Obsah (6)

§ 121§ 44§ 47§ 43§ 37§ 41

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2799 Määruse kuupäev 13.04.2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Jurgen Essenbergi kaebus Viru Vangla tegevuse peale seoses arhiveeritud

§ 121lg 4).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Jurgen Essenberg esitas Tartu Halduskohtule 14.12.2017 liitkaebuse, milles avaldab rahulolematust Viru Vangla keeldumise suhtes kaebaja lühiajalisele väljasõidule mittelubamisel ajavahemikul 03.12.2017-06.12.2017; Viru Vangla koopiateenuste osutamise osas, kuna kaebajale keeldutakse väljastamast nõuetekohast (käibemaksuseaduse § 37) arvet (16.10.2017 teabenõude täitmisest keeldumine vastusega nr 6-13/34101-2) ning Viru Vangla tegevusetuse osas seoses sotsiaalse rehabilitatsiooniga ja Viru Vangla kohustamist võimaldada kaebajale sotsiaalne rehabilitatsioon või saata tagasi Soome karistust kandma.
2. Kohus palus 19.01.2018 kohtunõudega esitada Viru Vanglal kaebuses viidatud asjakohased kohtueelse menetluse dokumendid. Viru Vangla täitis kohtunõude 24.01.
4. Kohus jättis 09.03.2018 määrusega kaebuse käiguta nõuete täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks kaebuse esitamisel.
5. J. Essenberg esitas kohtule 20.03.2018 puuduste kõrvaldamise avalduse ja teatas, et on tasunud riigilõivu summas 15 eurot.
6. Kohus palus täiendavalt 22.03.2018 kohtunõudega Viru Vanglal edastada koopia Viru Vangla direktori 02.08.2010 käskkirjast nr 1.1-1/169 „Kinni peetavatele isikutele koopia tegemise hinna kehtestamine“ ja teatada, kas J. Essenberg on kohtueelselt vaidlustanud nimetatud käskkirja. Viru Vangla vastas kohtule 23.03.
8. J. Essenberg saatis 21.03.2018 kohtule puuduste kõrvaldamise avaldusele lisamiseks koopiateenuse arve näidise (tl 45). Kohtu seisukoht
9. Kohus jääb 09.03.2018 käiguta jätmise määruses toodud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid korrata.
10. Puuduste kõrvaldamise avalduses leiab kaebaja, et Viru Vanglal ei ole õigust kasutada karistusregistri arhiivist saadud andmeid. Kohus jääb seisukohale, et kinnipeetava kriminogeenseid riske võib hinnata muuhulgas ka arhiveeritud karistuste põhjal tulenevalt karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p-st 8 ning vangistusseaduse (VangS) § 16 lõikest 5 ning VangS § 105 lõigete 11 ja 2 alusel kehtestatud justiitsministri 14.05.2008 määrusest nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“.
11. Kaebaja leiab puuduste kõrvaldamise avalduses, et Viru Vangla ei saa aru, kas on tegemist lühiajalise väljasõidu (VangS § 32) või väljaviimisega (VangS § 33). Kaebaja taotles Viru Vanglalt lühiajalist väljasõitu, kuid vangla vastas lühiajalise väljaviimise kohta. Kaebaja viitab Viru Vangla vaideotsusele nr 6-12/476-2 (tl 13-14). Kohus leiab, et Viru Vangla on kaebaja 19.10.2017 taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks lahendanud 24.10.2017 otsusega nr 6-10/353529-2, võttes õigesti keeldumise aluseks VangS § 32 lg 2, 4 ja Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 ja
12. Viru Vangla 30.11.2017 vaideotsuses nr 6-12/476-2 on otsuse tegemisel aluseks võetud samuti VangS § 32 ja VSkE § 82 ning asjaolu, et vaideotsuse põhjendustes on märgitud, et „lühiajalise väljaviimise eesmärk ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga/.../lühiajalise väljaviimise eesmärk on saavutatav ka muudel viisidel“ on ilmselge ebatäpne sõnakasutus, mis ei muuda sisuliselt vaideotsust vääraks.
13. Kaebaja soovib jääda oma kaebuse juurde põhjusel, et Viru Vangla hakkaks edaspidi andma lühiajalisi väljasõite, et ei rikutaks seadust arhiveeritud karistuste kasutamisel ning Viru Vangla võimaldaks kinnipeetavatele lühiajalisi väljasõite sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgil. Kaebaja selgitusest nähtub kaebuse esitamise põhjusena preventiivne eesmärk. Kohtu arvates ei ole eesmärk esitatud kaebusega saavutatav, kuna väljasõidule lubamine toimub igakordse kaalutlusotsusega. Kohtu hinnangul on kaebusel populaarkaebusele iseloomulikud tunnused, samas kui halduskohtusse saab isik pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (

§ 44lg 1).

Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul vastavalt

§ 44lg-le 2.

Praegusel juhul saaks kaebaja kaebusega vaidlustada üksnes tema enda suhtes tehtud otsustusi lühiajalisele väljasõidule lubamisel. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole rikutud Viru Vangla tegevusega seoses arhiveeritud karistuste kasutamisega lühiajalisele väljasõidule lubamise otsustamisel. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla on õiguspäraselt keelduva otsuse tegemisel lähtunud lisaks kuriteo toimepanemise asjaoludele ja väljasõidu kooskõlale vangistuse täideviimise eesmärkidega veel ka individuaalse täitmiskava täitmisest VangS § 32 lg 4 kohaselt. Kinnipeetava individuaalses täitmiskavas peab sisalduma teave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta vastavalt Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendile (§ 1 lg 3 p 6) ning seda teavet on vanglal õigus väljasõidule loa andmise otsustamisel arvesse võtta. Seega ei ole kaebaja õigusi ilmselgelt rikutud ning vastavas osas kuulub tuvastamiskaebus tagastamisele HMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

1. Puuduste kõrvaldamise avalduses märgib kaebaja, et Viru Vangla finantsosakonna tempel pöördumise koopial ei ole võrdväärne arvega ega oma samaväärset mõju. Arusaamatuks jääb finantsosakonna templilt informatsioon, st arve number, arve saaja, arve esitaja, aadress, registrikood. Viru Vangla on käibemaksukohuslane, mistõttu leiab kaebaja, et vangla on kohustatud väljastama kliendile käibemaksuseaduse (KMS) § 37 kohase arve. Kaebaja taotleb Viru Vangla kohustamist tunnistada kehtetuks Viru Vangla direktori käskkiri nr 1.1-1/
2. 2
3. Viru Vangla kinnitusel on Viru vangla 02.08.2010 käskkirja nr 1.1-1/169 muudetud Viru Vangla 01.12.2010 käskkirjaga nr 1-1.1/251 (tl 42) ning hetkel kehtivad hinnad kinnipeetavatele koopia tegemiseks on sätestatud punktis
4. Viru Vangla kinnitusel ei ole kaebaja pöördunud kohtueelselt vangla poole kehtiva käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudega. Seega ei ole kaebaja tühistamisnõue Viru Vangla käskkirjale, millega kehtestatakse koopia tegemise hinnad, lubatav kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kohus selgitab, et VangS § 11 lg-st 5 tuleneb kinnipeetavale kohustus läbida enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus nii tühistamis- kui kohustamisnõude puhul. Kohtueelse menetluse läbimine on kaebuse lubatavuse eeldus.

§ 47lg 1 sätestab, et kohtueelne menetlus peab olema läbitud nõuetekohaselt.

Kohus selgitab, et vangla direktori peale esitatud vaide vaatab läbi Justiitsministeerium (VangS § 11 lg 41). Vaie tuleb esitada vanglateenistuse kaudu (haldusmenetluse seaduse § 73 lg 1 kohaselt). Vaide tagastamise, rahuldamata jätmise või tähtaegselt lahendamata jätmise korral on kaebajal õigus esitada vangla haldusakti peale kaebus halduskohtule. Vastavalt VangS § 11 lg-le 5 ja

§ 43

lg-le 2 on õigus pöörduda uuesti sama nõudega kohtu poole pärast vaidemenetluse läbimist.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, siis ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatav ja kaebus kuulub vastavas osas tagastamisele

§ 121lg 1 p 4 kohaselt.

