lg 1 ja § 200 lg 2 p 4 järgi, üldmenetlus Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 7.märtsi 2018 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Mario Kinnese kaitsja adv. Aivar Ennok Süüdistatav Mario Kinnes otsuses) Kaitsja Adv. Aivar Ennok Prokurör Eleliis Rattam RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 7.märtsist 2018 Mario Kinnese suhtes jätta muutmata. (ankeetandmed Harju Maakohtu Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Aivar Ennok seoses vandeadvokaat Aivar Ennoki poolt Mario Kinnesele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 180 eurot (sh käibemaks). Välja mõista Mario Kinneselt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 180 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Mario Kinnesele eraldi dokumendina. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 7.märtsi 2018 otsusega tunnistati Mario Kinnes süüdi - -
lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks tähtajaline vangistus 2 kuud.
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks tähtajaline vangistus 4 aastat.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning karistuste kogumis mõisteti liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 aastat ja 2 kuud.
lg 1 kohaselt arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.06.2017 kuni 07.06.2017, s.o 3 päeva ja loeti lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 4 aastat 1 kuu ja 27 päeva, millise karistuse ärakandmist arvestati alates M. Kinnese viimasest kahtlustatavana kinni pidamisest, s.o alates 30.10.2017. M. Kinnese suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata, tõkend määrati tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Apellatsioonis on vaidlustatud M. Kinnese süüdimõistmist
Kinnes mõisteti süüdi selles, et tema 08.09.2017 kella 23.00 paiku Tallinnas XXX maja nr XX ees, olles taksosõiduks kasutatavas sõiduautos Opel Astra registreerimismärgiga XXX XXX, läks taksojuhile XX-le (X) kallale ja kasutas tema suhtes vägivalda, lüües kannatanut korduvalt rusikaga parema kulmu ja silma piirkonda, haarates kannatanu käest sularaha summas 15 eurot. Pärast seda süüdistatav väljus taksost, olles XXX sõiduteel ning püüdis taksost väljunud kannatanut lüüa rusikaga näkku, kuid kannatanul õnnestus lööki vältida. Vahetult pärast eeltoodut lõi süüdistatav kannatanut vastu vasakut reit, mistõttu kannatanu kukkus maha selili. Järgnevalt üritas süüdistatav lamavat kannatanut lüüa jalaga vastu pead, kuid kannatanu suutis kõrvale põigata ja löök tabas vasakut õlga. Seejärel lõi süüdistatav kannatanut korduvalt jalaga üle keha, kuni kannatanul õnnestus põgeneda. Enda tegevusega tekitas M. Kinnes XX-le füüsilist valu ja kehavigastusi – silmalau lahtise haava, nina ja alalõua põrutuse, pea pindmised hulgivigastused ning reiekontusiooni. 2 APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava kaitsja adv. A.Ennok taotleb maakohtu otsuse tühistamist süüdistatava süüdimõistmises
lg 2 p 4 järgi materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Uue otsusega taotleb süüdistatava käitumise ümberkvalifitseerimist
Apellant leiab, et kohtuliku menetluse käigus ei ole leidnud tõendamist süüdistatava M. Kinnese kaudne tahtlus panna toime röövimine, samuti pole süüdistatava suhtes süü tuvastamisel lähtutud süütuse presumptsioonist. Apellant rõhutab, et tulenevalt
lg-st 1 on röövimine võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Apellant leiab, et süüdistataval puudus tahtlus võtta ära võõrast vallasasja. Alates kohtueelsest menetlusest kuni kohtumenetluseni on süüdistatav andnud ütlusi, milles on rõhutanud, et ta oli veendunud, et andis taksojuhist kannatanule 50 eurot, kuid sai 35 euro asemel tagasi ainult ühe euro. Kohtuotsuses tõi kohus välja kannatanu 08.09.17. kell 23.19 tehtud kõne. Kohus leidis, et kannatanu on kõnet tehes olnud vahetult toimunud sündmuste mõju all, tal ei olnud aega välja mõelda valesid või endale soodsamat versiooni, vaid sündmuse asjaolusid. Seega pidas kohus kõne väljavõtet usaldusväärseks. Kuna kannatanu kohtuistungil antud ütlused 10 ja 5 euro saamise osas riimusid kõneväljavõttes öelduga, luges kohus kannatanu sellekohased ütlused usutavaks ja usaldusväärsuseks. Apellant nõustub kohtuga, et kõnet tehes oli kannatanu sündmuste