KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-48

§ 1361lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 06.03.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse anda maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel luba kanda Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks kinnistusraamatusse 52 567,90 euro suurune hüpoteek XX-le kuuluvale kinnistule XXX (registriosa nr XXXXXXXX). Maksuhaldur nõuab sisse A OÜ maksuvõlgu ning XX oli A OÜ juhatuse liige perioodil 25.09.2006–18.05.2017, alates 18.05.2017 on juhatuse liikmeks YY. A OÜ-l on kujunenud perioodidel detsember 2015, aprill 2016, juuni–september 2016 ning jaanuar–mai 2017 maksuvõlg deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummadest ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressist. A OÜ arvelduskontolt AS-s LHV Pank on perioodil juuli 2015 kuni aprill 2017 sularahas välja võetud kokku 195 135 eurot ja maksuhalduril on kahtlus, et sularaha väljavõtmised ei ole seotud majandustegevusega või äriühingu maksustatava käibe tekkimisega. Äriühingust rahaliste vahendite väljaviimine on otseses põhjuslikus seoses äriühingu maksuvõla tekkimisega. A OÜ-l puudub piisav vara oma 3-18-482 kohustuste täitmiseks ning see on tingitud XX tegevusest. Maksuhaldur alustab taotluse esitamisega XX suhtes vastutusotsuse koostamise menetlust, mille tulemusel on tõenäoline

§ 8

lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel rahalise nõude määramine kokku 45 632,48 eurot (maksukohustus 36 777,80 eurot + intressid 8854,69 eurot). Maksuhaldur tegi 12.04.2017 teabepäringu A OÜ

1. a veebruari sisendkäibemaksu osas, mille järel (18.05.2017) võõrandas XX A OÜ, XX kutsuti ainuosaniku 18.05.2017 otsusega juhatuse liikme kohalt tagasi ja juhatuse liikmeks nimetati YY, kes esitas 29.05.2017 MTA-le taotluse kustutada A OÜ alates 31.05.2017 käibemaksukohustuslaste registrist seoses „ettevõttel sisulise majandustegevuse lõpetamisega ja likvideerimismenetluse algatamisega juunis“. YY sõnul ei ole talle äriühingu raamatupidamist üle antud. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et XX tegevus on eesmärgipärane ja kantud soovist vältida võimaliku kontrollimenetluse läbiviimist A OÜ suhtes ning jätta maksud tasumata. Olukorras, kus maksuvõlgade olemasolul tehakse suurtes summades sularahaväljamakseid, vahetatakse äriühingu juhatus ja võõrandatakse äriühing probleemsele isikule (äriregistri andmetel on YYl seosed 21 äriühinguga ning isik on tekitanud mitmele äriühingule maksuvõlgasid), on tegemist teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega. A OÜ vanim tasumata maksukohustus (käibemaks) pärineb
2. a detsembrist, seega oli deklaratsiooni esitamise tähtaeg 20.01.2016 ning

§ 98

lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega saabub 21.01.2019.

§ 96lg-s 6 sätestatud aluseid ei esine ja maksuvõlga ei ole kustutatud.

Maksuvõla sissenõudmine A OÜ-lt ei ole tulemusi andnud, äriühingul puuduvad rahalised vahendid ja vara. A OÜ ei ole registrist kustutatud ja XX-le vastutusotsuse tegemine on võimalik. Maksumenetluse tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda XX käitumisest tulenevalt oluliselt raskemaks või võimatuks. XX suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse iseloomustab tema käitumine A OÜ juhatuse liikmena – äriühingu maksejõuetuse põhjustamine ja ettevõtte võõrandamine vastutusest vabanemiseks. Tõenäoliselt võib isik vastutusotsusega määratavast vastutuskohustusest kõrvalehoidmiseks asuda võõrandama endale kuuluvat vara. Töötajate registri andmetel on XX alates 01.06.2017 töösuhtes ja keskmiseks töötasuks on 475 eurot kuus, rahvastikuregistri andmetel on isikul üks ülalpeetav. Seega ei ole XX sissetulekud vastutusotsusega kavandatava kohustuse täielikuks täitmiseks piisavad ja tõenäoliselt esineb tulevikus vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. XX-le kuulub XXX korteriomand XXX (registriosa nr XXXXXXXX). Kinnistul puuduvad keelumärked ja sellele on alates 29.05.2017 seatud hüpoteek XX isa MM kasuks summas 100 000 eurot. Maa-ameti tehingute andmebaasi hinnastatistika kohaselt on sarnaste kinnisasjadega tehtud tehingute keskmiseks pinnaühiku hinnaks olnud 1435,71 eurot/m2, mille alusel on kinnistu hinnanguline turuväärtus ca 122 753,21 eurot. Kinnisasjale sissenõude pööramine saab toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ja kohtutäituri seaduse § 34 lg 2 p-st 4 ja lg 3 p-st 4, § 35 lg 2 p-st 9, § 32 lg-st 3 ja § 45 lg-st 1 tulenevalt on sundtäitmisega kaasnev kohtutäituri tasu ja lisatasu kokku 6935,41 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist Kuuse tee 9 kinnistule kogusummas 52 567,90 eurot. Maksuhaldur lõpetab

