← Eesti

4-18-1370/18

Obsah (7)§ 14§ 2§ 18§ 15§ 16§ 56§ 57

4-18-1370 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Lepinguline kaitsja Kohtuväline menetl

§ 14

lg 1 märgitud isik ja tema poolt toime pandud rikkumine on inkrimineeritav juriidilisele isikule OÜ Alsifor. Väärtegu kvalifitseeriti TTOS § 271 lg 2 järgi ning karistati Alsifor OÜ rahatrahviga 700 eurot. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 13.03.2018 kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele (kohtutoimiku - edaspidises KoTo tl 2-9). Kaebuse kohaselt vaidlustatakse kohtuvälise menetleja otsus täies mahus. 2

(32)4-18-1370 Seoses I S ja N K viibimisega tellingutel ilma kaitsekiivriteta oli Tööinspektori poolt koostatud ettekirjutus töö peatamiseks alates 01.09.2017 kell 11:
  1. I S ja N K täitsid tööinspektori ettekirjutuse viivitamatult, s.o panid kaitsekiivrid pähe. Seoses tellingute nõuetele mittevastavusega oli tööinspektori poolt koostatud ettekirjutus töövahendi kasutamise keelamiseks alates 01.09.2017 kell 12:
  2. Kaebaja oli seisukohal, et tellingute konstruktsioon oli töötajatele ohutu. Tellingute ankurdus ei vastanud (osaliselt) kasutusjuhendi nõuetele, s.o puudusid osaliselt ankrud, kuna ankrute kinnituste vastas asusid hoone aknad, siis puudus võimalus ankruid paigaldada (siin ja edasi allakriipsutus kohtu poolt). Arvestades hoone kõrgust, oli tellingute konstruktsioon aga täielikult ohutu. Tellingute ja seina vahelise kaugus nõuetele mittevastavusega seoses andis Kaebaja koheselt tööinspektorile seletuse, et tellingud on paigaldatud maksimaalselt vastu seina ning selle põhjuseks olid hoone konstruktiivsed omadused ja ehitustööde eripära. Mõnedes kohtades oli tellingu ja seina vaheline kaugus ca 570mm, aga mõnedes kohtades vahed üldse puudusid. Arvestades ehitustööde eripära, olid tellingud paigaldatud ka täielikult ohutult, sh lubatud kaugusel hoone seinast. Ehitustöödeks oli hoone fassaadi soojustamine. Seinte soojustamine kasutati ehitusmaterjale paksusega 200mm ning ehitustöid (s.o ehitusmaterjali paigaldamist) alustati hoone allosast, liikudes hoone ülaosasse. Pärast ehitusmaterjali paigaldamist oli vahe tellingu ja seina vahel juba ca 300mm, st vastas nõuetele. Järelevalve kohta oli 1.09.2017 koostatud kontrolli protokoll, milles oli märgitud, et ettekirjutust ei koostata, kui tööandja kõrvaldab rikkumised 5 tööpäeva jooksul pärast kontrollimist ja on sellest teavitanud Tööinspektsiooni kirjalikult. Kaebaja poolt olid rikkumised tähtaegselt (s.o 5 tööpäeva jooksul) kõrvaldatud, millest oli 7.09.2017 tööinspektorile esitatud kirjalik teatis rikkumiste kõrvaldamisest. 8.09.2017 oli tööinspektori poolt kontrollitud ehitusobjekt ja tuvastatud, et puudused on kõrvaldatud. Sellepärast ettekirjutus töö peatamiseks/töövahendi kasutamise keelamiseks oli tühistatud ning Kaebajal oli lubatud ehitustöid jätkata. Haldusjärelevalve asi nr 3-1/7698 oli sellega OÜ Alsifor suhtes lõppenud. Kaebajale oli teada, et Tööinspektsioon alustas väärteoasja nr 3-2/7915 T R vastu, s.o isik kes oli vormistatud Kaebajal tööde koordinaatoriks. Ehitusobjektil oli üksnes üks töövõtja, s.o Kaebaja, seega koordinaatori määramine ehitusplatsil ei olnud kohustuslik. Väärteoasi T Ri vastu oli Tööinspektsiooni poolt lõpetatud 09.11.2017 teos väärteo tunnuste puudumise tõttu (VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel). 18.01.2018 Alsifor OÜ juhatuse liikmele Aleksei Sidorov’ile tuli kutse Tööinspektsiooni, kust ta ootamatult sai teada, et OÜ Alsifor suhtes on alustatud väärteoasi nr 3-2/
  3. Tööinspektor ei suutnud Aleksei Sidorov`ile täpselt seletada, millise konkreetse rikkumisega seoses oli OÜ Alsifor suhtes alustatud väärteoasi. 25.01.2018 oli tööinspektori poolt koostatud väärteoprotokoll üldmenetluses, millest Kaebaja sai ootamatult teada, et väärteomenetluse alustamise aluseks olid juba varem tehtud etteheited – et Alsifor OÜ töötajad S ja K töötasid tellingutel ilma kaitseviivrita; et tellingud ei olnud nõuetekohaselt paigaldatud, kaugus seinast oli 570mm ehk lubatust 270mm suurem; tellingutel 3
(32)4-18-1370 puudusid osaliselt kaitsepiirded ja töölaudise elemendid olid kindlalt paigaldamata. Ankrud ei taganud tellingute püsikindlust, ankrute arv oli väiksem kui kasutusjuhendis ettenähtud. 26.02.2018 oli Tööinspektsiooni poolt tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 3-2/
  1. Kaebaja leiab, et otsus väärteoasjas nr 3-2/7915 on tehtud alusetult ja see tuleb tühistada. Rikutud oli topeltkaristamise ja –menetlemise keeld. Tööinspektsiooni poolt oli haldusjärelevalve asja nr 3-1/7698 raames teostatud 01.09.2017 Kaebaja ehitusobjekti aadressil Xxx 5, Jõhvi linn kontroll. Kontrolli käigus olid tuvastatud teatud rikkumised (need on kirjeldatud Kontrolli protokollis Tööinspektsiooni toimiku lk 11-14) ning Kaebajale tehtud ettekirjutused töö peatamiseks/töövahendi kasutamise keelamiseks (Tööinspektsiooni toimiku lk 1-2). Tööandjale (s.o Kaebaja) oli antud 5 tööpäeva väidetud rikkumiste kõrvaldamiseks. Tööinspektsiooni poolt oli ka määratud, et rikkumiste õigeaegsel kõrvaldamisel ettekirjutust Kaebaja suhtes ei koostata. Kaebaja tõlgendab seda selliselt, et väärteomenetlust tema suhtes ei alustata. Rikkumised olid tähtaegselt kõrvaldatud, millest teavitati Tööinspektsiooni. Haldusjärelevalve oli sellega Kaebaja suhtes lõpetatud ning väärteoasja ei olnud Kaebaja suhtes alustatud. Kaebajal tekkis õiguspärane ootus, et tema suhtes seoses 01.09.2017 fikseeritud rikkumistega menetlus on lõpetatud ja täiendavad kohustused ei või Kaebajal tekkida. Õiguspärase ootuse põhimõte on õiguskindluse printsiibi (mis on omakorda PS § 10 sätestatud õigusriigi printsiibi element) elemendiks. Õiguspärase ootuse põhimõte tagab selle, et isikul on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatud seadus jääb kehtima. Pika aja pärast (s.o ca 4,5 kuud) haldusjärelevalve läbiviimist oli Kaebaja juhatuse liige kutsutud Tööinspektsiooni vestlusele. 18.01.2018 teatas tööinspektor Kaebaja juhatuse liikmele, et Kaebaja on menetlusalune isik väärteoasjas nr 3-2/
  2. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on Kaebaja suhtes alustatud topeltmenetlusega, s.o menetlusega samade faktiliste asjaolude alusel (s.o 01.09.2017 fikseeritud rikkumised). Kaebaja on arvamusel, et see on lubamatu. Kaebaja arvates peab maakohus lõpetama väärteomenetluse põhiseaduse (PS) § 23 lg-st 3,

§ 2lg 3 ja ne bis in idem-põhimõttest lähtudes VTMS § 29 lg 1 p-st 2.

Kaebaja arvates menetlusaluse isiku käitumises puudub ka väärteokoosseis. Kaebaja viib alati enne ehitustööde ehitusplatsil alustamist läbi töötajatele töötervishoiu- ja tööohutusalase nõuete ning muude vajalike nõuete osas instrueeringud. Samuti varustab Kaebaja töötajaid vajalike isikukaitsevahenditega, s.h kaitsekiivritega (lisa 5 – KoTo tl 28-35). Kaebaja töötajad I S ja N K olid enne ehitustööde alustamist instrueeritud allkirja vastu, et kaitsekiivri kandmine tellingutel on kohustuslik, kaitsekiivrid olid nendele välja antud (lisa 5 – KoTo tl 28-35). Kui töötajad viibisid tellingutel ilma kaitsekiivriteta, siis nimelt nende käitumises on väärteotunnused („Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 15 lg 1). Kaebaja käitumises aga väärteotunnused puuduvad. 1.09.2017 teostatud järelevalve käigus andis Kaebaja koheselt tööinspektorile järgneva seletuse, et tellingud on paigaldatud maksimaalselt vastu seina ning selle põhjuseks olid hoone konstruktiivsed omadused ja ehitustööde eripära. 7.09.2017 esitas Kaebaja tööinspektorile kirjaliku teatise rikkumiste kõrvaldamisest. Tellingud ei olnud paigaldatud hoone seinale lähemale (s.o vahe jäi saamaks). 08.09.2017 oli tööinspektori poolt kontrollitud ehitusobjekt ning oli tuvastatud, et puudused on kõrvaldatud. Sellepärast ettekirjutus töö peatamiseks/töövahendi kasutamise keelamiseks oli tühistatud ning Kaebajale oli lubatud ehitustöid jätkata. Seega Tööinspektsioon varem juba nõustus Kaebajaga, et tellingud on paigaldatud nõuetekohaselt (s.o ohutu kasutamiseks) 4

(32)4-18-1370 ning Kaebaja käitumises puudub väärteo tunnus (Vabariigi Valitsuse määrus nr 13 "Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 12³ lg 6). Üldmenetluse otsuses toob kohtuväline menetleja uue tõendamata faktilise väite, et kõikide tellingute peale kokku pidi kasutusjuhendi järgi olema 17 ankurduse kohta, kui tegelikult olid tellingud kokku ankurdatud vaid 6-st kohast. Tellingute konstruktsioon oli töötajatele ohutu. Tellingute ankurdus ei vastanud osaliselt kasutusjuhendi nõuetele, s.o puudusid osaliselt ankrud, kuna ankrute kinnituste vastas asusid hoone aknad, siis puudus võimalus ankruid paigaldada. Arvestades hoone kõrgust oli tellingute konstruktsioon täielikult ohutu. Menetlusaluse isiku käitumises puuduvad ka VV 11.01.2000 määruses nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 123 lg 5 sätestatud väärteokoosseis. Alternatiivselt palutakse kaebuses kas lõpetada menetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel või tühistada tööinspektsiooni otsus karistuse suuruse osas ja mõista menetlusalusele isikule kergem karistus. Väärteoasi alustati 18.01.2018, mitte 1.09.2017 pärast rikkumiste tuvastamist. See näitab, et Alsifor OÜ võimalik süü ei ole suur. Kaebaja ei ole nõus ka üldmenetluse otsuse väitega, et puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Kergendavad asjaolud on need, et ehitustööde käigus ei ole kahju tekitatud, Kaebajal puuduvad eelnevad rikkumised, Tööinspektsiooni poolt tuvastatud rikkumised olid Kaebaja poolt Tööinspektsiooni (määratud) aja jooksul nõuetekohaselt kõrvaldatud. Kui Kaebaja olekski antud teo või teod toime pannud, siis arvestades tema isikut ja kõiki teisi asjaolusid, oleks otstarbekas menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada või siis peaks karistus jääma 50 euro piiridesse. Menetlusalune isik paluski tühistada OÜ Alsifor suhtes 26.02.2018 tehtud kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 3-2/7915 ja lõpetada väärteomenetluse PS § 23 lg-st 3,

§ 2

lg 3 ja ne bis in idem-põhimõttest lähtudes VTMS § 29 lg 1 p-st 2; alternatiivselt lõpetada menetlus väärteokoosseisu puudumise tõttu OÜ Alsifor käitumises (aluseks on VTMS § 29 lg 1 p 1), arvestades siinkohal ka kaebuses märgitud väärteomenetlusõiguse rikkumistega; alternatiivselt, lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel (aluseks on VTMS § 30 lg 1 p 1); alternatiivselt tühistada väärteootsus karistuse suuruse osas ja mõista OÜ-le Alsifor kergem karistus. Jätta menetlusaluse isiku õigusabikulud kohtuvälise menetleja kanda. Kaebusele olid lisatud hoone fotod (KoTo tl 24-27), töötaja tervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise ning töötaja ehitusplatsile tööle lubamise registreerimise kaardid (KoTo tl 28-30), töötajale ehitusplatsil väljastatud isikukaitsevahendite arvestuse pidamise kardid (KoTo tl 31-35). Kohtuistungil Menetlusalune isik ja tema kaitsja jäid oma kaebuse juurde ning palusid tühistada väärteootsus ja lõpetada väärteomenetlus kaebuses märgitud alustel. Kaitsja lisas, et menetlusalune isik viis läbi instrueerimist kaitsevahendite kasutamiseks. Vähemalt kord päevas oli (juhatuse liige) Sidorov objektil, jälgis, et töötajad kannaksid kiivreid. Ka T R on käinud korra nädalas objektil. Asjaolu, et tellingud ei olnud paigaldatud nõuetekohaselt ei ole tõendatud. Ei ole tõendatud, et tellingud olid ankurdatud vaid kuuest kohast. Ei ole tõendatud, et tellingute peale pidi olema kokku 17 ankurdust. Ei ole selge, millest see kohtuvälise menetleja väide tuleneb. Marina Novožilova ei ole pädev spetsialist hindamaks seda, kas tellingud olid paigaldatud õigesti või mitte. Tegemist on tööinspektori subjektiivse arvamusega. Tellingu kasutusjuhendi lk-l 44 märgitud juhendist lähtuda ei saa, sest see kohaldub vaid tellingukilega 5