13. Kaebaja avaldab veel rahulolematust kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses, samuti kohtule 21.03.2018 esitatud teates arve osas, mida Viru Vangla väljastab kaebaja hinnangul seadusele mitte vastavalt. Kaebajale on arusaamatu finantsosakonna templilt informatsioon, st arve number, arve saaja, arve esitaja, aadress, registrikood. Kohtule esitatud nn arve näidiselt (tl 45) nähtub, et Viru Vangla teeb dokumendi koopiale märke (tempel), kus on nähtav, kes Viru Vangla finants- ja majandusosakonna spetsialistidest koopia tegi, mis kuupäeval, mille eest ning summa suurus. Kohtu hinnangul vastab Viru Vangla tempel nõutaval määral seaduses sätestatud teenuse osutamist tõendava dokumendi nõuetele. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 2 kohaselt, kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa. Eraisikule (tarbijale) teenuse osutamise kohta esitatud arve ei pea sisaldama lisaks RPS § 7 lgs 2 nimetatule ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid (RPS § 7 lg 3). Seega on oluline, et teenuse osutamist tõendaval dokumendil oleks märgitud teenuse osutamise aeg, teenuse sisu ja summa, samuti teenuse osutaja. Teenuse hind on kinnipeetavatele teatavaks tehtud ja tutvumiseks osakonna teadete tahvlil (Viru Vangla 16.10.2017 vastus teabenõudele nr 6-13/34101-2, tl 16). Viru Vangla tempel sisaldab andmeid teenuse osutamise kohta. Kaebaja ei ole väitnud kaebuses, et ta on koopiateenust vajanud ettevõtluseks, vaid üksnes isiklikuks otstarbeks. Seega ei ole vangla kohustatud temale väljastama täiendavate andmetega arvet. Ka tarbijakaitseseaduse § 4 lg-s 4 on sätestatud, et kauba või teenuse eest tasumisel peab kaupleja andma tarbijale kauba või teenuse ostmist tõendava dokumendi, millel on vähemalt: 1) kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress; 2) müügikuupäev; 3) iga kauba või teenuse hind ja tasutud summa. Eeltoodud põhjendustel ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi arve-tšeki kaebajale sobival viisil väljastamata jätmisega rikutud. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus tuvastada Viru Vangla õigusvastane tegevuse koopiateenuse osutamisel. Kohus tagastab kaebuse vastavas osas

§ 121lg 2 p 1 alusel.

3 14. Kohus jääb kaebaja kohustamisnõude osas, s.o kohustada Viru Vanglal võimaldada kaebajale sotsiaalne rehabilitatsioon, 09.03.2018 määruses väljendatud seisukoha juurde. Halduskohtul ei ole volitust rahuldada kohustamiskaebus kaebajale sotsiaalse rehabilitatsiooni võimaldamiseks. Halduskohtu volitused on loetletud

§-s 5 ning kohtul on õigus rahuldada kohustamisnõue, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Sotsiaalset rehabilitatsiooni taasühiskonnastamise tähenduses võimaldatakse kinnipeetavatele mitmel moel ning kaebaja ei ole kohtule esitanud konkreetset nõuet vastavalt

§ 37lg-le 2.

Kuna kohus ei saa kaebuse nõuet ja alust kaebaja asemel määrata

§ 41

lg-st 1 tulenevalt, vaid on seotud kaebaja määratud piiridega, siis kaebus ei vasta sotsiaalse rehabilitatsiooni võimaldamise kohustamisnõude osas halduskohtumenetluse seadustiku nõuetele, puudused takistavad asja menetlemist ning kaebus kuulub vastavas osas tagastamisele

§ 121lg 1 p 2 alusel.

15. Kohus tagastab kaebuse haldusasjas nr 3-17-2799 tervikuna. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 121lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ 4