Obsah (4)

§ 104§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-18-757 Määruse kuupäev 18.05.2018 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Vladimir Viira kaebus Tartu Vangla tegevuse pe

) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

§ 104

lg 2 sätestab, et kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud või riigilõivu on tasutud seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu tasumiseks tähtaja. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse.

1. Tartu Halduskohus 25.04.2018 määruse resolutsiooni p-s 1 jäeti Vladimir Viira taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Nimetatud määruse resolutsiooni p-s 2 jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu tasumiseks tähtaeg 7 päeva arvates kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumisest. Kaebajal tuli kaebuse puuduste kõrvaldamiseks täpsustada, millise nõudega ta halduskohtu poole pöördub ning selgitada oma kaebuse sisu ja eesmärki. Halduskohtu 25.04.2018 määrus jõustus 09.05.
2. Puuduste kõrvaldamise ja riigilõivu tasumise 7-päevane tähtaeg hakkas kulgema 10.05.2018 ja viimane päev puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu tasumiseks oli 16.05.
3. Kohtu antud tähtajaks ei ole kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti esitatud. Samuti ei ole kaebaja esitanud käesoleva ajani taotlust kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamiseks. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse puudus, mis takistab kaebuse menetlusse võtmist. Kuna kaebus ei vasta endiselt

§ de 37-39 nõuetele, ei ole kaebust võimalik menetleda. 6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Vladimir Viira kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 ja § 104 lg 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise ja kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja on ühes kaebusega esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks. V. Viira taotleb riigi õigusabi (taotluse p 2) esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks ning Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebusega pöördumiseks. Riigi õigusabi taotluses (taotluse p 6) on märgitud, et isik taotleb õigusabi enda esindamiseks antud haldusasjas ja õigusabi seoses sooviga pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kohus mõistab kaebaja tahet eeltoodust tulenevalt selliselt, et V. Viira soovib õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus osutab, et kuna kaebus kuulub tagastamisele riigilõivu tasumata jätmise tõttu, siis jätab kohus riigi õigusabi taotluse sel põhjusel läbi vaatamata osas, milles taotletakse õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses.
2. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 37 lg 2 kohaselt esitatakse riigi õigusabi taotlus kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks sama seaduse § 10 lg 3 kohaselt. RÕS § 10 lg 3 esimese lause kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Riigikohtu erikogu on 25.11.2015 määruses asjas nr 3-3-4-5-15 leidnud eelnimetatud normidele tuginedes, et riigi õigusabi taotlus kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks tuleb lahendada maakohtus.
3. Taotleja soovib riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Eeltoodud põhjustel ei ole halduskohus pädev lahendama V. Viira riigi õigusabi taotlust seoses Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega. Riigi õigusabi taotluse lahendamine on vastavalt RÕS § 37 lg-le 2, RÕS § 10 lg-le 3 ja justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg-le 4 tema asukohajärgse maakohtu, s.o Tartu Maakohtu pädevuses.
4. Vastavalt RÕS § 10 lg-le 7 kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Kohus edastab RÕS § 10 lg 7 alusel Vladimir Viira riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tartu Maakohtule.
5. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et juhul kui kohus on kaebaja tahet valesti mõistnud ning kaebaja soovib siiski ka riigi õigusabi enda esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, siis tuleb vastav taotlus esitada Tartu Maakohtule tulenevalt RÕS § 10 lg-st
7. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (

§ 175lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik