Obsah (7)

§ 126§ 61§ 2871§ 268§ 60§ 216§ 66

KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2018, Tartus Kriminaalasja number 1-17-10576 Kohtukoosseis Eesistuja kohtunik Rutt Teeveer, rahvakohtunikud Ene Sm

§ 126lg 3 p 1 alusel võtta ja jätta kohtutoimikusse.

1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu

1. juulil 2018 hiljemalt kell 16.
2. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu ja menetluse käik Georg Kahestit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikkus käitlemises suures koguses ja korduvalt, mis seisnes selles, et tema - omandas eeluurimisel seni tuvastamata ajal, isikult, kohas ja viisil kokku vähemalt 6 LSD marki, 4 ecstasy tabletti ja 50 grammi kanepit, mille müüs perioodil 02.02.2011 – 01.11.2012.a Tallinna linnas H.M.le. - omandas ajavahemikul 19.11.2013 – 01.07.2016.a Tallinna, Rakvere ja Tartu linnas H.M. käest kokku vähemalt 4129,76 grammi marihuaanat järgnevalt: 19.11.2013.a 110 grammi; 25.11.2013.a 148,26 grammi; 11.12.2013.a 90 grammi; 09.03.2014.a 597 grammi; 08.08.2014.a 672 grammi; 06.12.2014.a 550 grammi; 02.04.2015.a 550 grammi; 04.06.2015.a 550 grammi; 12.08.2015.a 550 grammi; 07.06.2016.a 125 grammi; 16.06.2016.a 62,5 grammi; 26.06.2016.a 62,5 grammi; 01.07.2016.a 62,5 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 2 järgi on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Üle 0,2% tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana, MDMA ehk ecstasy, lüsergiinhappe dietüülamiid ehk LSD kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Marihuaana puhul on selliseks koguseks 7, 5 grammi, lüsergiinhappe dietüülamiid ehk LSD puhul 10 marki ja MDMA ehk ecstasy tablettide puhul 1,4 grammi või 10 tabletti. Süüdistuskõnes loobus prokurör süüdistuses Georg Kahesti vastu 07.06.2016 125 g, 16.06.2016 62,5 g, 26.06.2016 62,5 g ja 01.07.2016 g marihuaana osas. Georg Kahest end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. KOHTU SEISUKOHT 2 Kriminaalmenetluse seadustiku § 60 lg 1 sätestab, et kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Sama paragrahvi lõige kaks avab tõendatuse sisu ja selle kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad.

§ 61

lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja sama paragrahvi lõige kaks kohustab kohut hindama tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seega on kohtu esmane kohustus uurida kohtule esitatud tõendeid, kujundada oma siseveendumus selle koha, kas tõendamiseeseme asjaolud on olemas või puuduvad. Süüdistust esitades ja kohtus kaitsetes on prokuratuur asunud seisukohale, et Georg Kahesti süü suures koguses ja korduvalt narkootilise aine ebaseaduslikkus käitlemises on tõendatud nii H.M. (kes kohtueelsel uurimisel oli Georg Kahesti kaaskahtlustatav) ütlustega kui ka dokumentaalsete tõenditega, mis on valdavalt saadud H.M. kaasabil või temaga seotult, st tõendi allikaks on H.M. Tartu Maakohtu 21.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-100008 on H.M. KarS §184 lg 2 p-de 1,2; § 188 lg 2 p-de 1,2 ja § 189 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud ja käesolevas kriminaalasjas kuulati ta üle

§ 2871lg 5 kohaselt.

