise karistuse võimalused on selgelt ebapiisavad ning tuvastamist leidnud tehiolude taustal on kohus mõistnud Andrus Adamile karistuse, mis vastavad täielikult tema süüle. Süüdistatava arusaama enda teo tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid vangistus. Lisaks on apellant jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendis nr 3-1-1-58-13 p 10, mille kohaselt samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega arvestades Andrus Adami jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda, on talle karistuseks vangistuse mõistmine põhjendatud. 15.2 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on oma otsuses märkinud, et KarS § 199 lg 2 p 8, 9 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on Andrus Adamile mõistnud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistuse 4 aastat 6 kuud, seega sanktsiooni maksimummäära lähedal. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud oma lahendites ( nt RKKKo nr 3-1-176-12; 3-1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava käitumises tuvastatud (KarS § 199) kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o sissetungimine (p 8) ja süstemaatilisus (p 9), mistõttu on Andrus Adami süü keskmisest oluliselt suurem. Ka ei ole vähetähtis, et Andrus Adami mõisteti süüdi 54 varguses. Süü suurust iseloomustab ka isiku koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus. Neid kõiki põhimõtteid on maakohus järginud. Maakohus ei ole tuvastanud 15
(17)karistust kergendavaid asjaolusid ning neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Kolleegium asub seisukohale, et süü suuruse arvestamisel tuleb arvestada ka objektiivseid asjaolusid, s.o. tegu ja tagajärge ning subjektiivseid asjaolusid, s.o motiivi ja eesmärki. Maakohus on õigustatult arvestanud süü suuruse vaagimisel tahtluse liiki, kuivõrd süü suurus sõltub ka sellest millise tahtluse liigiga on tegu toime pandud. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine asjaolusid ning neid ei ole märgitud ka apellatsioonis, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest tunduvalt kergem karistus. 15.3 Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on maakohus õigustatult arvestanud Andrus Adami isikut karistuse mõistmisel. Apellant ei ole apellatsioonis viidanud mingitele muudele asjaoludele, mis oleks seotud süüdistatava isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed kuuluvad tõepoolest karistuse mõistmise temaatikasse, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuritegudega ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. Kolleegium leiab kokkuvõtvalt, et maakohtu poolt mõistetud karistus vastab täielikult Andrus Adami süü suurusele ning selle vähendamiseks puudub igasugune alus. Ka on maakohus õigesti KarS § 65 lg 2 alusel moodustanud liitkaristuse. 16. Apellatsioonis ei ole tsiviilhagisid puudutavas osas mingeid argumente esitatud, kuid ringkonnakohus peab vajalikus märkida, et ka tsiviilhagide osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud. Maakohus on põhjendatult rahuldanud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid ja viidanud ka tsiviilhagi rahuldamise materiaalõiguslikule alusele. Lisaks märgib kolleegium, et Andrus Adamile oli aegsasti tagatud piisav teave kannatanute nõude alusest ja sisust, samuti võimalus esitada sellele nõudele vastuväiteid ning neid kinnitavaid tõendeid (vt RKKKo 3-1-1-79-09). 17.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu.

Apellatsioonimenetluse kulu on Andrus Adamile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Andrus Adami kaitsja Eve Jundas esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuotsusega ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks üks tund, s.o 50 eurot, kooskõlastused kliendiga Tallinna Vanglas üks tund, s.o 50 eurot, apellatsiooni koostamiseks kolm tundi, s.o 150 eurot, kliendi külastamine enne kohtuistungit Tallinna Vanglas üks tund, s.o 50 eurot ja istung üks tund, s.o 50 eurot. Sõidukulu seoses kliendi külastamisega Tallinna Vanglas, Rapla-Tallinn-Rapla, kokku 63,60 eurot. Seega on apellatsioonimenetluse kulud kõik kokku 413,60 eurot, millele lisandub käibemaks 82,72 eurot, seega kokku 496,32 eurot. Ringkonnakohus peab esitatud taotlust põhjendatuks ja tasu suurus on kooskõlas justiitsministri 26.07.2016. a määrusega nr 16 kinnitatud korraga. Seega tuleb Advokaadibüroo Legalia vandeadvokaat Eve Jundase kasuks välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 496,32 eurot. 16

(17)

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Andrus Adami suhtes muutmata ning apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis tuleb see summa Andrus Adamilt riigi kasuks välja mõista. 18. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 23.jaanuari 2018.a otsuse Andrus Adami suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 17

(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.