(32)4-18-1370 kaetud tellingute puhul. Kasutusjuhendi lk-lt 1 nähtub, et need on vaid soovitused, kuidas tellinguid paigaldada, seda ei pea sõna-sõnalt järgima. Ankurduse süsteemi valikul tuleb lähtuda, kas tegemist on „suletud“ või „avatud“ fassaadiga ning kas tellingud on kaetud või mitte ja kui kaetud, siis kas võrguga või kilega. Xxx 5 puhul oli tegemist suletud fassaadiga. Kasutusjuhendi lk-l 27 on avatud „suletud“ fassaadi mõiste – sellel pole mingeid avasid. Tellingud olid kaetud võrguga. Seda on näha toimiku lk-l 6-
  1. Kilega katmise korral võib tekkida purje efekt ja tuulekoormused on siis palju suuremad. Kohtuvälise menetleja arvestus põhineb kasutusjuhendi lk-l 44 toodud juhenditest, mis sobib juhul, kui telling oli kaetud kilega, antud juhul aga oli telling kaetud võrguga ja pidi lähtuma joonisest nr 27, mis on kasutusjuhendi lk-l
  2. Kui lähtuda sellest joonisest, siis olid tellingud paigaldatud nõuetekohaselt, sh oli piisav ankrute arv. Ei ole arusaadav, kuidas kohtuväline menetleja tuvastas, et tellingu ja seina vahe oli 570mm. Ei ole selge, kuidas inspektor tegi mõõtmised, kus kohas ja mis pinnast. Mõõtmiste tegemisele ei olnud tööinspektori poolt kaasatud menetlusaluse isiku seaduslik esindaja või muud isikud. Tellingud olid maksimaalselt vastu seina, aga hoone konstruktiivsete omaduste tõttu oli tellingu ja seina vahel mõnedes kohtades ca 570mm, mõnedes aga vahed üldse puudusid. Seinte soojustamiseks kasutati ehitusmaterjali paksusega 200mm ja liimikiht oli ka ca 30-50mm. Pärast ehitusmaterjali paigaldamist oli vahe tellingu ja seina vahel juba ca 300mm, st vastas nõuetele. Seda kinnitasid ülekuulamisel ka menetlusaluse isiku esindaja ning tunnistajad S ja K. Tellingud ei olnud vahepeal paigaldatud hoone seinale lähemale. Tööinspektor nõustus sellega, et rikkumised on kõrvaldatud ja lubas töödega jätkata. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja A. Sidorov’i ja tunnistaja S. T ütlused tõendavad, et Xxx 5 objekt ei olnud ühiseks ehitusplatsiks. Töötaja I M oli 1.09.2017 objektil proovipäeval eraisikuna. T G OÜ-l puudus soov alustada töid Xxx 5 objektil. Puudusid ka kokkulepped kaebajaga antud objektil koostöö tegemiseks. Alates 4.09.2017 (s.o järgmine tööpäev peale 1.09.2017) oli I. M objektil juba Alsifor OÜ töötajana. Kuna objekti puhul ei olnud tegemist ühise ehitusplatsiga, ei olnud kaebajal kohustust määrata ehitusobjekti koordinaatorit. A. Sidorov’i menetlusaluse isikuna ülekuulamisel ei seletanud talle väärteomenetluse läbiviimise põhjused, talle ei esitatud küsimusi seoses töötajate poolt kiivrite mitte kandmisega või tellingute konstruktsiooniga. Küsimused puudutasid vaid suhted OÜ-ga S.V. M Õ ja dokumentatsiooni vormistamine. Kaitsja esitas menetlusaluse isiku kantud menetluskulude – õigusabikulude nimekirja koos kinnitavate kuludokumentidega (KoTo tl 73-81) ja palus need kulud menetlusalusele isikule ka hüvitada. Esitas oma lõpukõne teesid kirjalikult (KoTo tl 87-91). Menetlusalune isik märkis, et tema firma on seaduskuulekas, teostab ehitustöid vastavalt kehtivatele normidele. Inspektori märgitud puudused olid kõrvaldasid lühema aja jooksul. Jätkata töid ilma inspektori loata ei saanud. Luba oli saadud telefoni teel, ka Viberis, samuti suhtlesid telefoni teel, ta selgitas tööde käiku, inspektor lubas töödega jätkata. Isikukaitsevahenditest – need antakse töötajatele, töötajaid instrueeritakse allkirja vastu, selgitatakse sõnadega, suuliselt, selle kohta võetakse allkirju. Et sel hetkel kui inspektor objektile tuli võtsid töötajad kiivrid peast, oli juhuslik, inimlikult arusaadav käitumine. Suurenenud vahemaa seina ja tellingute vahel – töid võis teha, kui oli kaitserihm, mis oli töötajatel olemas. Rikkumistest ei olnud kohtuvälises menetluses ülekuulamisel küsitud, kõik küsimused olid SV M Õ kohta, suhetest nendega. Et käib väärteomenetlus ei teadnud, sellest keegi ei rääkinud. Kuna juba samal päeval kõrvaldati kõik puudused, siis ei teadnud, et väärteomenetlus juba käib, ei pea ennast süüdlaseks, firma teeb kõike, et tööd oleksid ohutud ja tööd oleksid täidetud nõuetekohaselt. 6
(32)4-18-1370 Kohtuväline menetleja märkis, et väärteomenetlust alustati 1.09.2017 esimese menetlustoiminguga. Objektil tuvastas inspektor, et töötajad K ja S olid tellingutel ilma kiivrita. Tellingutel kaitsekiivri kandmine on kohustuslik. Enne ettekirjutuse tegemist ei kandnud töötajad kiivreid. Tunnistajad ütlesid istungil, et kiivrid ei sobinud kandmiseks teiste kaitsevahenditega koos. (Vabariigi Valitsuse määrusega nr 12 vastu võetud) „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise korra“ § 2 lg 4 p 2 ja lg 5 näeb ette, et tööandja hoolitseb selle eest, et isikukaitsevahend ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist korrigeerivate vahendite toimet. Kui töökohal toimib mitu ohutegurit, mille tõttu on töötajal vaja kasutada rohkem kui ühte isikukaitsevahendit, peavad need vahendid omavahel sobima. Tellingud ei olnud nõuetekohaselt paigaldatud. Paigaldades tellingud mittenõuetekohaselt on tööandja loonud ohtu töötajate elule ja tervisele. Kasutusjuhendist nähtub, et vahe välisäärest ei tohi olla üle 30cm, sama on ette nähtud ka seaduses. Fototabelitest on näha, et ankurduse arv oli vähem, kui kasutusjuhend seda soovitab. Kaitsevahend peab vastama töövahendile. Töövahend oli ebasobiv ja seda kasutada ei tohtinud. Seetõttu ettekirjutusega oli töövahendi kasutamine keelatud. Kaebaja poolt saadetud fotodest – vastas, et võttis fotod vastu, aga ei olnud öeldud, et kõik on korras ja võib tööle asuda. Ehitusvaldkonnas õigusnormid on reguleeritud väga täpselt just selle tõttu, et see on kõige suurema riskiga valdkond. Ei saa teha järeldust, et isiku süü on väike. Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 271 lg 2 – karistuse ülemmäär on juriidilise isiku puhul 2600 eurot. Määratud karistus 700 eurot vastab kohtupraktikale ja rikkumise raskusele, ei ole ebaproportsionaalne. Kaitsja ajab segamini haldusmenetlust ja väärteomenetlust. Ettekirjutus tehti, sest olid tuvastatud suured rikkumised. Kontrolliprotokoll oli antud puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutus ja kontrolliprotokoll on aga erinevad dokumendid. Väärteomenetlust ei saa lõpetada, kuna rikkumised oli tõenäolised. Kohtuvälise menetleja esindaja on esitanud juba kohtuliku arutamise alguses oma kirjalikud seisukohad (KoTo tl 92-100), kuid kohus on kohtuvälise menetleja esindajale selgitanud, et erinevalt nt tsiviilkohtumenetlusest väärteomenetluses (nagu ka kriminaalmenetluses) kehtib kohtulikus menetluses suulisuse ja tõendite vahetu uurimise põhimõte (VtMS § 2, KrMS § 15 lg 1) ning oma seisukohad tuleb esitada suuliselt (vt ka RKKKo 3-1-1-29-13; 3-1-1-55-10, p 15). Seetõttu viidatud kirjalikke seisukohti arvestab kohus antud otsust tehes vaid ulatuses, milles pool on need kohtuvaidlustes ka suuliselt esitanud. UURITUD TÕENDID JA TUVASTATUD ASJAOLUD I. Antud asjas ei olnud vaidluse all et väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses märgitud ajal, s.o 1.09.2017 kella 11.10-12.45 ajal menetlusalune isik, Alsifor OÜ, on (läbi oma töötajaid) teostanud ehitustöid objektil Xxx 5, Jõhvi (edaspidi ka objekt). Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja – juhatuse liikme Aleksei Sidorov’i ütluste kohaselt xx 5 objekti kohta oli kuulutatud riigihange, OÜ Alsifor võitis seda. Sõlmiti leping. Töödega alustati umbes 7. augustist. Tööks oli hoone soojustamine. 1.09.2017 sai kõne tööinspektorilt Marina Novožilova’lt, kes ütles, et viibib Xxx 5 objektil ja sooviks, et tuleks sinna kohale. Kui hakkas sinna sõitma helistas V S’ile. Tema firmaga oli sõlmitud leping töökeskkonnakaitse korraldamiseks. Kõik mis puudutab dokumentatsiooni ja töökeskkonda seda teeb tema firma – SV M Õ. Ütles S’ile, et tema peab ka kohale tulema, sest see on tema vastutusala. Si asemel tuli kohale R. Kohapeal ütles tööinspektor 7
(32)4-18-1370 Novožilova puudustest. Peale lühiajalist ülevaatust jättis (Sidorov) nad sinna, ise ei saanud kauemaks jääda, lahkus objektilt. A. Sidorov’i ütlusi, et Alsifor OÜ on kasutanud töökeskkonnakaitse korraldamiseks S.V.M Õ firma teenuseid kinnitab ka 27.07.2016 teatis ettevõttevälise töökeskkonnaspetsialisti teenuse osutaja kasutamisest, millest nähtub, et S.V.M Õ juhataja V S teavitab tööinspektsiooni sellest, et OÜ Alsifor kasutab alates 27.07.2016 ettevõttevälise töökeskkonnaspetsialisti teenuseosutajana S.V.M Õ OÜ-t (tl 115-117). Sama kinnitab ka tunnistaja T R oma ütlustes: Firma SV M Õ osutab tööohutusalast teenust. Sellesse firmasse tulles oli leping Alsifor’iga juba sõlmitud, tuli tööle 2017 märts või aprill. Firma peab tööohutusalast dokumentatsiooni ja teostab järelevalvet objektil. Xxx 5, Jõhvi objektil 1.09.2017 seisuga on SV M Õ osutanud teenust dokumentatsiooni koostamiseks, järelevalve teostamiseks, töötajate juhendamiseks. Konkreetselt tunnistaja ülesandeks oli tööohutusalane järelevalve. Järelevalvet ei teosta iga päev, üks kord nädalas, aga tunnistaja on käinud tihedamini kui kord nädalas. Seega tõendatud on, et S.V.M Õ OÜ on osutanud Alsifor OÜ-le (sh 1.09.2017 seisuga) ettevõttevälise töökeskkonnaspetsialisti teenust. Vaidluse all ei olnud ka see, et nimetatud (tööinspektori poolt objektile saabumise) ajal olid antud objektil töid teostamas Alsifor OÜ töötajad, sh N K ja I S. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 1.09.2017 peale objekti ülevaatust fikseeris tööinspektor järgnevad rikkumised: 1) enne tellingute kasutuselevõttu ei ole pädeva isiku poolt korraldatud tellingute korrasoleku kontrolli. Vormistatud aktid ei vasta tegelikkusele. 2) OÜ Alsifor esindajal ei olnud kontrollimise läbiviimise ajal esitada paigaldatud tellingute paigaldusjuhendid. 3) S.V.M Õ poolt esitatud objekti tööohutuse plaan ei sisalda nõutavat infot: puudub lähim vältimatu arstiabi andmise koht; töötervisehoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatava abinõue õhusaaste ehitusplatsi vahetusse naabrusesse leviku tõkestamiseks; puudub tellingute monteerimis ja demonteerimisplaan; puudub tööohutusplaani ehitusplatsi skeem. 4) ehitustööde tegemise ajal ehitusplatsi koordinaator T. R ei täida oma kohustused. Ehitusplatsile lubatud isikud ei olnud varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega (ei kandnud neid); töötajad töötavad ohtlikul viisil tellingutel. Ei olnud tagatud töötervisehoiu ja tööohutuse olukorra püsiv kontroll ja tegevuste koordineeritus. Iganädalasi ehitusplatsi üldkontrolli viiakse läbi formaalselt. 5) ei ole korraldatud kätte pesemise võimalus. Kuivkäimla ei vasta hügieeninõuetele, käimlas puudub pesemisvõimalus, seep, kätekuivatusvahendid. Menetlusosalisele on selgitatud, et ettekirjutust ei koostata, kui tööandja kõrvaldab rikkumised 5 tööpäeva jooksul pärast kontrolli ja teavitab sellest kirjalikult. Muuhulgas nähtuvad need rikkumised ka 1.09.2017 kontrolli protokollist nr 3-1/7698-4 (tl 10-13). Vaidlust ei olnud ka selles, et Alsifor OÜ on rikkumised määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud. 8
(32)4-18-1370 Kaitsja on täiendava tõendina esitanud ekraanitõmmised mobiiltelefonilt, millest on näha, et 2.09.2017 saatis menetlusalune isik inspektorile Marina Novožilova’le fotod tellingutest ja ankurduse kohtadest. 4.09.207 inspektor on vastanud vene keeles „Vsjo v porjadke. Viber obnovila. Dostavleno. S plana bezopasnosti foto, gde koordinatora kontakt“ ehk „Kõik on korras. Viberit uuendasin. Kätte toimetatud. Ohutuse plaanist foto, kus on koordinaatori kontakt“ (KoTo tl 57-63). Lisatud ekraanitõmmistest on näha fotosid tellingutest, mis on erinevas seisukorras, võrreldes objekti kontrollimisel tehtud fotodega. On näha, et paigaldatud on kaitsepiirded kohtades, kus neid kontrollimisel pole olnud. Tellingute vahel ei ole enam kinnitamata töölaudise elemente. 7.09.2017 S.V.M Õ teatisest rikkumiste kõrvaldamisest nähtub, et OÜ Alsifor tagab tellingute kontrollimise vähemalt kord nädalas, võttis tarvitusele meetmeid tellingute kasutamise vastavust nõuetele, võttis tarvitusele meetmeid tagamaks tööohutuse plaani osaks oleva skeemi koostamiseks, võttis tarvitusele meetmeid koordinaatori töö tõhustamiseks ja koordineerimaks tööohutust ehitusplatsil, võttis tarvitusele meetmeid tagamaks töötajatele pesemisvõimalust, seepi ja kätte kuivatamist (tl 14-17). II. Vaidluse all olid antud asjas asjaolud kas Xxx 5 objektil on tol päeval töötanud ühe või mitme tööandja töötajad, kas tegemist on ühise ehitusplatsiga, kui jah, kas Alsifor OÜ on määranud pädeva ühise ehitusplatsi koordinaatorit (A), kas Alsifor OÜ on täitnud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ehituses, sh kas töötajad S ja K, töötades tellingutel on kandnud kaitsekiivrit (B), kas tellingud olid paigaldatud nõuetekohaselt, sh vahe tellingute ja seina vahel ei ületanud 300mm, kas tellingutel osaliselt puudusid kaitsepiirded, kas töölaudise elemendid tellingutel olid kindlalt paigaldatud, kas tellingud olid kinnitatud kindlalt seina külge, sh kas ankurdus, ankrute arv oli piisav ja vastas kasutusjuhendi nõuetele (C). A. Ühine ehitusplats ja koordinaatori määramine A.1 – ehitusplatsil mitme tööandja töötajate töötamine Vabariigi Valitsuse määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 11 p 2 kohaselt ühine ehitusplats on ehitusplats, kus töötavad samal ajal või järjestikku kahe või enama tööandja töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad (edaspidi FIE). Menetlusalune isik on eitanud, et objekti puhul oleks tegemist ühise ehitusplatsiga. Menetlusaluse isiku esindaja Aleksei Sidorov’i kohtus antud ütluste kohaselt see objekt ei olnud ühine ehitusplats. Kõik ehitustööd tehti Alsifor firma poolt. Objektil on töid teinud vaid Alsifor OÜ töötajad. Menetlusaluse isikuga sama meelt on tunnistaja T R, kelle ütluste järgi töötervishoiu ja ehituse koordinaatoriks ta sel objektil ei olnud, sest see ei olnud ühine ehitusplats. Oli ainuke töövõtja Alsifor ja alltöövõtjaid ei olnud. Pärast selgus, et oli üks töötaja, kes oli ametlikult tööl teises firmas, aga oli tol päeval proovipäeval. Ka A. Sidorov on oma ütlustes kaudselt tunnistanud, et objektil oli veel ühe firma töötaja. 9
(32)4-18-1370 Oli veel üks teise firma töötaja I M. Firma nime (kust ta oli) ei mäleta, aga firma juht oli S T. I. M võttis lahti tuulekasti hoone fassaadil. Teise firma töötaja võttis tuulekasti lahti, sest seda materjali ei olnud enam vaja. T firma tegeleb puidu töötlemisega. See materjal pidi tulema otse I M’ile. S T’ga rääkides palus inimest tuulekasti demonteerimiseks. On kaasanud teise firma töötaja tuulekasti demonteerimiseks. Oli suuline leping, kokkulepe S T’ga. Kes selle töö eest pidi maksma – sellest juttu ei olnud, vist Alsifor OÜ S T firmale. Ei ole midagi maksnud (selle töö eest), sest seda inimest võttis pärast ka endale tööle. Seadus võimaldab töötada ka mitmes kohas. Vist 4.09.2017-st asus I. M tööle (Alsifor’i), mitte samal päeval, mõned päevad hiljem. Ehk kaudselt ka A. Sidorov on tunnistanud, et objektil on töid teinud veel teise – S. T firma töötaja. Oma ütlustes püüab A. Sidorov eraldada I. M’i ja tema tehtavaid töid Alsifor OÜ töötajatest ja objektil tehtavatest töödest, milleks kohus ei näe alust. Tööd oli seotud sama objektiga – Xxx 5, Jõvhi, I. M demonteeris tuulekasti, mis oli ilmselt seotud Alsifor OÜ tehtavate töödega. Et Alsifor OÜ on kokku leppinud maksta S. T firmale tema töötaja tehtud tööde eest mitte rahas, vaid materjaliga on nende kokkuleppe küsimus (tähtsust ei oma ka, kas materjali demonteeritud tuulekastist võttis S. T firma lõppkokkuvõttes ära või mitte). Kõik asjaolud osutavad sellele, et 1.09.2017 samal objektil on üheaegselt tööd teinud nii Alsifor OÜ kui S. T firma töötaja I. M. Et hiljem (järgmisel tööpäeval 4.09.2017) võeti I. M tööle ka Alsifor OÜ-sse ning ta asus töötama üheaegselt kahes firmas ei muuda asjaolu, et 1.09.2017 oli ta vaid S. T firma töötaja ja ei olnud Alsifor OÜ töötaja. Viimast kinnitavad ka tunnistajana ülekuulatud S T ütlused: Alsifor OÜ-ga on suhted sellised, et tunnevad üksteist, koos pole töötanud aga juhtus nii, et andis sinna (Alsifor’i) proovipäevale töötaja. See oli 1.09.2017, töötajaks oli I M. Hiljem võeti teda tööle ka Alsifor OÜ-sse, osakoormusega. Aga 1.09.2017 seisuga töötas ainult tema (tunnistaja) firmas T G. Alsifor’iga oli tööleping sõlmitud hiljem, mitte 1.09.2017. Töötas Xxx tn objektil. Ta (I. M) on tisler, ta demonteeris puitkonstruktsiooni. Alsifor selle töö eest I. Mile ei maksnud, tema (tunnistaja) maksis. T G pidi selle töö eest saama puitmaterjali, aga materjal ei sobinud, sealt ei olnud midagi võtta. Materjali vaatas tunnistaja üle kohapeal, Xxx 5. I. M saadeti sinna tööle, et saada puitmaterjal T G jaoks. Ka Alsifor OÜ töötaja S tunnistas oma ütlustes, et ehitusplatsil oli veel ühe firma töötaja. Tunnistaja I S’i ütluste järgi 1.09.2017 töötas ta Alsifor OÜ töötajana Xxx 5 objektil. Soojustas maja fassaadi. Temaga koos töötas tol päeval veel I M. Ta ei töötanud Alsifor’is, demonteeris tuulekasti. Mis firmast ta oli – ei tea. Kaua ta on seda tööd teinud – ei tea, aga mitte üks päev. Tööohutuse eest vastutas objektil meister nimega „L“. T R on ka käinud objektil kontrollimas töötajaid, aga kes ta oli ei tea. Käis kohapeal, kontrollis, võttis allkirju, kontrollis tööohutust. Võttis allkirju selle kohta, et ära kuulanud tööohutuse instrueerimist ja sellega tutvunud. Kontrollis ka kiivrite kandmist. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et 1.09.2017 on Xxx 5, Jõhvi ehitusplatsil töötanud nii Alsifor OÜ töötajad kui T G OÜ töötaja I M. A. Sidorov’i ja S. T ütlused, et alles 4.09.2017 asus I. M tööle Alsifor OÜ-sse ning enne seda on ta töötanud vaid S. T firmas T G OÜ riimuvad ka dokumentaalsete tõenditega. Töötajate registri 10
(32)4-18-1370 väljatrükkist nähtub, et I Mil oli 1.09.2017 seisuga sõlmitud tööleping T G OÜ-ga (alates 28.08.2017 - tl 113) ning alates 4.09.2017 (ja kuni 04.11.2017) oli tal sõlmitud tööleping OÜ-ga Alsifor (tl 114, 139). Tunnistaja K andus kohtus selliseid ütlusi, et teiste firmade töötajaid objektil ei olnud. Tuulekasti keegi lahti ei võtnud. Kuna need ütlused on ilmselges vastuolus ja kardinaalselt erinevad eelpooluuritud vaieldamatult usaldusväärsetest tõenditest, loeb kohus tunnistaja K ütlused selles osas ebausaldusväärseteks ning jätab need tõendikogumist välja. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et 1.09.2017 tegi T G OÜ töötaja I. M töid objektil, tegi seda T G OÜ, mitte Alsifor OÜ kasuks ja selle töö eest pidi palka saama ka T G OÜ-st. Seega Xxx 5, Jõhvi objektil töötasid 1.09.2017 kahe tööandja töötajad. A.2 – T. R ühise ehitusplatsi koordinaatoriks määramine ja tema pädevus Vaidlust ei ole selles, et T. R oli 1.09.2017 seisuga S.V.M Õ OÜ töötaja. Töötajate registri väljatrükkist nähtub, et T R on S.V.M Õ OÜ töötaja alates 21.03.2017 (tl 112) ja S.V.M Õ OÜ töötajana osutanud teenust ka Alsifor OÜ-le. Millist teenust ta osutas – selles olid pooled eri meelt. Menetlusalune isik väitis, et T. R ei osutanud objekti suhtes ühise ehitusplatsi koordinaatori teenust. Kohtuväline menetleja aga väitis vastupidist. Tunnistaja T R ütluste järgi töötervishoiu ja ehituse koordinaatori teenuse osutamiseks peab olema tunnistus. Tunnistajal sellist tunnistust ei olnud, aga see objekt ei vajanud koordinaatorit. Siis kui see oleks ühine ehitusplats, oleks sellise tunnistusega spetsialist nõutav. Need tunnistaja R ütlused on aga vastuolus asjas uuritud dokumentaalsete tõenditega. Nii 8.09.2017 vaatluse protokollist väärteoasjas nr 3-2/7915 koos lisaga nähtub, et vaadeldud on lisatud fotol jäädvustatud ehitusplatsi tööohutuse plaani, mida kontrolliti 01.09.2017 Xxx 5, Jõhvi ehitusplatsi järelevalve nr 3-1/7698 käigus. Vaatlusel tuvastati töötajate soojakus kiirköitja vahel asus dokument „Ehitusplatsi tööohutuse plaan“ VO-18/V1-30.06.2017. Punkt 7 sisaldab andmeid peatöövõtja OÜ Alsifor kohta, punkt 9 - ehitusplatsil ehitustöid juhtiva ja korraldava isiku andmed (Aleksei Sidorov ja L L), punkt 10 – andmed töötervisehoiu ja tööohutuse koordinaatori määramise kohta, kelleks on 26.05.2017 määratud T R, S.V.M Õ OÜ, töökeskkonna spetsialist (tl 18-20). Nii, et T. R oli määratud Xxx 5, Jõhvi ehitusplatsi koordinaatoriks. Viimast tõendab ka 8.09.2017 vaatluse protokoll väärteoasjas nr 3-2/7915 koos lisaga, millest nähtub, et vaadeldud on 01.09.2017 Xxx 5, Jõhvi ehitusplatsi järelevalve nr 3-1/7698 käigus T Ri poolt üle antud üldkontrolli aktid (6 akti). Lisas 1 ülalmainitud dokumentatsiooni üleandmise ja vastuvõtmise akt, mida ei vaadeldud. Lisas 2 ehitusplatsi üldkontrolli akt 28.07.2018, mille vaatlusel selgub, et kontroll on läbi viidud 28.07.2018 T Ri poolt. Lisas 3 ehitusplatsi üldkontrolli akt 03.08.2018, mille vaatlusel selgub, et kontroll on läbi viidud 03.08.2018 T Ri poolt. 11
(32)4-18-1370 Lisas 4 ehitusplatsi üldkontrolli akt 08.08.2018, mille vaatlusel selgub, et kontroll on läbi viidud 08.08.2018 T Ri poolt. Lisas 5 ehitusplatsi üldkontrolli akt 14.08.2018, mille vaatlusel selgub, et kontroll on läbi viidud 14.08.2018 T Ri poolt. Lisas 6 ehitusplatsi üldkontrolli akt 23.08.2018, mille vaatlusel selgub, et kontroll on läbi viidud 23.08.2018 T Ri poolt. Lisas 7 ehitusplatsi üldkontrolli akt 30.08.2018, mille vaatlusel selgub, et kontroll on läbi viidud 30.08.2018 T Ri poolt (tl 21-43). Vabariigi Valitsuse määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 7 lg 1 kohaselt ehitusplatsil viiakse vähemalt kord nädalas läbi üldkontroll, mille käigus kontrollitakse ehitusplatsi korrasolekut ja vastavust 2. peatükis esitatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Ühisel ehitusplatsil viib üldkontrolli läbi koordinaator. Ehitusplatsi tööohutuse plaanis koordinaatorina määramine ja üldkontrolli aktidest nähtuvalt üldkontrolli perioodiline teostamine tõendab, et T. R oli määratud ja on faktiliselt täitnud objektil koordinaatori ülesandeid. Vabariigi Valitsuse määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 11 p 3 kohaselt töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator (edaspidi koordinaator) on vähemalt 3-aastase ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe kestusega vähemalt 8 tundi. T. R ütluste järgi koordinaatori tunnistust tal ei olnud. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et 1.09.2017 seisuga oli objektil ühise ehitusplatsi koordinaatoriks määratud ja koordinaatori ülesandeid täitnud T. R, kel aga koordinaatori tunnistust ei olnud. B. Alsifor OÜ töötajate K ja S’i poolt tellingutel töötamine ilma kaitsekiivrita Asjas ei olnud vaidlust selle üle, et vajalikud isikukaitsevahendid, sh kaitsekiivrid olid töötajatele välja antud. Kaitsja on esitanud dokumentaalse tõendina ka „Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise ning töötaja ehitusplatsile tööle lubamise registreerimise kaardid“ Alsifor OÜ töötajate I. S ja N. K suhtes, millest nähtub, et T R on 27.07.2017 teostanud juhendamist ehitusplatsil, sh koostati tööohutuse plaan, tööprotsessi riskianalüüs, keskkonnaaspektide hindamise tabel, viidatakse erinevatele juhenditele. Ehitusplatsil on teostatud töötajate väljaõpe teemal: isikukaitsevahendite ja varustuse valimine ja kasutamine, tellingute paigaldamine, demonteerimine ja muutmine, nende kasutamine ja ohutud töövõtted. S on lubatud ehitustöölisena ja K abitöölisena tööle. On olemas T. R’i ja töötajate allkirjad (tl 28-30, 32-34). Samuti on tõendina esitatud „Töötajale ehitusplatsil väljastatud isikukaitsevahendite arvestuse pidamise kaardid“, mille järgi väljastas A. Sidorov töötajatele I. S’ile ja N. K’le isikukaitsevahendid, sh kaitsekiivri, mille kohta on olemas ka Sidorov’i, S’i ja K allkirjad (tl 31, 35). Kohtuväline menetleja aga väitis, et kontrollimise ajal ei kandnud tellingutel töötanud S ja K kaitsekiivreid. 01.09.2017 ettekirjutusest töö peatamiseks nr 3-1/7698-2 nähtub, et 01.09.2017 kell 11.26 aadressil Xxx 5, Jõhvi, peatati tööd tellingutel TTOS § 4 lg 5, VV määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 6 lg 1 ja § 15 lg 1 alusel kuna töötajad I S ja N K töötasid tellingutel ilma kaitsekiivrita (tl 1). Ettekirjutuste lisaks olevast fototabelist nähtuvalt I S, kellele ei ole väljastatud turvarakmeid ei kanna talle väljastatud kaitsekiivrit (tl 6, 8). N K ei kanna talle väljastatud kaitsekiivrit (tl 7). 12
(32)4-18-1370 Menetlusalune isik ei tunnistanud otseselt, et tema töötajad S ja K töötasid tellingutel ilma kaitsekiivrita, kuid samas on pidanud seda võimalikuks. A. Sidorov’i ütluste kohaselt Ilma kiivrita olid I S ja N K. Ise ei näinud, et S ja K olid ilma kiivrita, kui kohale tuli, siis kiivrid olid peas. Nad ise rääkisid, et enne olid kiivrid peas. Võimalik on inimlik moment kui hetkeks võttis kiivrid peast. Eeldab, et tööinspektor ei hakka valetama. Puhtinimlik faktor, et võisid võtta kiivrit peast, pühkis higi ja unustas tagasi panna. Alsifor OÜ töötajate S ja K poolt kaitsekiivrite kandmata jätmist kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja T. R ütluste kohaselt 1.09.2017 helistas ülemus V S, ütles, et peab minema objektile, kohal oli tööinspektor Novozilova, Alsifor juhatuse liige, kes töötajatest oli kohal ei oska öelda. Rääkisid rikkumistest, mida tööinspektor tuvastas. Kahel töötajal puudusid kiivrid, nad viibisid objektil ja ei kandnud kiivrit kui inspektor tuli. Kaks isikut ei kandnud kiivreid, töötasid tellingutel kaitsekiivrideta. Töötajad S ja K tunnistasid, et kuigi enamus ajast olid kiivrid peas, mõnedel juhtudel kaitsekiivrit siiski ei kandnud. Tunnistaja I S’i ütluste kohaselt Tol päeval tegi krohvimist, teised töötasid teistest kohtades (mitte tunnistajaga koos). N. K tegeles vattiga. Ta oli kaitseülikonnas ja maskis ka, mask oli üle kogu nägu, nagu gaasimask. Ta töötas tellingutel. Tol hetkel ei olnud tal kiivrit peas, kuna mask oli väga suur ja kiiver ei lähe pähe. See on seda liiki töö, mida ei saa ilma maskita teha. Vatiga tööde tegemisel on prillide kandmine vajalik. K prille ei kandnud, mask oli üle kogu näo. Tunnistaja tegi teist laadi tööd. Kaitseülikonda seljas ei olnud ja prille, maski ei kandnud. Kogu aeg käib kiivriga. Prille kannab siis, kui vaja on, mitte alati. Ei osanud vastata, kas toimiku lk-l 8 oleval fotol on tema või mitte, võimalik, et tema (st S). Täpsustas, et tol päeval tegi erinevaid töid. Võimalik on, et tegi töid, kus kandis prille ja maski. Tol päeval käis objektil ka tööinspektor, pildistas neid (töötajaid), näitas temale (tunnistajale) pilti, kus ta (tunnistaja) on ilma kiivrita, aga see ei ole sama foto, mis lk-l 8. Sellel fotol, mida näidati oli tunnistaja ilma kaitseülikonnata, prillideta, maskita ja kiivrita. Ja foto oli tehtud siis kui tunnistaja oli tellingutel. Kui inspektor tuli, siis just tuli alla ja kohtas inspektorit seal. Kiiver, vöö ja rihmad olid kaasas. Siis täpsustas, et kiiver ei olnud kaasas, võib olla pani kuskile ära. Muidu paneb kaitseülikonnas, prillidega ja maskis töötades kiivrit pähe, kuna käidi ja kontrolliti, aga siis oli palav, tellingud kaetud kilega, õhk ei pääse sinna, siis võttis kiivrit mingiks ajaks ära. Samas teab, et kiiver peab alati peas olema. Küsimusele, kas see on normidest kõrvale kaldumine vastas, et ei tööta nii kogu aeg. Tunnistaja N. K tunnistas oma ütlustes, et 1.09.2017 on töötanud Alsifor firmas ja oli Xxx 5, Jõhvi objektil. Tegi fassaaditöid. Tavaliselt kõik töötajad, kes on tellingutel töötanud on alati kandnud kaitsekiivreid. Tol päeval oli seljas kaitseülikond, et vatt ei satuks kehale, ja kiivrit oli raske kanda, mõni aeg 13
(32)4-18-1370 oli sunnitud töötama ilma kiivrita. Seda tööd tegi tellingutel. Sama tööd tegi veel I S. Arvab, et ta tegi sama tööd, samuti kaitseülikonnas, ta kandis ka maski. Ei näinud, kas ta oli kiivris või mitte. A. Sidorov andis välja kaitsekiivrit ja töövormi. A. Sidorov kontrollis, kas välja antud kaitsevahendeid ka kasutatakse. Peaaegu iga päev käis objektil, rääkis kiivritest. Küsimusele, mida Sidorov tegi kui käis objektil, vastas, et võib olla midagi rääkinud, võib olla seoses ehitusmaterjalidega, et mitte võtta peast kiivrit, või tõi tööriistu. Kas A. Sidorov on rääkinud, et kaitseülikonnas töötades peab kiiver alati peas olema – seda küsimust ei ole arutatud. Kas tööinspektor ütles tunnistajale, et töötab ilma kiivrita, sellist märkust ei mäleta. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et 1.09.2017 tööinspektori kontrollimise ajal ei kandnud Alsifor OÜ töötajad tellingutel töötades kaitsekiivreid, kuigi olid selleks kohustatud. C. Tellingute paigaldamise nõuetekohasus Mitu etteheidet oli tehtud menetlusalusele isikule seoses tellingute paigaldamisega. 1.09.2017 ettekirjutusest töövahendi kasutamise keelamiseks nr 3-1/7698-3 (tl 2) nähtub, et 1.09.2017 kell 12.00 aadressil Xxx 5, Jõhvi, keelati tööd tellingutel TTOS § 4 lg 5, VV määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 3 lg 6, § 21 lg 3 ja VV määrus nr 13 "Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 123 lg 5 ja lg 6 alusel, sest tellingute konstruktsioon ei taga töötajatele ohutust, tellingutel puuduvad osaliselt vahepiirded, ankurdus ei vasta kasutusjuhendi nõuetele, tellingute jätkukohas on vahe (katmata, ülekäigud kinnitamata). Ettekirjutusele on lisatud fototabelid, mis kajastavad olukorda ehitusplatsil ning tellingute asendit ja kinnitust, vahepiirete, kaitsepiirete seisundit (tl 3-9). Väärteoprotokollist ja kaevatavast otsusest nähtuvalt seisnes menetlusaluse isiku rikkumine muuhulgas selles, et C.1 - Vahe tellingute ja seina vahel ületas 300mm Menetlusaluse isiku esindaja A. Sidorov’i seda iseenesest ei eitanud, aga andis sellele omapoolse selgituse, väites, et teistmoodi polnud võimalik tellinguid paigaldada. Tema ütluste järgi 1.09.2017 soojustusmaterjalid olid paigaldatud osaliselt, 60-70% ulatuses. Kuhu inspektor mõõdulinti pani ei oska öelda, fotode järgi ei oska hinnata, kas see oli soojusmaterjalist või seinast mõõdetud. See sein ei olnud tol hetkel soojustusmaterjalidega täielikult kaetud. Kohtades, kus soojustusmaterjali ei olnud paigaldatud olid tellingud seinast 50-60 cm kaugusel. Kus juba oli paigaldatud - miinus soojustusmaterjali paksus ja liimikiht, umbes miinus 23-25 cm. Nõuete järgi pidi olema vahemaa 300mm, 30cm. Mitte alati on võimalik normi järgida, aga norm on ikka alati 30 cm. Enne soojustusmaterjali paigaldamist ei saanud normidest kinni pidada hoone eripärasuse tõttu – fassaad ei ole tasane, vaid kolmnurkne. Selliste mittestandartsete objektide puhul võidakse kasutada ka nt isetehtud tellinguid, näiteks puidust. Antud juhul ei olnud selliseid spetsialiste, et teha selliseid puidust eritellinguid. On kutsunud R esindaja objektile ja küsis, milliseid tellinguid saab siin objektil kasutada. Kõik mida ta võis pakkuda oli sisetööde tellingud, mis sellise kõrguse puhul ei sobinud. 14
(32)4-18-1370 (Selles osas riimuvad A. Sidorov’i ütlused tunnistaja S’i ütlustega, kes samuti kinnitas, et R käidi vaatamas, öeldi, et teisi tellinguid ei ole pakkuda.) Kuhugi mujale pole pöördunud. Tol hetkel teist liiki tellinguid üheski teises kohas polnud. Juba riigihankes osalemisel arvestas, et võib olla ei suuda tagada nõuetekohast vahemaad tellingute ja seina vahel. Küsimusele, kas pärast ettekirjutuse saamist (et vahe tellingute ja seina vahel liiga suur) tegi midagi, et liigutada tellingud seinale ligemale, vastas eitavalt, et ei saanudki midagi teha. Kohtuvälise menetleja poolt täiendava tõendina esitatud osa fassaadi soojustamise plaanist – välissein läbilõikes (VS-01) kinnitab A. Sidorov’i sõnu, et fassaadi soojustamiseks kasutati 200mm ehk 20cm paksusega soojustusmaterjali – mineraalvilla, mille alla pandi veel kleepsegu või armeerimis- ja kleepsegu (KoTo tl 67). Tõendamaks, et tegemist on ebastandartse, nurgakujulise fassaadiga on kaitsja esitanud tõendina fotosid nimetatud fassaadist, millest on tõepoolest näha, et maja fassaad ei ole sirgejooneline, vaid on n.ö „kolmnurkne“, siksakikujuline (KoTo tl 24-27). Seda hoone fassaadi eripära kinnitavad ka tunnistajad oma ütlustes. Et vahemaa tellingute ja hoone seina vahel oli kohati üle 30cm tõendavad ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja T. R ütluste järgi vaatasid (tööinspektoriga) tellingud üle. Vahemaa tellingute ja seina vahel oli üle 30cm, seda põhjusel et sein oli selline. Otsustati, et juurdepääs piiratakse ja siis hakkame mõtlema kuidas see lahendada. Seinale lähemale tellingud ei saanud panna, tööd oli ebamugav teha. Vahemaa tellingute ja seina vahel jäi samaks. See oli üle 30cm. Siin on töid lubatud teha vaid turvarihmadega. Kui on vähem kui 30cm, siis saab ilma turvarihmata. 1.09.2017 oli üks töötaja ilma turvarihmata tellingutel, ei tea, kes see oli. Tunnistaja K ütluste järgi Mis vahemaa oli seina ja tellingute vahel ta ei mäleta. Inspektor on midagi sellest rääkinud, käis mõõdulindiga, aga mida on rääkinud ei mäleta. Mida inspektor mõõtis – vist kontrollis, kas (numbrid) langevad kokku normidega. Tunnistaja I. S ütluste järgi Tellingute ja seina vahel oli vahe 30cm, pluss soojustusmaterjal 20cm, mõnedel tellingutel oli vahemaa suurem, sest tellinguid ei olnud võimalik ligemale paigaldada, hoone seinad ei lubanud seda. Neis kohtades oli vahemaa suurem kui 30cm, ei mäleta milline täpselt. Ei kujuta ette kuidas saaks tellinguid panna nii, et sellisel rombikujulisel majal ei ületaks vahemaad 30cm. Sama kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid. Ettekirjutuste lisaks olevast fototabelist nähtuvalt tellingute 1. tasandil töölava sisemise serva kaugus seinast ületab lubatud 300mm, töötajatele ei ole väljastatud turvarakmeid (tl 3; toimikus on must-valged fotode väljatrükid, fotod värvilistena on elektroonilisel kujul olemas KIS-is – olid 15
(32)4-18-1370 esitatud tööinspektsiooni poolt 25.06.2018 KoTo tl 40-47). Tellingute töölava siseserva kaugus seinast ületab lubatud 300mm, fassaaditöölistele ei ole väljastatud turvarakmeid (tl 5). Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et objektil paigaldatud tellingute ja hoone seina vahe ületas kohati 30cm ehk 300mm. C.2 - Tellingutel osaliselt puudusid kaitsepiirded Ka seda rikkumist ei ole menetlusalune isik eitanud. Tunnistaja T. R ütluste järgi tellingutel peavad olema paigaldatud jalapiirded ja puusapiired. Tellingute paigaldamisega on tegelenud Alsifor. Paigaldajate nimesid ei tea. Ei pannud tähele, et kaitsepiirded ei oleks nõuetekohaselt paigaldatud. Et kaitsepiirded ei olnud kõikides kohtades nõuetekohaselt paigaldatud nähtub aga menetlusaluse isiku esindaja A. Sidorov’i enda ütlustest. A. Sidorov’i ütluste järgi Kaitsepiiretega seotud puudused olid kõrvaldatud. Mis põhjusel need tekkisid ei tea. Võib olla tähelepanematusest. Kaitsepiirded pidid olema paigaldatud, aga puudusid. Aga ohtu töötajatele sellest ei tekkinud. Ka tunnistaja I. S ütluste järgi Tellingutel oli kohti, kus puudusid kaitsepiirded. Üks koht oli eemaldatud selleks, et tõsta ehitusmaterjali ja vatti. Vist ei ole see lubatav. Kaitsepiirete puudumist tõendavad ka dokumentaalsed tõendid. Ettekirjutuste lisaks olevast fototabelist on näha nt, et tellingute konstruktsioon ei taga töötajate ohutust, kuna puuduvad kaitsepiirded. Teisel tasandil hoovi poolt puudub vahepiire (tl 4). Teisel tasandil tänava poolt puuduvad kaitsepiirded (tl 5), sildadena on kasutuses tellingute töölaudise elemendid, mis on kinnitamata ja omavahel sidumata (kinnitamata), neil puuduvad kaitsepiirded (tl 9). Tunnistaja K andis selles osas vastuolulisi ütlusi, väites ühelt poolt, et kaitsepiirded olid tellingutel paigaldatud, igas kohas, kus see oli nõutav. Küsimusele, mitu kaitsepiiret peab olema vastas, et igal pool, kus vaja on, et inimene ei kukuks. Mõned olid diagonaalsed, teised horisontaalsed, külgedel. Samas kinnitas, et fotod toimikus lk 9, 4 näitavad, milline oli olukord objektil, mis on oluliselt erinev sellest, mida on tunnistaja kaitsepiirete kohta varem rääkinud (et need olid paigaldatud igas kohas, kus see oli nõutav). Kohtu arvates sisemiste vastuolude tõttu on tunnistaja K selles osas ebausaldusväärsed ning kohus jätab need tõendikogumist (selles osas) välja. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et objektil paigaldatud tellingutel puudusid osaliselt kaitsepiirded. C.3 - Töölaudise elemendid tellingutel ei olnud paigaldatud kindlalt Ka seda rikkumist on menetlusalune isik sisult tunnistanud. 16
(32)4-18-1370 A. Sidorov’i ütluste järgi Töölaudise elementidega seoses – üks töölaudis ei olnud käimiseks ette nähtud, peale soojustusmaterjali paigaldamist seda ei olnud võimalik jätta, see seisis külili kõrval. Aga kindlalt ei olnud see paigaldatud. Tunnistaja T. R ütluste kohaselt ühel fassaadil olid tellingud valesti paigaldatud. Üleminekud ühelt tellingult teisele ei olnud õigesti kinnitatud. Detailidesse ei langenud. Jutt oli, et nendele tellingutele töölised ei läheks, panid piirded. Töö oli peatatud. Lühemad üleminekud, töölaudised said nõuete järgi kinnitatud. Ühendused ja üleminekud parandasime ära ja jätkasid tööd peale seda kui inspektsioon lubas tööd jätkata. Tunnistaja I. S ütluste järgi Mõnedes kohtades töölaudise elemendid, üleminekud, olid kindlalt kinnitamata. Peale toimiku lk 4, 5 fototabelitega tutvumist kinnitas, et selline oli olustik objektil. Töölaudise elementida kindlalt paigaldamata jätmist tõendavad ka dokumentaalsed tõendid. Ettekirjutuste lisaks olevast fototabelist nähtuvalt tellingu jätkukohas on laudis kinnitamata, jätkukoht osaliselt katmata, teisel tasandil tänava poolt puuduvad (tellingutel) liikumisteed (tl 5), sildadena on kasutuses tellingute töölaudise elemendid, mis on kinnitamata ja omavahel sidumata (kinnitamata) (tl 9). Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et mõned töölaudise elemendid tellingutel ei olnud kindlalt paigaldatud. C.4 - Tellingute kinnitamisel kasutatud ankrute arv ei olnud piisav ega vastanud kasutusjuhendi nõuetele Ettekirjutuste lisaks olevast fototabelist nähtuvalt tellingute ankurdus ei ole piisav (tl 5, 6). Kohtuistungil esitas kohtuväline menetleja Xxx 5, Jõhvi hoone plaani (KoTo tl 66) ja väljavõtte fassaaditellingute Plettac SL70 paigaldus- ja kasutusjuhendist, lk 44 (KoTo tl 65). Kohtuvälise menetleja seletustel on ta väärteoprotokolli ja otsuse tegemisel lähtunud just joonisel 36 näidatud skeemist („Tellingukilega kaetud telling“) ja välja arvutanud, et iga 4 m2 pidi olema üks ankur, st tellingud pidid olema ankurdatud 17-st kohast, tegelikult aga olid 6-st. Seda rikkumist menetlusalune isik otseselt ei tunnistanud, kuigi möönis, et ankrute arv oli ettenähtust väiksem. A. Sidorov’i ütluste järgi tellingutega seoses oli (tööinspektoril) pretensioon, et ankruid, mis pidid kinnitama tellingud seina vastu, oli vähe, ebapiisavalt. Aga see koht kuhu need pidid kinnituma asusid hoone akna vastas, ei olnud võimalik kinnitada. Ankrude arv oli väiksem kui kasutusjuhendis ette nähtud. See oli samuti akende tõttu. Teisse kohta ankrut kinnitada ei saa. Kui paigaldada mitte kasutusjuhendi järgi, siis võib tekkida oht trauma saamiseks. Samas jäi A. Sidorov arvamusele, et Tellingud olid antud juhul piisavalt kindlalt paigaldatud, seda arvestades eelkõige hoone kõrgust. Hoone kõrgus oli 9 meetrit, kahekordne maja. Tellingud olid maja hoovis, kus 17
(32)4-18-1370 tuulekoormust ei ole, olid kaetud võrguga, mis ei loonud purjeefekti. Tellingute hoone küljest lahti tulek, kokku kukkumine oli välistatud. Mööndes siiski, et antud juhul oleks pidanud tellingud paigaldama seinale ligemale, lisaankrud paigaldama, tagama tööohutust. Ja täiendades, et selline täiendav tellingute kinnitamine, ankurdamine oli pärast tööinspektori kontrolli ka tehtud Pärast ettekirjutuse saamist oli tehtud selline parandus, et lisasime ankrud. Teatas inspektorile juba 2.-4.09, et puudused on kõrvaldatud. Ehk sisult peab A. Sidorov ise seni olnud tellingute ankurdust puudulikuks ja oli valmis need puudused ka kõrvaldama. Et ankurdus oli ebapiisav nähtub ka tunnistajate ütlustest. Tunnistaja T. R ütluste kohaselt ühel fassaadil olid tellingud valesti paigaldatud. Sein oli selline, et ankrutega oli probleem. Seoses ankrutega räägiti, et raske paigaldada, võib olla tõesti oli vähem. Vist tema juuresolekul inspektor sellest konkreetselt ei rääkinud. Peale tööinspektori ülevaatust tegid parandused, oli tehtud täiendav ankurdus tellingutele, üleminekukohad olid kinnitatud. Tunnistaja I. S ütluste järgi Tööinspektori pretensioon oli, et tellingutel oli vähe kinnitusi. Kohtades, kus pidid olema paigaldatud olid hoone aknad ning nendes kohtades jäid kinnitused paigaldamata. Tuleb välja, et kinnituskohti, ankruid oli vähem, kui kasutusjuhendiga ette nähtud. Tellingud paigaldas tunnistaja koos N. K’ga ja meister L’ga. Töid juhendas L. K tegi seda tööd esimest korda ja tunnistaja kontrollisid teda. Varem temaga koos ei töötanud, ei saanud teda usaldada. Peale tööinspektori pretensioone lisasid ankruid, kuid mitte nendesse kohtadesse, kus pidid olema, kuna seal olid aknad, seda ei olnud võimalik teha. Tunnistaja S’i ütlustest nähtub veel, et menetlusaluse isiku esindaja A. Sidorov oli sellest teadlik A. Sidorov oli teadlik, et seal kohtades kus on aknad ei saanud ankruid panna. Tunnistaja on ise temale sellest rääkinud. Sidorov ütles, et paigaldaksid (ankruid) teisse kohta. Alguses paigaldasid nii nagu oli. Vist ütles ka Sidorov’ile, et kõikidesse kohtadesse ei saa ankruid panna, aga täpselt ei mäleta. Tunnistaja S’i ütlustest nähtub ka, et olustik ehitusplatsil oli A. Sidorov’ile hästi teada. A. Sidorov on käinud objektil paar korda päevas. Kas nägi seda, kuidas tellingud on kinnitatud – vist nägi, ei jälginud seda. Küsimusele, kas temal oli sellega mingeid küsimusi vastas tunnistaja, et kui aken segab, siis mida saab teha. Ei tea, et Sidorov’il oleks sellega seoses küsimusi. Kas tellingute paigaldamise kohta on väljaõpe olemas - ei oska kindlalt vastata. Ei läbinud sellist koolitust. Kas tööandja kasutusjuhendi järgi koolitust teinud on – see oli ammu, kui veel alustas tööd (selles firmas). Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et tellingud objektil olnud piisavalt kindlalt kinnitatud, st ankrute arv oli ebapiisav. 18
(32)4-18-1370 Tunnistaja N. K ütlused on eelpooluuritud tõenditest kardinaalselt erinevad. K ütluste järgi Seal kus ankrud pidid kasutusjuhendi järgi olema, seal nad olidki. Samas kinnitas, et konkreetselt selle firma tellingute paigaldamise kasutusjuhendiga teda ei tutvustatud. Ei tea kui suur pidi olema ankrute arv kasutusjuhendi järgi. Ei mäleta täpselt, mitmest kohast pidid tellingud olema ankurdatud, kus rohkem kõiguvad, seal peab rohkem kinnitama. Küsimusele, kas seda tehakse silma järgi vastas eitavalt. Näidati umbes, kuidas seda teha. I S kontrollis, kuidas tegi seda tööd. Ei öelnud mitu ankrut peab olema tellingute kohta. Tegi nii nagu I. S ütles. Ankrute kinnitamist segasid mitte niivõrd aknad, kui pigem hoone kuju. Ei näinud, et oli ankrutest vms puudu. Tol päeval on objektil käinud ka tööinspektor. Peale seda, kas on teinud töid seoses tellingute täiendavate ankrute kinnitamisega – ei mäleta. Küsimusele, kas tal on väljaõpet tellingute paigaldamise kohta vastas, et tunnistust tal ei ole. Tunnistajate K ütluste vastuolulisuse ja ebamäärasuse tõttu leiab kohus, et kohtuotsuse tegemisel neile tugineda ei saa, need on selles osas ebausaldusväärsed ja tuleb jätta tõendikogumist välja. Kaitsja on täiendava tõendina esitanud samade tellingute (Plettac SL70) paigaldus- ja kasutusjuhendi lk 1, 27, 34 ja 35, rõhutades, et tegemist oli „suletud“ fassaadiga (vt kasutusjuhendi lk 27), mille puhul mingeid avasid fassaadil ei ole ning „avatud“ fassaadi puhul on tuulekoormused kolm korda suuremad (st et „suletud“ fassaadi puhul on need kolm korda väiksemad, võrreldes „avatud“ fassaadiga) ning antud juhul pidi tellingute paigaldamisel juhinduma joonisel nr 27 („Põhivariant, puit või metalltöölavadega“) näidatust (kasutusjuhendi lk 35), mitte joonisest 36 („Tellingukilega kaetud telling“ – kasutusjuhendi lk 44), sest tellingud ei olnud kaetud kilega, vaid võrguga (tl 68-71). Kohus tuvastab, et antud juhul oli tegemist „suletud“ fassaadiga ning vastupidist pole keegi pooltest menetluse kestel väitnud. Samas ei tuvasta kohus, et tellingud oleksid kaetud (ainult) võrguga. Tunnistaja S viitab otseselt, et tellingud olid kaetud kilega ning sama on näha ka ettekirjutustele lisatud fototabelitest (tl 4-9). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 87 alusel arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteokoosseis Kohtuväline menetleja kvalifitseeris menetlusaluse isiku teod töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 271 lg 2. TTOS § 271 lg-te 1 ja 2 kohaselt töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes tööõnnetuse või tervisekahjustuse oht, – karistatakse rahatrahviga kuni 19

(32)4-18-1370 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot. Tegemist on blanketse süüteokoosseisuga, mis tuleb sisustada teisest õigusaktist tulenevate õigusnormidega. Antud juhul viidatakse väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses, et menetlusalune isik on rikkunud Vabariigi Valitsuse määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 6 lg 1, § 15 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 123 lg 5 ja
  1. Alljärgnevalt vaagib kohus, kas antud asjas eelnevalt tuvastatud faktilised asjaolud on subsumeeritavad TTOS § 271 lg 1 väärteo tunnuste alla ja kas menetlusalune isik on rikkunud Vabariigi Valitsuse määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 6 lg 1 ja § 15 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse määrus nr 13 "Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 123 lg 5 ja lg 6 nõuded.
  2. „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 6 lg 1 rikkumine Määruse „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 6 lg 1 kohaselt peatöövõtja määrab ühisel ehitusplatsil tööde tegemise ajaks kirjalikult ühe või mitu koordinaatorit. Kui peatöövõtjat ei ole määratud, siis määrab koordinaatori ehitise omanik. Menetlusaluse isiku seisukoht ei olnud selles osas järjepidev. Nii tunnistatakse kaebuses, et väärteoasja alustati T R’i suhtes, kes oli vormistatud tööde koordinaatoriks. Seda kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid - 8.09.2017 vaatluse protokoll, „Ehitusplatsi tööohutuse plaan“ VO18/V1-30.06.2017 ja üldkontrolli aktid, mida kohus on eelpool uurinud. Samas leitakse kaebuses, et ehitusobjektil oli üksnes üks töövõtja, s.o Kaebaja, seega koordinaatori määramine ehitusplatsil ei olnud kohustuslik. Selline menetlusaluse isiku väide on ebaloogiline, sest arusaamatuks jääb, kui koordinaatori määramine ei olnud menetlusaluse isiku arvates kohustuslik, milleks T. R siis oli koordinaatoriks määratud. Nii kaebuses kui OÜ Alsifor seaduslik esindaja A. Sidorov ütlustes väideti, et tegemist ei olnud ühise ehitusplatsiga. Kohus selle arvamusega ei nõustu. Kohus on eelpool tuvastanud, et 1.09.2017 Xxx 5, Jõhvi ehitusplatsil on töötanud nii Alsifor OÜ töötajad (K, S jt), aga ka T G OÜ töötaja I M. Seega, vastab nimetatud ehitusplats Vabariigi Valitsuse määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 11 p 2 tunnustele, mille järgi ühine ehitusplats on selline, kus töötavad samal ajal või järjestikku kahe või enama tööandja töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad. I. M oli tol hetkel vaid T G OÜ töötaja, vaidlust ei olnud selles, et Alsifor OÜ-sse võeti ta tööle alles 4.09.
  3. Kuigi, tõepoolest, ajaline vahe on siin minimaalne (1.09.2017 oli reedene päev ja 4.09.2017 esmaspäev ehk järgmine tööpäev), aga fakt on, et 1.09.2017 töötasid Xxx 5, Jõhvi ehitusplatsil kahe erineva tööandja, s.o Alsifor OÜ ja T G OÜ töötajad. Seega ümber lükatud on menetlusaluse isiku esindaja A. Sidorov’i ja tunnistaja T. R’i ütlused, et tegemist ei olnud ühise ehitusplatsiga. Tõendatud on vastupidine, et Xxx 5 objektil on töötanud mitme tööandja töötajad ja tegemist on ühise ehitusplatsiga Vabariigi Valitsuse määruse nr 377 tähenduses. Ja sama määruse § 6 lg 1 järgi ühisel ehitusplatsil määrab peatöövõtja tööde tegemise ajaks kirjalikult ühe või mitu koordinaatorit. Kuigi menetlusaluse isiku esindaja A. Sidorov on väitnud, et tegemist ei olnud ühise ehitusplatsiga ja koordinaatori määramine ei olnud nõutav, siis 8.09.2017 vaatluse protokollist (tl 18) nähtub ja dokumentaalsed tõendid – ehitusplatsi 20
(32)4-18-1370 tööohutuse plaan (tl 20), nagu ka üldkontrolli aktid, osutavad, et antud objektile oli 26.05.2017 koordinaatoriks määratud tunnistaja T. R. Paraku ei olnud aga T. R’il selleks pädevust. Sama määruse § 11 p 3 kohaselt töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator on vähemalt 3-aastase ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe kestusega vähemalt 8 tundi. T. R kinnitas oma ütlustes, et sellekohast tunnistust tal ei olnud. Seetõttu põhjendatud on kohtuvälise menetleja seisukoht, et T. R’i koordinaatoriks määramine on õigustühine ja kuna teist koordinaatorit polnud määratud, jättis Alsifor OÜ oma kohustuse töötervishoiu ja –ohutuse koordinaatori määramiseks täitmata, millega oli rikutud Vabariigi Valitsuse määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 6 lg 1. A. Sidorov on viidanud oma ütlustes, et töökeskkonnakaitse spetsialisti teenuse saamiseks oli Alsifor OÜ-l sõlmitud leping S.V.M Õ OÜ-ga ning kõik, mis puudutab tööohutust, dokumentatsiooni ja töökeskkonda, sellega tegeleb S.V.M Õ. Kuna A. Sidorov ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, st et S.V.M Õ töötajal T R’il koordinaatori tunnistuse ja temal sellekohase pädevuse puudumisest (kuigi oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema) on ta tegutsenud selle rikkumise suhtes hooletult

§ 18lg 3 mõistes.

2. „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 15 lg 1 rikkumine Kohus on eelpool tuvastanud, et Alsifor OÜ töötajad S ja K ei kandnud tellingutel töötades kaitsekiivreid. Menetlusaluse isiku esindaja ise möönab oma ütlustes ja seisukohtades sellist võimalust, pidades seda inimlikust faktorist tulenevaks veaks – võimalik on inimlik moment kui (töötaja) võttis hetkeks kiivrit peast. Puhtinimlik faktor, et võisid võtta kiivrit peast, pühkis higi ja unustas tagasi panna. Tunnistaja S kinnitab, et K’l ei olnud kiivrit peas, kuna mask oli väga suur ja kiiver ei läinud tal (Kl) pähe. Tööinspektor pildistas neid (töötajaid) ja näitas temale (S’ile) pilti, kus S on ilma kiivrita tellingutel. Kiiver ei olnud kaasas, võib olla pani kuskile ära. Kui on palav, tellingud kaetud kilega, õhk ei pääse sinna, siis võttis kiivrit mingiks ajaks ära. Määruse „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 15 lg 1 kohaselt kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööprotsessist tulenevalt on peavigastuse oht, nt töö kõrgel paiknevatel töötamiskohtadel, töö redelitel ja tellingutel, tellingute püstitamine ja lahtivõtmine, töö tõsteseadmete, sh kraana tööpiirkonnas. Kuna Alsifor OÜ töötajad K ja S tööinspektori poolt teostatud kontrolli ajal ei kandnud tellingutel töötades kaitsekiivrit, siis tõendatud on ka see rikkumine. Kohtu arvates ka selle rikkumise pani menetlusalune isik toime hooletusest, st ei teadnud selle asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Vastavalt

§ 15lg-le 3 väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Ükski uuritud tõend ei viita sellele, et A. Sidorov oleks teadlik sellest, et Alsifor OÜ töötajad, sh S ja K teatud tööde tegemisel või teatud tingimustel ei kanna kaitsekiivrit või võtavad need mõneks ajaks peast maha. Seetõttu ei saa rääkida, et antud rikkumine pandi toime tahtlikult. Piisaval määral ei ole tõendatud, et ta on pidanud võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist (et Alsifor OÜ töötajad töötavad tellingutel ilma kaitsekiivrita ja kaitserakmedeta), kuigi oma ütlustes peab seda teatud tingimustel inimlikult mõistetavaks. Seetõttu ei saa rääkida ka raskemast ettevaatamatuse vormist, s.o kergemeelsusest. Samas tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks menetlusalune isik võinud ja pidanud seda ette nägema. Tunnistajate S’i ja K ütlustest tulenevalt on Alsifor OÜ töötajate selline toimimine teatud liiki tööde tegemisel (nt kui nägu on 21

(32)4-18-1370 kaetud maskiga, tellingud kaetud kilega, on palav) välja kujunenud tavapärase käitumisviisina ning tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks menetlusalune isik pidanud seda märkima. Seega pani menetlusalune isik selle rikkumise toime hooletusest (

§ 18lg 3).

Kahtlemata oli selle rikkumisega seatud ohtu ka töötajate K ja S’i elu ja tervis, sest tellingutel ilma kaitsekiivrita töötamisega kaasneb pea vigastamise oht. Samuti tellingutelt maha kukkumise või muu tööõnnetuse juhtumisel vigastuste saamise oht on tunduvalt kõrgem kui töötajatel ei ole kaitsekiivrit peas. Kaitsevahendite sh kaitsekiivrite tööandja poolt töötajale väljastamine kui selline (mis antud juhul ei olnud kahtluse all - KoTo tl 31, 35) ei ole piisav, et menetlusalune isik saaks sellega ennast vabandada. Süüdlane pidi tagama ka seda, et tellingutel töötades oleksid isikukaitsevahendid ka alati kasutatud, sh kaitsekiivrid töötajatel alati peas. Antud juhul jäi see kohustus Alsifor OÜ poolt täitmata. Määruse „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 3 lg 1 kohaselt ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik ja ehitusettevõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. Muuhulgas hõlmab see ka tööandja kohustust jälgida, et töötajad alati kasutaksid neile väljastatud isikukaitsevahendeid, kui see on õigusaktidega ette nähtud. See eeldab tööandja vastutustundliku ja tähelepaneliku suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Uuritud tõendid, nt tunnistaja S’i ütlused aga näitavad, et töökeskkonna kaitse oli objektil korraldatud formaalselt, S kirjeldab seda selliselt, et T. R võttis allkirju instrueerimise läbiviimise kohta (KoTo tl 28-30, 32-34). T. R’i enda ütluste järgi selliseid objekte on tal palju ning reeglina käiakse objektil korra nädalas, sel objektil on käinud tihedamini kui kord nädalas. Ilmselgelt ei suutnud selline töötervishoiu ja tööohutuse korraldus tagada ohutust Alsifor OÜ töötajate elule ja tervisele. Kohus ei nõustu ka kaitsja arvamusega, et kui töötajad viibisid tellingutel ilma kaitsekiivriteta, siis just nende, mitte menetlusaluse isiku käitumises on väärteo tunnused. Muidugi, ka töötajad peavad neile väljastatud kaitsevahendeid kasutama. Samas TTOS § 12 lg-st 1 tulenevalt just tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Süü ja vastutuse töötajale lükkamine oleks antud juhul vastuolus seaduse eesmärgiga. Igal juhul, töötajapoolne rikkumine näitab, et tööandja ei täitnud oma kohustusi töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks piisava hoolsusega. 3. „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete“ § 123 lg 5 ja 6 rikkumine Määruse „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 123 lg 5 ja 6 kohaselt tellingud, mis ei ole konstrueeritud vabaltseisvatena, peab ankurdama vastavalt kasutusjuhendi nõuetele. Tellinguid ankurdatakse püsiva konstruktsiooni, näiteks müüritise külge. Ankurdus peab suutma vastu pidada nendele tõmbe- ning survejõududele, mis võivad tekkida tellingute kasutamise ajal. Tellinguplatvormi mõõtmed, kuju ja paigutus peavad vastama tehtava töö laadile ja kantavale koormusele ning võimaldama ohutu töö ja liikumise. Tellinguplatvormid peavad olema paigaldatud nii, et nende osad tavapärase kasutamise juures ei liigu ning osade ja kukkumist takistavate vertikaalkaitsepiirete vahel ei ole ohtlikke tühimikke. Vahe seina ja tellingute vahel ei tohi olla suurem kui 30 sentimeetrit. Tuleb märkida, et antud asjas jäi tuvastamata, mis liigi tellingud olid objektil paigaldatud. Kohtuväline menetleja on esitanud dokumentaalse tõendina R saadud paigaldus- ja kasutusjuhendi tellingute „Plettac SL70“ kohta. Samas 1.09.2017 ettekirjutuses on tellingute juures olemas märge 22

(32)4-18-1370 „Lagher (SL-70)“. Jääb arusaamatuks, kas tegemist on samade/identsete või erinevate tellingutega ja millisel määral nad üksteisest erinevad (kui erinevad). Menetlusalune isik väitis 17.07.2018 istungil, et objektil ei olnud paigaldatud „Plettac SL70“ tellingud, lubades esitada kohtule kasutusjuhendit just seda tüüpi tellingute kohta, mis olid objektil paigaldatud. See tõend jäi aga menetlusaluse isiku poolt esitamata. Millised tellingud olid objektil paigaldatud ei osanud A. Sidorov selgitada. Pooled jäid selles küsimuses oma arvamuse juurde. Vaatamata sellele menetlusalune isik on ise tunnistanud, et päris õigesti, sh vastavalt kasutusjuhendile tellingud paigaldatud ja kinnitatud ei olnud. 3.1. Esiteks puudutab see vahemikku hoone seina ja tellingute vahel. Nii A. Sidorov’i kui T. Ri ja I. S’i ütlustest, aga ka fototabelist (tl 3) nähtub, et vahe seina ja tellingute vahel oli kohati üle 30cm. Vabariigi Valitsuse määrus nr 13 "Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 123 lg 6 ls 3 näeb aga ette, et vahe seina ja tellingute vahel ei tohi olla suurem kui 30cm. Erandeid sellest nõudest ette ei nähta. Seega A. Sidorov’i ütlused, et antud juhul ei saanud fassaadi konstruktsiooni omaduste (nö kolmnurkne, rombi- ehk siksakikujuline fassaad – vt KoTo tl 24-27) tõttu, standardseid tellinguid kasutades, seda nõuet täita, teist liiki tellinguid aga ei osanud R pakkuda – need asjaolud ei vabanda rikkumist. Kohtu arvates tehnilise probleemi keerukus ja lahenduse otsimise vajadus ei õigusta kehtestatud normidest kõrvale kaldumist. Tegemist ei ole mõjuva põhjusega, mis vabandaks süüdlase käitumist. Ka A. Sidorov ise möönis ülekuulamisel, et selliste ebastandartsete hoonete puhul saab kasutada erikujulisi või nt isetehtud puidust tellinguid. Menetlusalusele isikule saab siis ette heita, et ta ei otsinud sellele tehnilisele probleemile lahendust, ei pöördunud teiste teenusepakkujate ja spetsialistide poole nt eritellingute eritellimusena konstrueerimiseks või muude lahenduste pakkumiseks. Xxx 5 hoone fassaadi eripära oli A. Sidorov’ile teada juba siis, kui ta osales hankes ning ta vastas ülekuulamisel otse, et juba hankes osalemisel arvestas ta sellega, et ei pruugi pidada sellest nõudest kinni. Tunnistajad S ja K, nagu ka menetlusaluse isiku esindaja ise, on kinnitanud, et A. Sidorov on objektil käinud iga päev. Seega asjaolu, kuidas tellingud on kinnitatud vastu seina ei saanud jääda temale märkamatuks, järelikult ta oli sellest teadlik. See, nagu ka A. Sidorov’i enda ütlused, näitab, et antud rikkumise pani menetlusalune isik toime otsese tahtlusega ehk teadis vastava asjaolu ja möönis seda (

§ 16lg 3).