H.M. avaldas kohtus, et tema on müünud Georg Kahestile marihuaanat ja ostnud ise Georg Kahestilt kanepit enne seda kui ta ise seda tootma hakkas. Tunnistaja kinnitas, et ostis Georg Kahestilt kanepit grammides, kuni 5 g, sest rohkem osta ta ei suutnud. Samuti kinnitas H.M., et paralleelselt Georg Kahestile marihuaana müümisega ostis ta ise temalt 1-2 korda aastas LSD ja ecstasy’t, kord ühte, kord teist. Kohtus kinnitas H.M., et 2016 aastal ta kindlasti enam Georg Kahestile marihuaanat ei müünud. Eeltoodust tulenevalt loobus riiklik süüdistaja süüdistusest Georg Kahesti vastu 07.06.2016, 16.06.2016, 26.06.2016 ja 01.07.2016 kokku 312,5 g marihuaana omandamises. Tõendid, mis on kohtule käesolevas kriminaalasjas Georg Kahesti süü tõendamiseks esitatud on kahte liiki: esmalt tõendid, mis kinnitavad tunnistaja H.M. poolt kanepi kasvatamist ja narkootilise aine marihuaana käitlemist; teisalt H.M. ütlused ja tõendid, mis baseeruvad H.M. ütlustel, so tema arvutist vaadeldud kaustad ja failid ning tema poolt nendele vaatlusel antud selgitused. Prokurör on esitanud kohtule tõendid, mis kinnitavad seda, et H.M. kasvatas oma elukohas Tartus, XXX kanepitaimi. Samuti tuvastati H.M. abikaasa E.M. elukohas Tartus, XXX esemeid ja aineid, mis tõendavad kanepi kasvatamist. Nimetatud asjaolu üle ei ole kriminaalasjas vaidlust ja kanepitaimede kasvatamine H.M. poolt on tõendamist leidnud nii kriminaalasjas nr 1-17-10008, kus H.M. süüdi mõisteti kui käesolevas kriminaalasjas kohtule esitatud tõenditega, muuhulgas tõendina talletatud informatsioon 17.05.2017 koostatud läbiotsimisprotokolli ja fototabelite (kohtule esitatud selle koopia) näol. Nimetatud tõendi kohaselt avastati H.M. elukohas nii marihuaana puru, kuivatatud taimset materjali, seeni jm, mis on puutumuses nii kanepi kui ka seente kasvatamisega. Kanepi kasvatamist H. ja E.M. poolt tõendab samuti 17.05.2017 koostatud läbiotsimisprotokoll ( Tartu, XXX) ja fototabel (kohtule esitatud koopia). Ekspertiisimääruse koopia ja narkootilise aine ekspertiisiakti nr 17E-AN0628 koopia tõendab H.M. valduses olnud ja läbiotsimisel ära võetud narkootilise aine liiki ja kogust, st muuhulgas marihuaana, kanepiseemnete omamist. Samuti on ekspertiisiakti kohaselt leitud H.M. valdusest kanepitaimi, kanepilehti - varsi ja seente eoseid. Siinkohal peab kohus märkima, et nimetatud ekspertiis ei saa 3 kuidagi tõendada väidetavalt H.M. poolt Georg Kahestilt süüdistuse kohaselt 02.02.2011 -01.11.2012 ostetud kanepis narkootilise aine sisaldumist või seda, kas seal üldse sisaldus narkootilist ainet. Samuti ei saa see konkreetne tõend tõendada väidetavalt Georg Kahesti poolt H.M.lt 19.11.2013.a 110 grammi; 25.11.2013.a 148,26 grammi; 11.12.2013.a 90 grammi; 09.03.2014.a 597 grammi; 08.08.2014.a 672 grammi; 06.12.2014.a 550 grammi; 02.04.2015.a 550 grammi; 04.06.2015.a 550 grammi; 12.08.2015.a 550 grammi omandatud marihuaanas narkootilise aine sisaldumist. Teise paketina esitas prokurör tõendid, mis kajastavad tunnistaja/endise kaaskahtlustatava H.M. ja Georg Kahesti omavahelist suhtlemist. Prokurör on süüdistusaktis ja ka kohtuvaidluses esitatud süüdistuskõnes asunud seisukohale, et 13.06.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koopia, kuhu on talletatud H.M. viibimiskoha Tartus XXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud 10 sim-kaarti, nende sim-kaartide välist vaatlus ja nende sisu vaatlus, s.h. Elisa sim-kaardile salvestatud Georg Kahesti poolt telefoninumbrilt XXX saadetud sõnumite ja selle tõlke sisu, tõendab Georg Kahesti süüd KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja tõendab täpsemalt seda, et tegemist on sõnumitega, mis tõendavad narkootikumide käitlemist. Kohus on ka selles küsimuses teist meelt. Telia AS Eesti vastus päringule tõendab seda, et abonentnumber XXX kuulub XXXle ja kasutajaks on märgitud Georg Kahest. Kriminaalasjas pole vaidlust selle üle, et H.M. kasutuses oli abonentnumber XXX. Prokurör on tõendit avaldades märkinud, et tõendis on käesoleva süüdistuse juures oluline lk 88 (KoTo I, lk 135, tõlge lk 143) vahetatud sõnumid. Sõnumites on jutt sellest, kus kohas tahetakse kokku saada. Eraldi on prokurör rõhutanud kokkusaamise kuupäeva 06.02.2015. Kohus peab vajalikuks märkida, et süüdistuses ei ole Georg Kahestile 06.02.2015 narkootilise aine käitlemist ette heidetud. Kohus ei saa asuda ise süüdistust sisustama vaid peab järgima nii menetlusseaduses kui ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt süüdistuse piiride osas avaldatud järgmisest seisukohast. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03. märtsi 2016 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-12-16 punktis 7 on kolleegium märkinud seoses süüdistuse piiride ja konkretiseeritusega järgmist:“