mõju all, andis vahetult edasi sündmuse asjaolusid. Kõnest nähtub, et süüdistataval oli kaasas raha 50 kupüürides. Ta võttis ka 50 eurose välja, kätte. Süüdistatav ei tahtnud hõivata võõrast vara. Seda asjaolu kinnitab ka kannatanu telefoni tema kätte sattumise mitte inkrimineerimine röövimisena kohtu poolt. Mis puudutab 15 euro väidetavat röövimist, siis süüdistatava siseveendumus, millest tulenevalt saab hinnata tahtluse olemasolu, oli, et tegelikult on tal õigus saada tagasi oluliselt rohkem taksojuhile antud 50 eurost temale kuulunud rahast, kuna tagasi oli ta saanud alguses 1 euro, hiljem 15 eurot. Süüdistatav oli veendunud, et hoopis temal on raha ebaseaduslikult vähenenud, soovib enda raha tagasi, kasutab vägivalda, et saada tagasi enda vara. Lisaks soovib apellant rõhutada, et vaidluses, kas süüdistatava poolt anti taksojuhile 15 või 50 eurot on sisuliselt tegemist nn sõna sõna vastu olukorraga. Asjas on vaieldamatult leidnud tõendamist, et süüdistataval olid rahakotis 50 eurosed rahatähed, et ta hoidis neid ka käes (kindlasti mitte selleks et näidata, et sellised kupüürid on olemas), et tegemist ei ole süüdistatava väljamõeldise ega kaitseversiooniga. Röövimise osas igasuguse tahtluse puudumist näitab ka kohtumenetluse käigus tuvastatud süüdistatava käitumise objektiivne külg. Vaieldamatul on tõendatud, et kannatanu taksosse istus kaine ja heatujuline noormees, kellel vaieldamatult oli kaasas ka küllaltki suur summa sularaha, et maksta nii taksosõidu eest kui olla võimeline tasuma ka lähiajal tekkivate muude kulutuste osas. Süüdistatav pidi minema oma sõbra naise sünnipäevale. Milleks pidi talle olema vajalik röövida täiendavalt 15 3 eurot? Tal ei olnudki mingit motiivi, tahtlust, et taolises elusituatsioonis panna toime röövimine. Konfliktne situatsioon tekkis alles peale arusaamatusi tagastatava raha osas. Tsiviilõiguslikus mõttes leidis süüdistatav, et teda on tüssatud, et temalt on alusetult taksosõidu eest võetud rohkem raha, et ta tahab oma raha tagasi. Vaieldamatult ei väljendanud ta oma soove ainult suuliselt vaid ka vägivaldselt. Apellant leiab, et on olemas kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus võõra vara hõivamisel, mis vastavalt KrMS § 7 lg 3 ja Riigikohtu lahendile 3-1-1—1-8-10 tuleb tõlgendada tema kasuks. Apellandi arvates ei ole leidnud tõendamist röövimise toimepanemine süüdistatava poolt, küll on aga leidnud tõendamist kannatanu kehaline väärkohtlemine so
Tallinna Ringkonnakohtu
prg 200 lg 2 sanktsiooni alam- ja ülemmäära (3-15 aastat) 5 on nii röövimise eest mõistetud üksikkaristus, kui ka liitkaristus pigem sanktsiooni alammäärale ligilähedane karistus ja jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära. Asjaolusid, mis annaks alust kergendada maakohtu poolt mõistetud karistust, ei ole kohtukolleegium tuvastanud. Süüdistatava kaitsja adv. A. Ennok on esitanud taotluse hüvitada temale apellatsioonimenetluse kulud seoses riigi õigusabi osutamisega. Taotluse kohaselt kulus temal maakohtu otsusega tutvumiseks 2 tundi ja 2 tundi 30 minutit koostas ta apellatsiooni. Kohtukolleegium peab põhjendatuks taotluses märgitud ajakulu, mis puudutab kohtuotsusega tutvumist. Taotluses näidatud apellatsiooni koostamiseks kulutatud 2 ja pool tundi on kohtukolleegiumi hinnangul apellatsiooni sisu arvestades liiga pikk ajakulu. Apellatsiooni kogupikkusest viis ja pool lehekülge moodustab enamasti maakohtu otsuse põhjenduste ja seisukohtade ning otsuses tsiteeritud Riigikohtu seisukohtade kordamist. Apellandi enda seisukohad moodustavad maksimaalselt ühe lehekülje kogu apellatsioonist. Apellatsiooniväited kattuvad ka sisuliselt juba maakohtus vaidlusesemeks olnud asjaoludega. Kohtukolleegium peab põhjendatuks apellatsiooni koostamise ajakulu ühe tunni ulatuses. Kokku peab kohtukolleegium põhjendatuks ajakulu 3 tundi ja kaitsjatasu, mis tuleb kaitsjale hüvitada 180 eurot (150 eurot tunnitasu alusel + 30 eurot käibemaks). KrMS prg 185 lg 2 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava kanda. Eeltoodu alusel ja arvestades seda, et kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg 337 lg 1 p-st 1, prg 344 ja 345 lg-test 1 ja 2 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse M.Kinnese suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.