← Eesti

3-18-1411/4

Obsah (4)§ 121§ 45§ 47§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-1411 Määruse kuupäev 25. juuli 2018 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Ali Mägi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses kaebaja vanglasisese ümberpaig

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Vangla kinnipeetav Ali Mägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale seoses kaebaja vanglasisese paigutamisega. Kaebaja märgib, et ametnik G. Kivirand paigutas teda kolm korda S-5 sektsiooni, kuigi teadis, et kaebajal on seal teiste kinnipeetavatega probleemid. Kaebaja palub kohtul välja selgitada, kas vanglaametniku käitumine oli õigusvastane või mitte.
  2. Tartu Halduskohus tegi
  3. juulil 2018 kohtunõude, millega palus Tartu Vanglalt teavet, kas kaebaja on esitanud vanglale pöördumisi seonduvalt tema S-5 sektsiooni paigutamisega.
  4. Tartu Vangla esitas
  5. juulil 2018 vastuse kohtunõudele, milles selgitas kaebaja vanglasisese paigutamise asjaolusid. Vastuse kohaselt on kaebaja kaebuses märgitud teemade kohta vanglale esitanud järgnevad pöördumised ja saanud vanglalt järgmised vastused: 1)
  6. juuni
  7. a märgukiri nr 2-3/1913-1, milles avaldab rahuolematust ümberpaigutuse suhtes ja vangla
  8. juuni
  9. a vastus nr 2-3/1913-2; 2)
  10. juuni
  11. a vanglale laekunud (koostatud
  12. juunil 2018) märgukiri nr 2-3/1931-1, milles avaldab soovi alustada kriminaalmenetlust tema ümberpaigutamise otsuse teinud ametniku suhtes ja vangla
  13. juuni
  14. a vastus nr 2-3/1931-2; 3-18-1411 3)
  15. juuni
  16. a märgukiri nr 2-3/1933-1 vanglapoolse väidetava õigusrikkumise kohta seoses vanglasiseste ümberpaigutamistega ja vangla
  17. juuni
  18. a vastus nr 2-3/1933-2; 4)
  19. juuni
  20. a selgitustaotlus nr 2-3/1932-1 isiklike asjade keelu kohaldamise kohta ja vangla
  21. juuni
  22. a vastus nr 2-3/1932-2; 5)
  23. juuni
  24. a taotlus nr 6-24/4789-1 saada vangla direktori vastuvõtule seoses ümberpaigutamise otsuse teinud ametniku käitumisega; antud teemal vestles temaga teabe-ja uurimisosakonna juhataja Kristiina Vähi, kirjalikku vastust ei koostatud; 6)
  25. juuni
  26. a märgukiri nr 2-3/1953-1 otsuse kohta oma elu lõpetada; teabe-ja uurimisosakonna juhataja Kristiina Vähi vestes kinnipeetavaga, A. Mägi lubas, et edaspidi väldib enese vigastamast või suitsiidset käitumist,
  27. juulil 2018 võttis pöördumise tagasi, kirjalikku vastust ei koostatud; 7)
  28. juuni
  29. a märgukiri nr 2-3/2030-1 seoses kaaskinnipeetavate ähvardamisega; vastus on koostamisel; 8)
  30. juuni
  31. a vaie nr 1-11/224-1 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tühistamiseks ja vangla
  32. juuli
  33. a tähtaja andmine vaides puuduste kõrvaldamiseks nr 111/224-2; otsus koostamisel. KOHTU SEISUKOHT
  34. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 5. Kaebaja on palunud tuvastada vanglaametniku tegevuse, mis seisneb tema paigutamises avatud eluosakonda S-5, õigusvastasuse. Kohus mõistab, et kaebaja eesmärgiks on vältida tema paigutamist kõnealusesse eluosakonda.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal praeguses asjas tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik kasutada muid ning tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Tartu Vangla

  1. juuli
  2. a vastusest kohtunõudele nähtub, et käesoleval ajal ei viibi kaebaja enam eluosakonnas S-5, vaid on seonduvalt tema suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse. Kui vangla peaks pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist paigutama kaebaja tagasi eluosakonda S-5 ning kaebaja leiab, et vastavasse osakonda paigutamisega riivatakse tema subjektiivseid õigusi, on tal võimalik pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla poole. Vanglal lasub kohustus kontrollida, kas kaebaja kinnipidamistingimused vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele ning kas teatud eluosakonnas on kaebaja õigused tagatud. Seega saab kaebaja esitada oma õiguste kaitseks kohustamiskaebuse. Kui kaebaja aga leiab, et varasema S-5 osakonda paigutamisega on tekitatud talle kahju, siis sellisel juhul tuleks kaebajal oma õiguste kaitseks esitada kahjunõue. Kuna kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid, siis ei ole selles asjas tuvastamiskaebuse esitamine

§ 45lg 2 kohaselt lubatud ning kaebus kuulub tagastamisele.

6.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadusega mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole tähtaegselt rahuldatud. Eelpoolt nimetatud õiguskaitsevahendite puhul, v.a tuvastamiskaebus, peab kaebaja läbima kohustusliku kohtueelse menetluse (VangS § 1¹ lg-d 5 ja 8). Vangla vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja seonduvalt tema eluosakonda S-5 paigutamisega vaidemenetlust läbinud. Kaebaja on küll esitanud 22. juunil 2018 vanglale vaide, milles on maininud muuhulgas S-5 2 3-18-1411 eluosakonda ümberpaigutamist, ent vangla teatas kohtule, et vaie on jäetud puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning käesolevaks hetkeks ei ole vaiet veel sisuliselt lahendatud. Samuti ei ole möödunud vaide läbivaatamise tähtaeg. Vaidlusaluse probleemiga seonduvat kahjunõuet ei ole kaebaja vanglale esitanud. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat eluosakonda S-5 paigutamisega seoses kohustamiskaebuse või kahjunõude esitamisele, sest kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ei oleks ka neid nõudeid võimalik kohtul sisuliselt menetleda ning kaebus tuleks

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Seepärast ei pea kohus käesoleva kaebuse menetlemise raames vajalikuks jätta kaebust käiguta ning tagastab kohe kohtule esitatud kaebuse

§ 121lg 1 p 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

7. Vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.