§-s 268 nähakse ette nõuded, millest lähtudes määratakse kindlaks kohtus arutatava kriminaalasja ese, s.t need faktilised asjaolud ja õiguslikud küsimused, mida tuleb kohtumenetluses isiku süü tuvastamiseks käsitleda ning millele saab rajada kohtuotsuse. Eeskätt peavad kõnealused nõuded piiritlema kohtumenetluse eseme (piiritlemisfunktsioon) ja tagama

§-s 14 ette nähtud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte järgimise ning süüdistatava kaitseõiguse (informeerimisfunktsioon). Riigikohus on

§ 268

lg-tele 1 ja 5 tuginevalt korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-70-15, p 11.1.) 4 Kohus on seisukohal, et olukorras, kus süüdistuses on ajaliselt täpselt fikseeritud süüdistatava poolt narkootilise aine omandamine, kuid süüdistus ei kajasta omandamist 06.02.2015, siis oleks kohtu poolt ainetu prokuröri poolt viitatud tõendi analüüs nimetatud kuupäeva valguses. Ülejäänud vestluste (vt asitõendi vaatlusprotokoll 13.06.2017, KoTo kd I, lk 135) puhul on vestluse aeg fikseeritud ja puudutab kuupäevi 09.09.2014, 13.11.2014, 02.04.
3. Viimati nimetatud kuupäev kajastub ka süüdistuses, kuid konkreetses vestluses on kirjas vaid number „20“. Saadetud SMS sõnumid, mis on toodud KoTo kd I, lk 136 (tõlge 145-146), on kohtule esitatud ilma sõnumi saatmise aega fikseerimata. Seega pole kohtul võimalik neid siduda konkreetsete süüdistuses kajastatud narkootilise aine käitlemise kuupäevadega. Teksti analüüs viitab sellele, et abonentnumbritel XXX ja XXX suhtlejad on kokku leppinud kokkusaamise aegu ja kohti. Et, aga tegemist oleks narkootilise aine üleandmise kokkulepetega, seda kohus prokuröri poolt esitatud tõenditest mitte mingil moel välja lugeda ei saa ja kohtu arvamuse kohaselt on prokuröri hinnang tõendile meelevaldne. Eespool kajastatut kokku võttes asub kohus seisukohale, et ilmselgelt on isikud, kes kasutasid abonentnumbreid XXX ja XXX omavahel suhelnud ja seda ei ole vaidlustanud oma ütlustes ka süüdistatav Georg Kahest, kuid et tegemist on olnud süüdistuses kajastatud kuupäevadel narkootilise aine käitlemisega, seda eespool analüüsitud tõendid ei kinnita. Prokurör esitas kohtule koopia 25.09.2017 koostatud läbiotsimisprotokollist ja fototabelist ning selle lisadest (KoTo kd I, lk 149-192). Tegemist on H. ja E.M. elukohas Tartus, XXX asuvas korteris leitud sülearvuti Lenovo Y50-70 läbiotsimise käigus talletatud informatsiooniga. Süüdistusaktis on prokurör nimetatud tõendi kohta märkinud järgmist: tõendab H. ja E.M. elukohas Tartus, XXX asuvas korteris leitud sülearvuti Lenovo Y50-70 sisu teostatud läbiotsimise kulgu ning kanepi müümist kajastavate failide leidmist, s.h Georg Kahestiga kanepi ostu-müümist kajastava faili „XXX info.docx“ leidmist, millega tõendatakse Georg Kahesti süüd KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Eespool nimetatud tõend on otseses seoses H.M. kui kaaskahtlustatava/ tunnistaja ütlustega, sest just tema on nimetatud tõendi allikas, sest tema on andnud selgitused konkreetsete arvutis vaadeldud kaustade ja failide kohta. H.M. kinnitas kohtus ristküsitluse käigus, et sülearvuti Lenovo Y50-70 faili „XXX info.docx“ (KoTo kd I, lk 189, lisa 3) kajastab infot Georg Kahesti kohta, keda tema nimetas hüüdnimega „XXX“ või „XXX“ või „XXX“. Faili on talletatud informatsioon ühe isiku kohta ja H.M. sõnul just isiku kohta, keda tema kutsus eespool kajastatud hüüdnimedega. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõend ei kinnita tõsikindlalt, et kogu see informatsioon käib Georg Kahesti kohta, kuid tõend kajastab seda, et H.M. on püüdnud kellegi kohta informatsiooni otsida ja talletada, võimalik, et Georg Kahesti kohta. Nimetatud tõend ei tõenda aga ei üksi ega koostoimes teistega, et Georg Kahest oleks H.M.lt marihuaanat omandanud või talle ise kanepit, LSD ja ecstasy’t. müünud. Läbiotsimisprotokolli on toimingu tegemisel kirja pandud H.M. selgitused muuhulgas ka selle kohta, et VeraCrypt fail’is on „XXXt“ nimetatud ka „XXXks“. Ristküsitluse käigus H.M. väidab kindlalt, et 2016 müügitabelites (KoTo kd I, lk 165-176, lisa 1) kirje „XXX“, ei tähenda kindlasti mitte Georg Kahestit, vaid C.J.. Nimetatud ütluse põhjal pidas prokurör põhjendatuks 2016 episoodide osas süüdistusest loobuda. 5 Vaadeldes faili „XXX.xlsx“ (KoTo kd I, lk 190, lisa 4) nähtuvad sellel kuupäevad ja alajaotused „sisse“, „andis“, „jääk“ ning ridamisi erinevates tulpades numbreid. Muuhulgas ka XXXXXX, milline numbrite ja tähtede kombinatsioon vastab Georg Kahesti poolt kasutatud sõiduauto numbrile. H.M. selgitused kohtus faili kohta olid järgmised: „tabel puudutab Georg Kahestit, kuupäevad näitavad, millal tehing toimus, „sisse“ tähendab seda, kui palju pidi tehing talle sisse tooma ja „andis“ tähendab seda kui palju Georg Kahest sularaha andis, „ jääk“ tähendab seda kui palju maksta on. „Ok“ on ära makstud osa, auto nr on Georg Kahesti auto nr. Tulbas, kus on kirjas „kokku“, miinus 500 ja „maksmata“ selle kohta ei osanud H.M. täpseid selgitusi jagada. Rea prokuröri poolt nimetatud numbrite kohta kinnitas tunnistaja, et ta ei mäleta enam, mida need tähendavad. Eespool kajastatud tõendi puhul peab kohus märkima järgmist. Tabelis ei ole mitte ühtegi viidet ei ainele ega ka kogusele, on vaid kuupäevad ja ridamisi summasid eurodes. Kuupäevad, kus on taga märge „sisse“ on järgmised: 06.12.2014 – 6 050,00 €, 06.02.2015 – 5 500-00 €, 02.04.2015 -5 500,00 €, 04.06.2015 – 5 500,00 €, 12.08.2015 – 5 500,00 €, 07.10.2015 – 3 850,00 € ja 1 650,00 €. Prokurör on süüdistuse käesolevast tabelist tulenevalt sisustanud järgmiselt: 06.12.2014.a 550 grammi; 02.04.2015.a 550 grammi; 04.06.2015.a 550 grammi; 12.08.2015.a 550 grammi. H.M. selgitas kohtus, et kuupäevad kajastavad tehingute toimumise aega. Tabelis on neid kuupäevi märksa rohkem kui süüdistus kajastab. Kohtule ei ole ei läbi H.M. küsitlemise ega ka muul moel esitatud tõendeid selle kohta, mille alusel on süüdistuses kajastatud konkreetsed aine kogused. Samuti jääb selgusetuks, et kui süüdistus on esitatud H.M. ütluste alusel, siis miks süüdistus ei kajasta narkootilise aine käitlemist 06.02.2015 ja 07.10.
4. Lisa 5 (KoTo kd I, lk 191) kohta avaldas tunnistaja H.M., et see käib eeldatavasti süüdistatava kohta ja kuupäevad tähendavad kokkusaamiste perioodi, kaal kogust. Reale ristküsitlusel esitatud küsimusele tabelis olevate käikude ja summade osas vastas tunnistaja taas, et ta ei mäleta, mida üks või teine sõna või number tähendab. Kohus rõhutab käesoleva tõendi osas H.M. kohtus antud vastust, et see tabel käib eeldatavasti Georg Kahesti kohta. Siinjuures peab kohus aga vajalikuks märkida, et fail, mis kajastab väidetavat narkootilise aine müüki Georg Kahestile 19.11.2013 – 08.08.2014 on loodud aastal 2016, seega enam kui 2 aastat hiljem väidetavatest sündmustest. Kohtus ei selgunud asjaolu, miks fail on hiljem loodud ja mille alusel on sinna andmed kantud. Kohtu arvamuse kohaselt muudab selline asjaolu failis kajastatud info ebausaldusväärseks. Lisa 6 (KoTo kd I, lk192) osas märkis tunnistaja, et halduskohtu lahend ei ole kindlasti seotud süüdistatavaga, 12.11.2014 kirja (KoTo kd II, lk 6-7) osas avaldas tunnistaja samuti, et ei saa 100% kinnitada, et see puudutab süüdistatavat. Millest kirjas räägitakse, sellest ei