Asjaolu, et pärast soojustusmaterjali paigaldamist muutus vahemik seina ja tellingute vahel väiksemaks, mahtudes normi piiridesse, ning pärast tööinspektori ettekirjutusi tellinguid seinale ligemale ei liigutanud, ei muuda varem esinenud õigusvastase olukorra ja nõuete rikkumise olematuks ega vabanda menetlusaluse isiku käitumist. Vabariigi Valitsuse määruse nr 13 "Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 123 lg 6 ls 3 on tõlgendatav vaid sellisena, et igas töö etapis vahe seina ja tellingute vahel peab olema mitte üle 30cm. Erinorme selle sätte suhtes ette ei nähta. Kahtlemata kaasneb selle rikkumisega ka oht töötaja elule ja tervisele, nt võib töötaja kukkuda tellingu ja hoone vahel olevasse avasse. 3.2. Tõendamist on leidnud ka see rikkumine, et tellingutel puudusid osaliselt kaitsepiirded ja töölaudise elemendid olid kindlalt paigaldamata. Seda on hästi näha fototabelitest (tl 4, 5, 9). 23

(32)4-18-1370 Samuti tunnistajad K ja S on kinnitanud oma ütlustes, et just selline (nagu on fototabelites) oli reaalne olustik objektil. Rikkumist tunnistab ka menetlusalune isik ise: kaitsepiiretega seotud puudused olid kõrvaldatud. Mis põhjusel need tekkisid ei tea. Võib olla tähelepanematusest. Kaitsepiirded pidid olema paigaldatud, aga puudusid. Aga ohtu töötajatele sellest ei tekkinud. Viimasega kohus ei nõustu. Ilmselgelt seab kaitsepiirete puudumine kõrgusel - tellingutel töötavate inimeste elu ja tervisele ohtu. Nt fototabelist (tl 4) on näha, et kaitsepiirded puudusid kohas, kus tellingu jätkukohas oli (töö)laudis kinnitamata ning nt tasakaalu kaotamise korral võiski töötaja tellingutelt maha kukkuda, sest tal poleks millestki kinni haarata – kaitsepiire selles kohas ju puudus. Ja see ei olnud ainuke selline koht. Ka tl 9 fototabelist on näha koht, kus sildadena on kasutatud töölaudise elemendid, mis on kinnitamata ja neil puuduvad kaitsepiirded. Ühes kohas oli ka tellingu jätkukoht katmata. Tl 4 teisel fotol on näha tellingut, kus samuti puudub üks vahepiire. Ehk need rikkumised ei olnud üksikud, vaid kaitsepiirded puudusid ja töölaudise elemendid olid kindlalt paigaldamata mitmes kohas. T. R ütlustest nähtub, et tellingutel peavad olema paigaldatud jalapiirded ja puusapiired. Tellingute paigaldamisega tegeles Alsifor. Seega kaitsepiirete puudumine on käsitatav rikkumisena. Ka tunnistaja S’i ütlustest nähtuvalt tellingutel oli kohti, kus puudusid kaitsepiirded. Üks koht oli eemaldatud selleks, et tõsta ehitusmaterjali ja vatti. Vist ei ole see lubatav. S’i ja R ütlustest nähtub ka, et mõnedes kohtades töölaudise elemendid, üleminekud, olid kindlalt kinnitamata. Kohus on eelpool juba käsitlenud, et menetlusaluse isiku esindaja A. Sidorov on regulaarselt, iga päev käinud objektil ning kaitsepiirete puudumine ei saanud jääda talle märkamatuks. Leppides nende rikkumistega tegutses süüdlane nende suhtes otsese tahtlusega ehk teadis neist ja möönis neid rikkumisi ning töötajate elule ja tervisele ohu tekkimist. 24
(32)4-18-1370 3.3. Seoses tellingute ankurdusega leiab kohus, et kuna tööinspektsioon ja menetlusalune isik olid eri meelt selles, millist liiki tellinguid antud juhul kasutati, nimelt vaidles menetlusalune isik vastu, et tegemist oli Plettac SL70 tellingutega, on tegemist olukorraga kui tekib ümber pööratud tõendamiskoormis ning süüdlane pidi ise oma väiteid tõendama. Menetlusalune isik (tema ütluste järgi) tema kasutuses olnud tellingute paigaldus- ja kasutusjuhendit tõendina esitanud ei ole. Samas märkisid nii kaitsja kui A. Sidorov (17.07.2018 istungi lõpus), et tegemist on pigem ühesuguste tellingute ja kasutusjuhenditega. Vabariigi Valitsuse määruse nr 13 "Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 123 lg 5 kohaselt tellingud, mis ei ole konstrueeritud vabaltseisvatena, peab ankurdama vastavalt asutusjuhendi nõuetele, näiteks müürituse külge. Ankurdus peab suutma vastu pidada nendele tõmbe- ning survejõududele, mis võivad tekkida tellingute kasutamise ajal. Nagu kohus on eelpool maininud tõendeid objektil kasutatud tellingute konkreetse liiki kohta esitatud ei olnud (tl 2 ettekirjutuses olev tööinspektori märge „Lagher SL70“ on sellise järelduse tegemiseks siiski ebapiisav). Samas teiste olemasolevate uuritud tõendite (menetlusaluse isiku esindaja A. Sidorov’i ning tunnistajate R ja S’ ütluste) alusel tuvastab kohus, et menetlusalune isik on paigaldanud tellingud objektil mitte vastavalt nende kasutus- ja paigaldusjuhendile ja viisil, mis ei taganud ohutust töötajate elule ja tervisele. Esiteks möönab seda menetlusaluse isiku esindaja A. Sidorov ise oma ütlustes: See koht kuhu need pidid kinnituma asusid hoone akna vastas, ei olnud võimalik kinnitada. Ankrude arv oli väiksem kui kasutusjuhendis ette nähtud. See oli samuti akende tõttu. Teisse kohta ankrut kinnitada ei saa. Kui paigaldada mitte kasutusjuhendi järgi, siis võib tekkida oht trauma saamiseks. Antud juhul oleks pidanud tellingud paigaldama seinale ligemale, lisaankrud paigaldama, tagama tööohutust. Pärast ettekirjutuse saamist oli tehtud selline parandus, et lisasime ankrud. Ka tunnistaja R kinnitab, et seoses ankrutega räägiti, et raske paigaldada, võib olla tõesti oli vähem. Peale tööinspektori ülevaatust tegid parandused, oli tehtud täiendav ankurdus. Tunnistaja S’i ütluste järgi kohtades kus pidi olema paigaldatud olid hoone aknad ning nendes kohtades jäid kinnitused paigaldamata. Tuleb välja, et kinnituskohti, ankruid oli vähem, kui kasutusjuhendiga ette nähtud. Peale tööinspektori pretensioone lisasid ankruid, kuid mitte nendesse kohtadesse, kus pidid olema, kuna seal olid aknad, seda ei olnud võimalik teha. A. Sidorov oli teadlik, et seal kohtades, kus on aknad ei saanud ankruid panna. Tunnistaja on ise temale sellest rääkinud. Sidorov ütles, et paigaldaksid (ankruid) teisse kohta. Alguses paigaldasid nii nagu oli. Vist ütles ka Sidorov’ile, et kõikidesse kohtadesse ei saa ankruid panna, aga täpselt ei mäleta. Ka 1.09.2017 tehtud fotodest on visuaalselt näha, et ankrud on pandud hõredalt ning tellingute ankurdus on ilmselgelt ebapiisav. Tellingute keskosas ankruid peaaegu ei ole, on näha vaid mõni üksik (tl 5, 6). Hoopis teine olukord oli kolm päeva hiljem 4.09.2017 peale tööinspektori ettekirjutuste täitmist ja tellingute täiendavat ankurdamist, mida saab näha tööinspektorile Viberi rakenduse abil saadetud fotodest (KoTo tl 60-62), millest on näha, et pandud on täiendavaid ankruid, sh tellingute keskmises osas, ja tänu sellele kogu tellingute konstruktsioon on muutunud tunduvalt kindlamaks. 25
(32)4-18-1370 Eeltoodust nähtub, et selle rikkumise pani süüdlane toime otsese tahtlusega, st teadis, et tellingud ei ole kinnitatud nõuetekohaselt ja ankrute arv on paigaldus- ja kasutusjuhendist ettenähtust väiksem (A. Sidorov’i enda ütluste järgi akende tõttu, kuhu ei saanud ankruid kinnitada), mis ei taganud tellingutele püsikindlust, sh oli oht, et ilmastikutingimuste halvenemisel võivad tellingud hoone küljest lahti tulla ning kokku kukkuda, kuid möönis seda. Kahtlemata oli selliste nõuetekohaselt kinnitamata tellingutega tekkinud ka oht töötajate elule ja tervisele, sest tellingute hoone küljest lahti tulekul või kokku varisemisel võisid töötajad tõsiselt viga saada. Siinkohal ei nõustu kohus menetlusaluse isiku väitega, et tellingud olid antud juhul piisavalt kindlalt paigaldatud, seda arvestades eelkõige hoone kõrgust. Hoone kõrgus oli 9 meetrit, kahekordne maja. Tellingud olid maja hoovis, kus tuulekoormust ei ole, olid kaetud võrguga, mis ei loonud purjeefekti. Tellingute hoone küljest lahti tulek, kokku kukkumine oli välistatud. Kohus märgib, et ka 9 meetri kõrgus ei ole sugugi mitte väike ning tellingute kokku varisemise või hoone küljest lahti tuleku korral oleksid tagajärjed tellingutel töötavatele inimestele vägagi tõsised. Ei nõustu kohus ka väitega, et tellingud olid kaetud võrguga ja ei loonud purjeefekti. Tunnistaja S osutab oma ütlustes üheselt, et vihma eest olid tellingud kaetud kilega, teistmoodi ei saanudki teha. Kuna tellingud olid kaetud kilega, siis õhk ei tulnud läbi ja oli palav. Samuti uuritud fototabelitest (tl 5, 7) nähtub selgelt, et vähemalt osaliselt, so ülemine osa kuni tellingute teise korruseni olid tellingud kaetud mitte võrguga vaid tiheda (värvilistest fotodest on näha, et valget värvi) materjaliga, kilega. Samuti tellingute teine ja esimene tase on kaetud materjaliga, mis vähemalt visuaalselt ei ole võrguna äratuntav (vastavalt kollast ja rohelist värvi – vt KIS-is olevad värvilised fototabelid). Aga isegi kui tellingute alumised osad ei olnud kilega kaetud, siis juba ainuüksi tellingute ülemist osa katnud kile võis tekitada purjeefekti, mille puhul (võrreldes eranditult võrguga kaetud tellingutega) tellingute hoone küljest lahti mineku oht on tunduvalt kõrgem. Sellega ümber lükatud on A. Sidorov’i väide, et tellingud olid kaetud vaid võrguga, paigaldatud piisavalt kindlalt ning nende hoone küljest lahti tulek või kokku kukkumine oli välistatud. Kohtu arvates sellised mittenõuetekohaselt paigaldatud tellingud on kujutanud endast ohtu töötajate elule ja tervisele. Põhjendatud on kohtuvälise menetleja arvamus, et ilmastikutingimuste muutmisel võisid tellingud hoone küljest lahti tulla ning kukkuda kokku või hoonest eemale, millest võivad saada tervisekahjustuse nii tellingutel kui maapinnal töötavad inimesed kui ka ehitusobjektist juhuslikult mööduvad isikud. Seega tuvastatud on ka tellingute ebakorrektse paigaldamisega ja ankurdusega seotud menetlusaluse isiku rikkumised. Siinkohal ei nõustu kohus kaitsja arvamusega, et kuna peale tööde peatamist tellingud ei olnud paigaldatud hoone seinale lähemale (s.t vahemik tellingute ja seina vahel jäi saamaks), ettekirjutus töö peatamiseks/töövahendi kasutamise keelamiseks oli tühistatud ning isikule oli lubatud ehitustöid jätkata, mis, kaitsja arvates, näitab, et Tööinspektsioon nõustus menetlusaluse isikuga, et tellingud olid paigaldatud nõuetekohaselt. Asjaolu, et töid jätkati tellingutega, mis ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud, st vahemik seina ja tellingute vahel oli lubatust suurem, ei räägi kuidagi menetlusaluse isiku kasuks. Pigem räägib see, et ta ei saanud oma rikkumise tõsidusest aru. Samuti see, et soojustusmaterjali paigaldamise 26
(32)4-18-1370 tulemusena muutus vahemik seina ja tellingute vahel selle materjali paksuse – 20cm võrra väiksemaks ja peale tööde lõppemist jäi vahemik normi piiridesse ei räägi sellest, et ka enne soojustusmaterjali paigaldamist ei olnud mingit rikkumist olemas. Menetlusalune isik valis enda jaoks kiireima ja soodsaima võimaluse tööde lõpule viimiseks, tegemata selleks tellingute konstruktsiooni osas olulisi muutusi. Kohtu arvates oli see vähemalt kahtlane lahendus, sest selle juures jätkuvalt ei olnud tagatud tööohutuse nõuded, vahemik seina ja tellingute vahel (kohtades kus soojustusmaterjali ei olnud veel paigaldatud) oli liiga suur ja kujutas endast ohtu tellingutel töötanud töötajatele. Samas viis see lahendus soovitud tulemuseni, soojustusmaterjali arvel muutus vahemik seina ja tellingute vahel väiksemaks ja sellega koos oli kõrvaldatud ka oht töötajatele. Igal juhul aga ei välista selline menetlusaluse isiku toimimisviis väärteokoosseisu tema varasemates tegudes ega tähenda varem fikseeritud rikkumiste puudumist. Olukord ei lahenenud iseenesest, vaid menetlusaluse isiku tegevuse tulemusena, mida kohtu arvates oleks siiski õige teha fassaadi erisustele vastavate tellingute paigaldamise teel kohe ehitustööde algusetappidest alates. Mitte mingil juhul aga ei räägi tellingute asukoha, asendi muutmata jätmine, st seinale ligemale ümber paigutamata jätmine menetlusaluse isiku tegudes rikkumiste puudumisest ega näita, et kohtuväline menetleja on nõustunud sellega, et tellingud olid algusest peale paigaldatud nõuetekohaselt ja ei kujutanud endast ohtu. Oht oli kadunud alles siis, kui vahemik tellingute ja seina vahel muutus väiksemaks ja mahtus normi piiridesse. Enne seda valitsenud olukord oli teistsugune ja kujutas endast ohtu töötajatele. Kokkuvõte Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegudega on täidetud TTOS § 271 väärteokoosseisu tunnused ning väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses menetlusalusele isikule ette heidetud rikkumised on tuvastamist leidnud ja olid kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Juriidilise isiku vastutus OÜ Alsifor juhatuse liige Aleksei Sidorov ei ole töötajate ohutuse tagamiseks ja terviseriskide ennetamiseks ehitusplatsil oma kohustusi täitnud, samuti ei taganud isikukaitsevahendi nõuetekohast kasutamist ega määranud pädevat ehitusplatsi koordinaatorit, millega on loonud ohtu tööõnnetuse või tervisekahjustuse tekkimiseks.

