TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-17-2520 Otsuse tegemise kuupäev 28.03.2017, ja koht Kohtunik Kohtuasi Tartu Mare Priks Vasily Karpov kaebus Viru V

) § 69 lõikest 1 ja 4 (teine lause) ning lõike 2 р 1, 3 ja 4 on kohaldatud alates 18.09.2017 kinnipeetav Vasily Karpov'i suhtes, edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks ning vangla üldise julgeoleku tagamiseks, täiendavate julgeolekuabinõudena:

1. eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja ennetada kinnipeetava õigusvastast käitumist;
2. kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, selleks et välistada kokkupuuted teiste kinnipeetavatega, kellele V. Karpov võib oma käitumisega halba eeskuju näidata, ning et tagada vanglas viibivate isikute turvalisus ja vangla julgeolek; З. kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning mille vajaduse tingib ka lukustatud osakonna eripära. Viru Vangla on lõpetanud 18.12.2017 käskkirjaga nr 6-4/301-2 Vasily Karpovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise seoses asjaolude äralangemisega arvates 18.12.
3. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebuse kohaselt on kaebajat viidud 15.09.2017 S-3 sektorist S4 sektorisse kinnipeetava Anton Bulbenko juurde ühte kambrisse. Kaebaja on märkinud, et nad on mõlemad väga erinevad inimesed ja ei sobi ühte kambrisse. A. Bulbenko teatas vanglaametnikule, et neid tuleks paigutada erinevatesse kambritesse. Vanglaametnik M. Altermann ei saanud aru probleemi tõsidusest ja A.Bulbenko ei näinud muud võimalust probleemi lahendamiseks kui lõhkuda kambri aken. Pärast seda teatas vanglaametnik, et kaebaja viiakse üle kinnisesse kambrisse. Kaebaja väidete kohaselt oli ta šokis ning polnud nõus üleviimisega, kuna oli käitunud õiguskuulekalt. Kaebaja peab käskkirja nr 6-4/301-1, millega teda lukustatud kambrisse paigutati, õigusvastaseks, kuna puuduvad faktid, mis tema süüd kinnitavad. Kaebaja sõnutsi tundis ta alusetu kinnipidamisega moraalset vapustust, temalt on võetud ära õigus suhelda teiste kinnipeetavatega, liikumine on piiratud, mis mõjutab negatiivselt tema tervist. Alates 18.09.2017 puudub kaebajal võimalus suhtlemiseks nii oma lähedaste kui ka kaaskinnipeetavatega. Kaebaja on taotlenud kohtul tühistada 18.09.2017 käskkiri nr 6-4/301-1 ja mõista välja mittevaraline kahju, mis on 30 eurot iga veedetud päeva eest lukustatud kambris viibimise eest. Kaebaja sõnutsi puuduvad faktid, et kaebaja oleks sundinud kaaskinnipeetavaid õigusrikkumisi toime panema. 2 Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda, vangla menetluskulusid ei esitanud. Vastustaja on seisukohal, et tühistamiskaebuse eraldi menetlemine ei ole käesoleval juhul põhjendatud, kuna vaidlusaluse käskkirja mõju on lõppenud. Vangla märgib, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus vanglas viibides valida endale nii viibimiskohta kui kambrikaaslast. Vastustaja märgib, et iseenesest on õige kaebaja väide, et tema ise kambrit ei lõhkunud. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et vanglas kujutab ohtu mitte ainult vahetu õigusrikkumise toimepanek, aga ka teiste kinnipeetavate survestamine rikkumise toimepanekuks (analoogselt karistusseadustiku tähenduses kihutamisega). Sellised isikud on samuti ohuks vangla julgeolekule

§ 69lg 1 tähenduses.

Vanglal on sellisel juhul õigus kaaluda, kas on põhjendatud sellise kihutustööd tegeva isiku isoleerimine ning isiku suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, et vältida teiste kinnipeetavate õigusrikkumiste eskaleerumist. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õiguspärane, puudub RVastS § 7 lg 1 sätestatud vajalik koosseis kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus. 1.Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. 2.Tartu Halduskohtu menetluses on Vasily Karpovi kaebus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja peale (Viru Vangla 18.09.2017 käskkiri nr 6-4/301-1 Vasily Karpovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine – eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, vanglasisese liikumise piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine) ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Käskkirjas on juhindutud

§ 69

lg 1 ja lg 4 (teine lause) ja § 69 lg 2 p 1,3, ja 4 ning meetmed on kohaldatud alates 18.09.

