← Eesti

3-18-1271/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-1271 Haldusasi Vladislav Tergujevi kaebus AS Telia vastu (kahju hüvitamine) Menetlusosalised Kaebaja – Vladislav Tergujev Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada Vladislav Tergujevi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
  2. Tartu Halduskohtusse saabus 25.06.2018 Vladislav Tergujevi kaebus, milles ta soovib AS Telia poolt tekitatud kahju (100 eurot) hüvitamist. Kaebaja on arvamusel, et telefonioperaator Telia AS võtab kõnede eest hinnakirjas märgitust (0,048 eurot) rohkem tasu. Kaebaja on selgitanud, et kui helistada teenindusnumbrile

(6397130), vastab automaatvastaja, et see kõne on tasuta ja paneb kõne järjekorda. Hilisemal kontrollimisel selgus kaebaja väitel, et maha on võetud 0,71 eurot. Kaebaja leiab, et AS Telia tekitas talle kahju, kuna telefonioperaatori tegevuse tõttu pidi kaebaja raha laenama, et helistada kiirete ja edasilükkamatute perekondlike asjaajamiste pärast.
  1. Kaebuse saanud kohus peab kaebuse lubatavuse üle otsustamisel kindlaks tegema, kas tegemist on halduskohtu pädevusse kuuluva kaebusega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8; § 121 lg 1 p 1). HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Eraõigussuhetest tekkinud vaidlused lahendatakse maakohtus tsiviilkohtumenetluse korras (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1). Halduskohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kui selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
  2. Kuigi vangistuse kandmine vanglas toimub oma iseloomult avalik-õiguslikus suhtes, ei ole välistatud, et mõnede tegevuste puhul on vanglas kinni peetav isik eraõiguslikus suhtes (nt sisseostude tegemine vangla vahendusel, tervishoiuteenuse saamine). Sarnaseks teenuseks on ka telefonioperaatorina tegutseva AS Telia teenuse kasutamine. Kaebaja ja eraõigusliku äriühingu AS Telia vahel on eraõiguslik suhe. Seejuures toimub ka kinnipeetavate telefonikõnede hinnakujundus ja kõnede eest tasumine eraõigusliku suhte raames. Kuigi kinnipeetava õigus telefoni teel suhelda tuleneb avaliku õiguse normist (vangistusseaduse § 28), ei teosta vangla kinnipeetavatele võimaldatavate telefoniteenuse eest makstava tasu kujunemise osas avalikku võimu ning ka telefonioperaatoriks olevale eraõiguslikule äriühingule ei ole antud telefoniteenuse osutamisega seoses avaliku võimu volitusi. Seega ei ole ka kaebajale AS Telia tegevuse tõttu väidetav kahju tekkinud avalik-õiguslikust suhtest. Eelnevat arvestades ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuuluks halduskohtu pädevusse, ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.
  3. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebajal on võimalus telefoniteenuse eest tasu võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks esitada hagi maakohtusse.
  4. Kaebaja on taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse pädevuse puudumise tõttu, puudub halduskohtul ka vajadus menetlusabi taotluse sisulise lahendamise järele. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.