olnud tunnistajal mingit aimu. Kaustas talletatud inglise keelse vestluse osas väitis tunnistaja, et see on seotud süüdistatavaga (KoTo kd II, lk 1-5, tõlge 30-33). Arvutis olevate kaustade ja failide selgitustes on H.M. avaldanud, et kogu kaust „dialoog XXX“ puudutab Georg Kahestit. Kohtus aga ilmnes tunnistaja vastustest, et ei halduskohtu lahend ega ka 12.11.2014 kiri pole Georg Kahestiga seotud. Eeltoodu ilmestab seda, et tunnistaja ütlused on ebajärjekindlad. See, mida ta kohtueelsel uurimisel on menetlustoimingu käigus avaldanud, selle juurde kohtus ta ei jäänud. Kohtule pole esitatud ka selgitusi, miks tunnistaja oma seisukohti on muutnud, õigemini pole süüdistaja sel teemal tunnistajat küsitlenudki. Süüdistuses on märgitud, et 02.10.2017 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli koopia koos fototabeliga tõendab, et H.M. tundis Georg Kahesti fotos ära isiku, keda teadis XXX ehk XXXe nime all ja kellele on korduvalt müünud ja kellelt korduvalt ostnud narkootilisi aineid. 6 H.M. märkis kohtueelsel uurimisel, et ta tunneb ära fotol nr 2 isiku (KoTo kd II, lk 49), keda tema teab nime pidi „XXX“ ehk „XXX“. Tunneb ära näo järgi. Kohtus avaldas H.M., et fotol tundis ära inimese, kellele müüs kanepit. Ei kohtueelse menetluse käigus ega kohtus pole H.M. kirjeldanud, milliste tunnuste põhjal ta isiku ära tundis. Ka prokurör pole tunnistajat selle osas küsitlenud. Kohus juhib tähelepanu sellele, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on 03.11.2011 kohtulahendis nr 31-1-84-11 punktis 15 märkinud järgmist:“ Täiendavalt selgitab kolleegium, et see, kas äratundmiseks esitamisele eelneva ülekuulamise abil on äratundja edasisi järeldusi võimalik objektiivselt kontrollida ja hinnata või mitte, sõltub ülekuulamise käigus saadud informatsioonist. Kui äratundja ei kirjelda, milliste tunnuste alusel ta loodab objekti ära tunda, pole hiljem võimalik võrrelda, mille põhjal ta äratundmisel objektisamasuse või -erisuse kohta oma järelduse tegi. Seega puudub sisuline erinevus olukordadel, mil äratundja ei osanud objekti äratundmist võimaldavaid tunnuseid kirjeldada ja mil äratundjat objekti tunnuste osas üldse ei küsitletud.“ Kohus on seisukohal, et kuivõrd H.M. pole kirjeldanud, milliste tunnuste alusel ta loodab objekti ära tunda ja ta pole kirjeldanud ka seda, milliste tunnuste alusel ta tundis isiku ära, siis pole hiljem võimalik võrrelda, mille põhjal ta äratundmisel objektisamasuse või -erisuse kohta oma järelduse tegi ja selline tõend tuleb tunnistada mittelubatavaks ning see tuleb tõendikogumist välja jätta. Väljatrükk Google Maps’ist – millega prokuröri nägemuse kohaselt kinnitatakse tunnistaja H.M. ütluste usaldusväärsust, tõendab kohtu nägemuse kohaselt seda, et süüdistatava ja tunnistaja kohtumisel oli kohtumispaik selline, kuhu oli Georg Kahestil võimalik kiiresti jõuda, kuid iseenesest ei tõenda see asjaolu, et kohtumine oli seotud just narkootilise aine üleandmisega. Kohtutoksikoloogiaeksperdi vastus teabenõudele kinnitab levinumate narkootiliste ainete, s.h. marihuaana, MDMA ja LSD keskmiste ühekordsete ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-114-13 asunud seisukohale, et kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile. Vastasel juhul oleks välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada sõna-sõna-vastu-olukordadena. Kuid esiteks on vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste suhtes kohtupraktikas valitsemas arusaam, et neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (vt nt RKKKo 3-1-1-85-00, p 5.2; nr 3-1-1-21-09, p 11 ja nr 3-1-1-109-10, p 10)…… Kohtuotsus saab