§ 136

lg 2 p-st 3 ja lg-st 3 tulenevalt XX vastu suunatud täitetoimingu kahe tööpäeva jooksul, kui isik on esitanud

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise või tasunud deposiiti tagatissumma 45 632,49 eurot. 2. Tallinna Halduskohus andis 07.03.2018 määrusega MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) 52 567,90 euro suuruse hüpoteegi seadmist XX omandis olevale korteriomandile XXX (registriosa nr XXXXXXXX). Maksuhalduri taotlus vastab

§ 1361lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud.

XX-le vastutusotsuse tegemine ja sellega kokku 45 632,49 euro suuruse rahalise kohustuse panemine 2

§ 1361lg 1).

XX teadaolev regulaarne sissetulek on võrdlemisi väike ning tal on ülalpeetavaid, mistõttu on tõenäoline, et vastutusotsusega määratava summa täitmisele pööramine regulaarse sissetuleku arvel on keeruline. Samas kuulub XX-le korteriomand, mille arvelt oleks võla sissenõudmine vajadusel võimalik. Kinnisasja varasema võõrandamise korral aga muutuks maksusumma sissenõudmine vähemalt raskeks. Maksuhalduri taotletud hüpoteegi seadmine on mõõdukas ega ole ülemäärane. Kinnisasja hüpoteegiga koormamine ei takista selle kasutamist, samuti ei ole otseselt takistatud selle võõrandamine, sest hüpoteek jääks kehtima ja XX kohustust tagama ka kinnistu võõrandamise korral. MTA taotluses esitatud andmed kinnistu väärtuse kohta on usutavad. XX-l on võimalik seatavast hüpoteegist vabaneda, andes maksuhaldurile tagatise. Hüpoteegisumma määramisel tuleb lisaks eeldatavalt määratava rahalise kohustuse summale arvestada ka võimalike sissenõudmise kuludega. Avalik huvi maksuvõlgade sissenõudmise vastu kaalub üles XX õiguse omandi vaba käsutamise vastu ulatuses, milles taotletav meede seda piirab. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. XX palub 03.04.2018 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada.

§ 8lg 1 kohaselt täidetakse rahalised kohustused esindatava (s.o A OÜ) vara arvel.

Maksuhalduri taotluse kohaselt on A OÜ maksuvõlg 06.03.2018 seisuga 36 777,80 eurot + intressid. Lisaks on taotluses märgitud, et äriühingul on kassas sularaha 195 135 eurot, mida ei ole kasutatud ettevõtte majandustegevuses ega maksustatava käibe tekkimiseks. Samas on MTA paljasõnaliselt leidnud (ja kohus sellega nõustunud), et äriühingult maksuvõlgade sissenõudmine on perspektiivitu. See seisukoht on vastuoluline, kuna eelnevalt on maksuhaldur väitnud, et A OÜ-l on piisavalt vara maksukohustuste täitmiseks oma vahendite arvel. Järelikult puudub ka seaduslik alus äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks. 4. Maksu- ja Tolliamet vaidleb 02.04.2018 kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata. MTA 06.03.2018 taotlus vastab kõigile

§-s 1361 toodu nõuetele ning selles ei ole väidetud, et A OÜ-l oleks piisavalt vara maksukohustuste täitmiseks, vaid MTA on tõendanud, et A OÜ-l puudub vara ning maksuvõla sissenõudmine maksukohustuslaselt ei ole õnnestunud. XX on võtnud A OÜ kontolt põhjendamatult välja sularaha, jättes samal ajal täitmata äriühingu maksukohustused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. XX määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. 3

§ 96

lg 5 kohaselt võib mh

§ 40

lg-s 1 nimetatud isikule vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. See tähendab, et maksuhaldur peab olema eelnevalt alustanud maksuvõla sundkorras sissenõudmist, pöörates sissenõude võlgniku rahalistele õigustele, kusjuures piisab sundtäitmisest

-s sätestatud maksuhalduri enda volituste piires (nt pangakonto arestimisest

§ 131

alusel) ja täitemenetluse alustamiseks kohtutäituri poole pöördumine ei ole tingimata nõutav. Kuna praegusel juhul alustas maksuhaldur A OÜ maksuvõlgade sissenõudmist 30.05.2017 korraldusega nr 13-2.7/204999 (taotluse lisa 3) ja 20.07.2017 korraldusega nr 13-2.7/272971 (taotluse lisa 4) ning äriühingul oli 06.03.2018 taotluse esitamise ajal jätkuvalt maksuvõlg, siis on

§ 96lg-s 5 sätestatud tingimus täidetud.

9. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.03.2018 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4