1. 3.Viru Vangla on lõpetanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise 18.12.2017 käskkirjaga nr 6-4/301-2 alates 18.12.
2. Seega oli kohaldatud kaebaja suhtes julgeolekuabinõusid kolm kuud. Kaebaja on nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist iga päeva eest 30 eurot, kuna on seisukohal, et tema suhtes on ebaõiglaselt julgeolekuabinõusid kohaldatud. 4.Kaebaja on vaidlustanud vaidemenetluses nii 18.09.2017 käskkirja nr 6-4/301-1 kui ka esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles on taotleja nõudnud kahju hüvitamist 90 eurot iga päeva eest, mil kaebaja suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vangla on olnud seisukohal, et vangla on õiguspäraselt toiminud ning kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu, nii taotlus kahju hüvitamise nõudes kui vaie käskkirjale on jäänud rahuldamata. 5.Kaebuse menetlusse võtmise määruses 02.01.2018 on kohus olnud seisukohal, et kuna käesolevaks ajaks on käskkirjast tulenenud piirang lõppenud kaebaja suhtes, kuid täielikult ei saa välistada, et käskkirjale antud hinnang pole vajalik, mistõttu kohus annab õigusliku hinnangu käskkirjale, kuna kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel on oluline tuvastada, kas kaevatav käskkiri oli õiguspärane või mitte. Haldusakti või haldusorgani toimingu õigusvastasuse tuvastamine on üheks eelduseks kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel. 6.Antud juhul nõustub kohus vastustajaga, et kaevatav käskkiri on õiguspärane. 3 7.

§ 69

lg 1 alusel kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.

§ 69

lg 2 alusel on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine.

§ 69

lg 3 alusel lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse.

§ 69lg 4 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vanglateenistus.

Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. 8.Vastustaja on käskkirja tehes tuginenud 18.09.2017 õiendile, esitatud seletustele ja kogutud materjalidele. 9.Vangla on tuvastanud, et 5 üksusele laekunud informatsiooni põhjal survestab S4 osakonna kambris S-415 paiknev kinnipeetav Vasily Karpov osakonnas teisi kinnipeetavaid. Vestlusel kinnipeetav Anton Bulbenkoga, kes paikneb S-415 kambris koos Vasily Karpoviga, andis kinnipeetav A. Bulbenko mõista, et kinnipeetav V.Karpov sunnib kinnipeetavaid toime panema õigusrikkumisi enda subkultuuriliste tõekspidamiste juurutamiseks, muuhulgas sundides kambrikaaslast Anton Bulbenkot lõhkuma kindlaks määratud kellaajaks kambri akna, et kambrikaaslasest vabaneda. Põhjenduseks toob kinnipeetav Karpov selle, et kambrikaaslased ei saa omavahel läbi ja neil on erinevad iseloomud, mistõttu oligi nende soov saada eraldi kambrisse. Õiendis on märgitud, et vestluse juures kinnipeetav Anton Bulbenkoga oli ka 5 üksuse vanemvalvur lndrek Pilden. Vanglaametnikud Mikk Altermann ja Indrek Pilden on teinud ettepaneku kogutud informatsioonist lähtuvalt vangla üldise julgeoleku tagamiseks kinnipeetav Vasily Karpovi suhtes rakendada vangistusseaduse § 69 sätteid eesmärgiga eraldada Vasily Karpov kinnipeetavatest, keda ta survestab õigusrikkumisi toime panema, seades oma tegevusega ohtu vangla üldise julgeoleku. Tuvastatud on, et kaebaja ise kambris akent ei lõhkunud, kuid õhutas seda tegema teisel kinnipeetaval. Vangla on asjaolusid uurinud ning kaalutlenud, kas on põhjendatud õigusrikkumisele kihutava isiku isoleerimine ja tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Vangla on kaalunud ka kaebaja varasemat käitumist ja asunud seisukohale, et täiendavate julgeolekuabinõude rakendamist tuleb kohaldada just kaebaja suhtes. Vastustaja on märkinud, et kaebaja subkultuurilisi hoiakuid näitab ka see, et kaebaja on keeldunud asumast vanglas tööle ja on vangiregistri päeviku andmetel inspektor-kontaktisikule avaldanud, et ei kavatse seda teha ka edaspidi. Antud juhul on tegemist ennetava meetmega, et mitte luua soodsat olukorda uue õigusrikkumise toime panemiseks, seega oli vajalik isoleerida V.Karpov teistest kinnipeetavatest. 10.Kohus märgib, et peab usaldusväärseks vangla poolt esitatud andmeid ning nõustub ka sellega, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida endale kambrit ja kambrikaaslast. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud, kuna V. Karpov on oma käitumisega seadnud ohtu vangla julgeoleku, mistõttu on põhjendatud tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, vanglasisese liikumise piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine). 4 11.Kokkuvõttes märgib kohus, et kaevatav käskkiri on õiguspärane, vastab haldusakti nõuetele, on motiveeritud ja täidetud on kaalutlemisnõuded, haldusakt on antud selleks pädeva isiku poolt ja antud kehtiva õiguse alusel. 12.Mis puudutab mittevaralise kahju nõuet, märgib kohus, et kaebus jääb selles osas rahuldamata. 13.Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt on isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud , võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju nõude üheks eelduseks on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või õigusvastane haldusakt, mida antud juhul ei ole, seega ei ole ka tekkinud kaebajale ka kahju avalikõiguslikus suhtes. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 14.Menetluskuludest: HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Viru Vangla ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, kaebaja on kohtumääruse alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 5