§ 60

lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Tulenevalt

§-dest 7 ja 14 ei või kohus võtta endale süüdistaja rolli ja asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega (RKKKo 3-1-1-10-11, p 26). „ Viimasena võtab kohus seisukoha küsimuses, kas H.M. ütlused on usaldusväärsed ja kas kohus saab vaid nendele tuginedes lugeda tõendatuks Georg Kahesti süü süüdistuses esitatud kuritegude toimepanemises. H.M. sõnul sai tema Georg Kahestiga tuttavaks interneti jututoas, kus viimane kasutas hüüdnime „XXX“ ja „XXX“,“ XXX“. Suheldi esmalt muusika teemal ja jõuti ka kanepi teemani, suheldi kodeeritud portaalides. H.M. sõnul soovis Georg Kahest temalt kanepit saada. Tunnistaja ei mäleta, millal ta esimest korda Georg Kahestiga kohtus, kuid see toimus Õismäel ja see võis olla 10 aastat tagasi. Tunnistaja kinnitas ka seda, et ta ei oska öelda, kuidas ta pidi aru saama, et isik, kellega ta 7 kohtus, oli just seesama, kellega rääkis eelnevalt arvuti jututoas kanepist. Tunnistaja sõnul andis ta üle vaid kanepi õisi ja esmalt oli kogus marginaalne - 1-2 grammi. Kanep oli algselt pakendatud fooliumisse. Kokku sai ta hiljem Georg Kahestiga harva, võib-olla kord kvartalis. Hiljem oli kanep pakitud klaaspurkidesse ja koguseks oli 100-200 grammi. Kõige suurem kogus oli veerand kilo, võibolla ka pool kilo, kuid tunnistaja vastas korduvalt, et ta ei mäleta. Kokku sai ta Georg Kahestiga nii Tallinnas, Rakveres kui ka Tartus. Tunnistaja sõnul katkes tal kontakt Georg Kahestiga. Kahest võis talle võlgu jääda, kuid see ei olnud kindlasti kontakti katkemise põhjuseks. Prokuröri küsimusele, et kas tunnistajal olid kõik müügid dokumenteeritud, vastas H.M., et suuremad olid salvestatud arvutisse. Tunnistaja avaldas kohtus, et LSD sai ta Georg Kahesti käest 1-2 paberit ja ecstasy’t tableti kujul 1-2 doosi. LSD ja ecstasy ostmine käis samal perioodil kui Georg Kahest ise tema käest kanepit ostis. Tunnistaja vastas kohtus kaitsja küsimusele konkreetsete failide kohta, mis on aluseks olnud süüdistuses kajastatud koguste ja kuupäevade osas, et kas tunnistaja on nendega tutvunud, et ta pole nendega tutvunud, sest ei pidanud seda vajalikuks. Georg Kahesti sõnul suhtles tema H.M.ga 2 aasta pikkusel perioodil, täpseid kordi ta ei mäleta, kuid neid võis olla 4-

