KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-4281 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Koik Kriminaalasi Sergei Kal

25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. mai 2018 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Prokurör Maksim Kink Süüdistatav Sergei Kalašnikov, ik: 35905180322, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 2 päeva, kahtlustatavana kinni peetud
2. mai
3. RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Sergei Kalašnikovi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
4. Sergei Kalašnikov on kohtu alla antud selles, et tema isikuna, kes on viimasel ajal toime pannud 2 vargust, s.o 12.04.2017 ja 23.05.2017, mille eest teda karistati vastavalt 13.04.2017 ja 25.05.2017 Harju Maakohtu kohtuotsustega KarS §

§ 25

lg 2 järgi (viimane karistus 9 kuud ja 28 päeva vangistust, mille ta kandis ära 23.05.2017 – 23.03.2018), uuesti 19.05.2018 kella 21.03 paiku viibides Tallinnas XXX asuvas ja R AS -ile kuuluvas kaupluses XXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist kaupa kogumaksumusega 35,10 eurot, pani kauba temal kaasas olnud toidukotti ja väljus nimetatud kaubaga müügisaalist, jättes selle kauba eest tahtlikult tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Seega pani Sergei Kalašnikov toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, see on KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas Sergei Kalašnikovi süüdi Kar

S §

§ 25lg 2 järgi ja mõistis karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Vähendas Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt Sergei Kalašnikovile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 10 (kümme) kuud. Kohaldas Sergei Kalašnikovi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ja karistuse algust arvas alates kinnipidamisest 19.05.2018.a. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistis Sergei Kalašnikovilt välja riigituludesse sundraha 375 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras, et sundraha tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 31,25 eurot. APELLATSIOON:

1. Süüdistatav kirjutab, et 2018 aastal saab Eesti Vabariik 100 aastaseks ja ka temal oli
2. mail 2018 sünnipäev ning mis juhtus
3. mail 2018 sai ta aru alles siis kui oli juba vahistatud. Tal on väga vaja 2018 aastal olla vabaduses, palub teda selles aidata. Oma edaspidise käitumise osas ta mingeid lubadusi ei anna, ta on lihtsalt vanglast väsinud. Tänab eelnevalt juba igasuguse lahendi eest. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, otsusega ja esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Kohtukolleegiumile on arusaadavad süüdistatava selgitus, et ta on vanglas viibimisest väsinud ja soov viibida vabaduses, kuid nimetatud asjaolud ei anna ringkonnakohtule seaduslikku alust maakohtu seadusliku otsuse tühistamiseks ja süüdistatava vabastamiseks. Ringkonnakohus osutab, et apellatsioonimenetluses saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). Ringkonnakohtul puuduvad maakohtu otsusele materiaal- ning menetlusõiguslikud etteheited. Maakohus lähtus õigesti karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1 ning tõi välja kõik selle sätte tähenduses asjakohased kuriteo asjaolud, Sergei Kalašnikovi isikut iseloomustavad asjaolud, preventiivsed kaalutlused. Selliselt on maakohus esitanud selged seisukohad nii sellest miks Sergei Kalašnikovile ei ole kooskõlas seadusega ega otstarbekas kergemaliigilise karistuse, rahalise karistuse, kohaldamine kui ka Sergei Kalašnikovile reaalse vangistuse mõistmise ning mõistetava karistusmäära osas. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt lahendeid nr. 3-1-1-64-11, 3-1-1-71-11). Maakohus on mõistetavat karistust – nii selle liiki kui määra – korrektselt ja veenvalt põhistanud, karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga.
5. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel ja karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium süüdistatava apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)