§ 14

lg 1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Äriseadustiku § 180 lg 1 ja lg 2 ls 1 kohaselt juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et rikkumised pani Alsifor OÜ juhatuse liige A. Sidorov toime juriidilise isiku (Alsifor OÜ) huvides, mitte enda erahuvides, mistõttu tema toime pandud teod on omistatavad ja juriidilise isikuna vastutab A. Sidorov’i tegude eest Alsifor OÜ. Eeltoodu alusel tuvastab kohus väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses kajastatud rikkumiste toime panemist menetlusaluse isiku OÜ Alsifor poolt. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Alsifor OÜ puhul on tegemist õigusvõimelise juriidilise isikuga. Sellega väärteokoosseis on täidetud. 27

(32)4-18-1370 TTOS § 273 kohaselt §-des 271 ja 272 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon. Seega karistused on määratud pädeva ametniku poolt. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Menetluse lõpetamine VtMS § 30 lg 1 p 1 alusel Menetlusaluse isiku üheks alternatiivseks taotluseks oli menetluse lõpetamine oportuniteedi kaalutlustel ehk avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik hinnata, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist (vt RKKKo 3-1-1-91-13, p 15). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (vt RKKKo nr 3-1-1-9-07, 3-1-1-85-04). Menetlusaluse isiku esindaja A. Sidorov’i ütluste järgi: sel objektil olid puudujäägid. Aga need rikkumised ei olnud nii suured. Kõik puudused kõrvaldati. Selle eest, mida korda tehti, enam vastutama ei pea. Tööõnnetusi sel objektil ei olnud. Lisaks töökaitse spetsialistile oli kohal ka meister, kes jälgis tööde käiku. Ehk sisult ei tunne isik oma süüd. Sellistes tingimustes ei saa rääkida, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur, kui ta ise ei teadvusta oma tegude ohtlikkust. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja seisukohalt ei olnud rikkumised olulised. Ka sellega kohus ei nõustu. Töötervishoiu ja –ohutuse nõuete eiramist või neisse hooletut suhtumist, millega seati ohtu töötajate elu ja tervis ei saa pidada ebaoluliseks rikkumiseks. Arvestada tuleb ka seda, et tegemist ei olnud üksiku rikkumisega, vaid esitatud oli terve rida etteheiteid. Kohtu arvates esineb antud asjas ka avalik menetlushuvi. Paraku ei ole tööõnnetused Eestis (sh ehitusplatsidel) haruldased, mistõttu õigustatud on avalikkuse ootus, et tööandjapoolsetele tööohutusalastele rikkumistele järgneb ka adekvaatne karistus. Eeltoodu arvesse võttes ei ole menetlusaluse isiku karistamine antud juhul ilmselgelt mittemõõdukas, menetlusaluse isiku süü ei ole väike ning asjas esineb ka avalik menetlushuvi. Kuna VtMS § 30 lg 1 p-st 1 tulenevad eeldused täidetud ei ole puudub alus lõpetada menetlust avaliku menetlushuvi puudumise ja süü väiksuse tõttu. Väärteomenetlusõiguse rikkumisi kohtueelses menetluses kohus ei tuvasta. Kaitsja on rõhutanud, et septembris 2017.a väärteomenetlust alustatud ei olnud. Oli alustatud vaid haldusjärelevalve menetlus, mis lõppeski sellega, et Alsifor OÜ täitis temale antud korraldused ja kõrvaldanud esinenud puudused. Väärteomenetlus alustati ligi 4,5 kuud hiljem jaanuaris 2018. 28
(32)4-18-1370 Kaitsja näeb kohtuvälise menetleja sellises käitumises topeltkaristamise keelu ja õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumist. Kohus kaitsja sellise arvamusega ei nõustu. Tööinspektsiooni väärteomenetluse alustamise 8.09.2017 teatest nr 3-2/7915-1 nähtub, et Tööinspektsioon teavitab T R’it väärteomenetluse alustamisest (tl 88-89). VtMS § 58 lg 1 kohaselt väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga. Esimesteks menetlustoiminguteks antud väärteoasjas olid vaatlus (tl 18) ja T. R’i menetlusaluse isikuna välja kutsumine (tl 91). Seega ebaõige on kaitsja ja menetlusaluse isiku seisukoht, et väärteomenetlust alustati ca 4,5 kuud hiljem 2018.a jaanuaris. Väärteomenetlust alustati 8.09.2017. Seejuures ei oma tähtsust, et menetluse alguses esines menetlusaluse isikuna T. R ning Alsifor OÜ-l tekkis menetlusaluse isiku staatus, tõepoolest, tunduvalt hiljem, 2018.a jaanuaris. Menetluse kestel, tõendite kogumisel ja hindamisel võib menetluslik olukord muutuda ning lõppkokkuvõttes võidakse väärteoprotokolli koostada mitte tingimata selle isiku suhtes, keda kuulati menetlusaluse isikuna ajaliselt esimesena. Seaduse vastu sellega eksitud ei ole ning kohus ei tuvasta sellega seoses väärteomenetlusõiguse rikkumist. Samuti ei arva kohus, et kohtuväline menetleja on sellega Alsifor OÜ-t kuidagi eksitanud. Iseenesestmõistetavalt aga ükskõik millises menetlusetapis ei saa menetleja kunagi jagada kellelegi selliseid lubadusi, et teda kaasatakse menetlusse menetlusaluse isikuna või jääb ta tingimata tunnistaja staatusesse. Tõepoolest kohtuvälise menetleja toimiku materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku Alsifor OÜ esindajana kuulati A. Sidorov üle 18.01.2018 (tl 50). Samas viitab A. Sidorov oma ütlustes otse oma varasematele, tunnistajana antud ütlustele. Ja tunnistajana kutsuti A. Sidorov välja ja kuulati üle juba 21.09.2017 (tl 61-66, 98) ja teist korda 29.09.2017 (tl 67-72). Tegemist oli sama väärteomenetlusega ning asjaolu, et alguses samas väärteomenetluses kuulati menetlusaluse isikuna üle T. R, A. Sidorov kuulati üle tunnistajana, siis 9.11.2017 määrusega nr 3-2/7915 T Ri suhtes menetlus lõpetati (tl 56-58) ja A. Sidorov kutsuti välja ja kuulati üle menetlusaluse isiku esindajana – see ei kujuta endast väärteomenetlusõiguse rikkumist. Oma menetluslikust staatusest oli A. Sidorov teavitatud. Muuhulgas nähtub see saadetud kutsetest ülekuulamisele, et 21.09.2017 kutsutakse teda ülekuulamisele tunnistajana (tl 98), 19.01.2018 kutsega aga menetlusaluse isikuna (esindajana) (tl 106). Menetlusliku staatuse muutmine sama isiku suhtes sama väärteomenetluse raames keelatud ei ole ja kohus ei tuvasta sellega seoses väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Seega, olles teadlik, et septembris 2017 väärteomenetlus alustati ei saanud 2018.a jaanuaris sellise väärteoasja olemasolu tulla menetlusalusele isikule üllatusena. Ta oli sellest menetlusest teadlik. Tema menetlusliku staatuse muutus aga ei ole kuidagi vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Seadusest ei tulene, et olles väärteoasjas tunnistajana üle kuulatud on samas asjas sama isiku menetlusaluse isikuna kaasamine välistatud. Arusaamatuks jääb, millele tuginedes võis menetlusalusel isikul tekkida õiguspärane ootus, et seoses 1.09.2017 fikseeritud rikkumistega tema suhtes on menetlus lõpetatud ja täiendavaid kohustusi ei või tal tekkida. Selliseid lubadusi (et väärteomenetlust tema suhtes ei alustata) pole keegi menetlusalusele isikule andnud (ega võinud anda). Sellise lubaduse andmist ei saa tuletada tööinspektori lubadusest mitte koostada ettekirjutust, kui kõrvaldab rikkumised. Kohtu arvates ei ole mingeid rikkumisi ka selles, et menetluse kestel on muutunud süüdistuse maht ja iseloom ning Alsifor OÜ-le heideti ette ka selliseid tegusid, mis T. R puhul ei tulnud kõne alla. Kohus ei leia kaitsja argumentidele kinnitust ka kehtivast kohtupraktikast. Vähemalt kaitsja ei ole konkreetsetele lahenditele viidanud ning kohus ei tuvasta selliseid lahendeid ka. 29
(32)4-18-1370 Kohus ei nõustu kaitsjaga ka selles, et alustatud haldusjärelevalve menetlus välistab edaspidises samades rikkumistes väärteomenetluse alustamist ja neis menetlusaluse isiku karistamist, mis kaitsja arvates on topelt karistamine sama teo eest.

§ 2lg 3 sätestab, et sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda.

Tegemist on nn ne bis in idem põhimõttega ehk sama teo eest teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeluga, millele vastava põhiõigusega tagatakse isikule võimalus teada, millised on need riikliku sunni järelmid, mida võidakse kohaldada tema toimepandud süüteo tuvastamise korral. Samuti kindlustatakse selle põhiõiguse abil õigusrahu ja välistatakse võimalus, et pärast isiku kohta tehtud jõustunud karistamisotsust võidakse teda üllatada sooviga hakata kaaluma täiendavat karistamist sama teo eest (Vt RKKKo nr 3-4-1-10-04, p 14). Antud juhul ei olnud tegemist samaliigiliste ehk süüteomenetlustega, vaid haldusjärelevalve- ja väärteomenetlusega, kusjuures esimeses tehti vaid ettekirjutused töö peatamiseks ja töövahendi kasutamise keelamiseks. Mingeid karistusi või muid karistuslikku iseloomuga meetmeid selles tarvitatud ei olnud. Tööde peatamise ja töövahendi kasutamise keelamise ettekirjutust ei saa sellise sanktsioonina või karistusena käsitleda. Ettekirjutused olid tehtud TTOS § 25 lg 5 p 4 alusel, mis näeb ette, et tööinspektsioon on muu hulgas kohustatud peatama töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemise ning keelama eluohtliku töövahendi kasutamise. Ehk selle eesmärgiks ei ole süüdlase (või kellegi teise) karistamine, vaid töötaja või teisi isikuid neid ähvardava ohu eest kaitsmine ning töid võib alustada ja töövahend kasutada pärast rikkumise kõrvaldamist (st kui ohtu loonud rikkumised kõrvaldatakse). Analoogia korras võib seda olukorda võrrelda nt liiklusjärelevalves tihti tekkiva olukorraga, kui liiklusjärelevalve (s.o haldusjärelevalve) käigus tabatakse liiklusest joobes juht, kes kõrvaldatakse ka sõiduki juhtimiselt. Mis on ühelt poolt süüteosündmusega faktiliselt vahetult seotud toiming (joobes juht kõrvaldatakse juhtimiselt). Samas on see haldusjärelevalve toiming (mille aluseks on liiklusseaduse § 91), mitte kriminaal- või väärteomenetlusõiguslik menetlustoiming (seda ei toimetata kriminaalmenetluse või väärteomenetluse seadustiku alusel) ning, muidugi, ei välista joobes juhi juhtimiselt kõrvaldamine tema hilisemat kriminaal- või väärteomenetluse korras vastutusele võtmist. Menetlusaluse isiku tõlgendus tööinspektori lubadusele, et rikkumiste õigeaegsel kõrvaldamisel ettekirjutust ei koostata, et see pidigi tähendama, et väärteomenetlust tema suhtes ei alustata on vähemalt ebaloogiline. Mõistlik inimene pidigi sellest aru saama niimoodi, et rikkumiste kõrvaldamisel ei hakka tööinspektsioon koostama ettekirjutust. Väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest ei olnud siin mingit juttu. Selliste järelduste tegemiseks, nagu menetlusalune isik seda teeb, ei ole kohtu arvates mingit alust. VtMS § 31 lg-st 1 tuleneb väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõte, mille kohaselt väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad VtMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Seega, kui tegu ei ole vähetähtis, siis puudub kohtuvälisel menetlejal diskretsiooniõigus küsimuses, kas alustada väärteomenetlus või mitte olenemata sellest, kas rikkumised olid kõrvaldatud või mitte. 30

(32)4-18-1370 KARISTUS

§ 56lg-test 1 ja 2 tulenevalt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust (RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 8). Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. St. et karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (RKKKo nr 3-1-1-43-06, p 13.1). Ühtlasi on Riigikohtu praktikas rõhutatud, et

§ 56

sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventatiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07, p 6). Kaitsja on ühe alternatiivina taotlenud menetlusalusele isikule kergema karistuse mõistmist. Kohus ei tuvasta aga selleks alust. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt RKKKo 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 3-1-1-52-13, p 19). (p 28) (RKKK 1-17-1629/44 ja varasemad). Kohtu arvates süüdistuses TTOS § 271 lg 2 järgi vastab menetlusaluse isiku süü keskmisele määrale. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud süüd kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohus ei tuvasta ka selliseid asjaolusid. Kohtu arvates rikkumiste kõrvaldamist ei saa pidada süüd kergendavaks asjaoluks, kuna rikkumised kõrvaldas menetlusalune isik mitte vabatahtlikult, vaid peale sellekohase ettekirjutuse tegemist ja tööde peatamist ehk selleks sunnituna. Halduslikule sunnile allumist ei saa aga pidada kahetsusega võrdväärseks ning seda ei saa käsitleda süü ülestunnistamisena. Rikkumiste kõrvaldamine kui selline ei ole

§ 57

lg 1 p-des 1-9 karistust kergendava asjaoluna ette nähtud.

§ 57

lg 2 võimaldab arvestada kergendava asjaoluna ka § 57 lg 1 all loetlemata asjaolusid, kuid arvestades menetlusaluse isiku suhtumist oma teosse (oma süüd ta eriti ei tunne, rikkumised ei olnud tema arvates olulised ja peale rikkumiste kõrvaldamist ei pidanudki tema suhtes mingit menetlust alustama) ei tuvasta kohus selleks alust. Kohus ei tuvasta ka erilisi üld- või eripreventiivseid asjaolusid. Kohus arvestab aga seda, et Alsifor OÜ on varem karistamata. 31

(32)4-18-1370 TTOS § 271 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 2600 eurot. Sanktsiooni keskmine määr on 1300 eurot. Alsifor OÜ-le on määratud karistus 700 eurot, mis on ligi kaks korda alla sanktsiooni keskmist määra. Alsifor OÜ ei ole varem karistatud. Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo raskust (tegemist ei olnud üksiku rikkumisega, vaid neid oli mitu), menetlusaluse isiku süüd, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kui ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul Alsifor OÜ-le määratud karistuse määr on vastavuses tema süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. Alsifor OÜ puhul ei ole tegemist suurettevõtjaga, nt osakapital on 2556 eurot, töötajaid on 19 inimest (tl 114) ning 700-eurone trahv on kohtu arvates piisav, et mõjutada süüdlast hoiduma edaspidises samalaadsete rikkumiste toimepanemisest. Lõppkokkuvõttes ei tuvasta kohus alust kohtuvälise menetleja määratud karistuse määra muutmiseks ja jätab määratud trahvi suurust muutmata. Kuna keegi pooltest ei taotlenud rahatrahvi tasumise ajatamist tuleb see tasuda ühe kuu jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud Menetlusaluse isiku kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks koos menetluskulude nimekirjaga ja kuludokumentidega (tl 77-86). Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata jäävad menetlusaluse isiku õigusabikulud tema enda kanda. Kohus ei tuvasta alust menetlusaluse isiku menetluskulude kandmisest vabastamiseks ning jätab need Alsifor OÜ kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 32
(32)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.