1. Tuttavaks saadi aastal 2013 ja bitcoinide teemal arvuti teel suheldes. Süüdistatav sõnul oli tal üleval bitcoinide müügikuulutus, sest ta tegeles nende kaevandamisega. Georg Kahest avaldas, et H.M. soovis, et tema teeks tunnistajale veebikeskkonna, kus oleks võimalik illegaalseid asju müüa, kuid süüdistatav keeldus ja seepeale muutus H.M. kurjaks ja väga vaenulikuks. Süüdistatav kinnitas, et H.M. ei ole talle mitte kunagi narkootikume pakkunud ja ka tema pole H.M.le neid pakkunud. Süüdistatava sõnul on ta küll kohtunud 4-5 korda H.M.ga. Ta pole kunagi suhelnud internetis nimede alt XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. Süüdistatav avaldas, et ta pole kunagi narkootikume tarbinud. Kohus on seisukohal, et H.M. ütlused kohtus välistavad Georg Kahesti poolt perioodil 02.02.2011 – 01.11.2012 vähemalt 6 LSD marki, 4 ecstasy tabletti ja 50 grammi kanepi müümise H.M.le. H.M. on avaldanud, et omandas LSD ja ecstasy’t samal perioodil kui ise müüs Georg Kahestile marihuaanat, so süüdistuse järgi perioodil 19.11.2013 – 01.07.
2. Samuti ei kinnita tunnistaja kanepi ostmist koguses, mida süüdistus kajastab. Tunnistaja sõnul võis olla 5 g kanepit, kuid ta ei mäleta konkreetselt ei aega ega ka kogust. Kui süveneda kohtuotsusesse, mille alusel on tunnistaja H.M. süüdi tunnistatud, siis heideti talle ette kanepitaimede kasvatamist järgmiselt. H.M. süüdistatakse KarS § 188 lg 2 p 2 järgi selles, et tema kasvatas narkootilise aine saamise eesmärgil: - 2010 enda elukohas Tallinn, XXX, riidekapis vähemalt 1 kanepitaime; - perioodil 02.02.2011 – 01.11.2012 enda elukohas Tallinn, XXX garderoobis vähemalt 2 kanepitaime; - perioodil 10.09.2012 – 08.12.2012 enda elukohas Kohtla-Järve linn, XXX, vähemalt 4 kanepitaime; - perioodil 2013 kevad – 2014 sügis äriühingule OÜ XXX renditud kontoriruumis Rakvere linn, XXX kasvatustelgis vähemalt 2-4 kanepitaime kokku vähemalt 8 kuu jooksul kahe 4-kuulise tsükliga; - perioodil 2014 – 2016 enda elukohas Tartu linn, XXX vähemalt kahes kasvatustelgis kokku vähemalt 20 kuu jooksul viie 4-kuulise kasvatustsükliga iga kord vähemalt 5 kanepitaime; - perioodil 2016 kuni kinnipidamiseni 17.05.2017 erinevate kasvatustsüklite jooksul enda elukohas Tartu linn, XXX täpselt tuvastamata koguses kanepitaimi, millest 17.05.2017 läbiotsimisel leiti ja võeti ära 20 kasvavat kanepitaime (kogumassiga 859,73 grammi ja THC sisaldusega 1,2-10%) ja üks rippuv kuivatatud kanepitaim (massiga 27,18 grammi THC sisaldusega 11%). 8 Kohus peab hindama tunnistaja ütluste usaldusväärsust ja elulist usutavust. Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et tunnistaja sõnade kohaselt sai ta Georg Kahestiga tuttavaks 10 aastat tagasi, so aastal
3. Süüdistuse kohaselt müüs esmalt Georg Kahest H.M.le nii kanepit kui ka LSD ja ecstasy’t, seejärel ostis H.M.lt suures koguses marihuaanat. Kohtu ees püstitub küsimus sellest, et miks oli tunnistajal tarvidus perioodil 02.02.2011 -01.11.2012 osta Georg Kahestilt kanepit kui ta ise kasvatas samal perioodil vähemalt 2 kanepitaime. Kriminaalasjas nr 3-1-1-100-15 on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud järgmisele seisukohale:“ Tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses ka taasesitada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostanud näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega. (Vt nt RKKKo 3-1-1-89-12, p 14 koos edasiste viidetega ja 3-1-1-131-13, p 13). (p 16) Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta. (Vt RKKKo 3-1-1-131-13, p-d 11–12). (p 17) Kui isik annab ristküsitlusel ütlusi süüdistatavana, ja seejärel eraldatakse tema suhtes

§ 216

lg 2 p 3 alusel kriminaalasja materjal, ei saa selle isiku antud ütlusi edasiselt käsitada tunnistaja ütlustena

§ 66lg 2 mõttes.

(p 18) Kaassüüdistatava ütluste hindamisele ei näe seadus ette kitsendusi või erandeid ja neid tuleb hinnata üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega (vt RKKKo 3-1-1-94-04, p 8). Seda seisukohta ei ole Riigikohus hilisemas praktikas muutnud (vrd nt RKKKo 3-1-1-26-13, p 12). Samas taandub ka kaassüüdistatava ütluste hindamine lõppkokkuvõttes sellele, kas tõendiallikat saab pidada usaldusväärseks.“ Kohus on seisukohal, et H.M. ütlused ei ole usaldusväärsed. H.M. ütlused tema enda poolt Georg Kahestilt kanepi, LSD ja ecstasy ostmise osas ei kattu ei ajaliselt ega ka koguseliselt sellega, mida on tema ütluste põhjal süüdistusse kirja pandud. Kohus ei pea usutavaks, et isik, kes ise kasvatas kanepi taimi, samal ajal ostab Georg Kahestilt kanepit 5 g. H.M. ütlused, mis on antud tema arvutis olevate failide alusel, on äärmisel üldsõnalised. Tunnistaja kinnitab, et müüs Georg Kahestile suures koguses marihuaanat, kuid detailselt ei osanud tunnistaja kohtule selgitada ei konkreetsete koguste ega ka kuupäevade osas. Kui süüdistus kajastab 2014 lõpu ja 2015 a koguseid enam kui poole kilo suurustes kogustes, siis tunnistaja kinnitas kohtus, et need kogused pidid olema oluliselt väiksemad, maksimaalselt veerand kilo. Seega tunnistaja ütluste ja väidetavalt tema enda poolt loodud failidesse kantud info vahel on samuti vastuolu. Tunnistaja vastas järjepanu talle esitatud küsimustele, et ta ei mäleta täpselt, et ta ei või pead anda või, et ta eeldab üht või teist asja. Failide osas, millel põhineb süüdisuses kajastatud narkootilise aine kogus ja käitlemise aeg, vastas süüdistatav, et ta pole nendega süvitsi tutvunud, sest ei pidanud seda vajalikuks. Tunnistaja on kinnitanud, et ta ise tarvitab narkootilisi aineid juba pikka aega. Kas tunnistaja ütluste hüplikkus, ebakindlus, konkreetsete asjade mittemäletamine võib olla tingitud sellest, seda kohus hinnata ei oska, kuid kohtu arvamuse kohaselt on H.M. ütlused vähese detailsuse, ebaselguse ja elulise mitteusutavuse tõttu mitteusaldusväärsed. Kui lähtuda H.M.le endale esitatud süüdistusest kanepi taimede kasvatamise osas, siis kohtu meelest 9 ei ole eluliselt usutav, et perioodil 19.11.2013- 01.07.2016 suutis H.M. turustada Georg Kahestile süüdistuses kajastatud kogustes marihuaanat. Kohtul ei ole alust kahelda Georg Kahesti ütluste usaldusväärsuses. Need ütlused kinnitavad, et süüdistatav ja tunnistaja on suhelnud, kuid hoopis teisel teemal ja eesmärgil. Kohtueelsel uurimisel ei ole kogutud mitte ühtegi tõendit (va H.M. ütlused), mis annaksid aluse väita, et Georg Kahest on aastaid olnud nii narkootilise aine ostja kui ka müüja. Tema käest pole ära võetud grammigi narkootilist ainet. Kohtule pole esitatud tõendeid, mis annaksid aluse teda seostada narkootilise aine müümisega kolmandatele isikutele. Kohtule tundub, et peale H.M. ütluste ei ole kohtueelse menetluse käigu püütudki uurida süüdistatava tausta, tutvusringkonda vms. Kohus on seisukohal, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid Georg Kahesti poolt süüdistuses kajastatud aegadel ja kogustes narkootilise aine käitlemist, mistõttu tuleb ta talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer kohtunik Ene Smirnova rahvakohtunik Aivar Paapsi rahvakohtunik 10