Obsah (15)

§ 421§ 423§ 162§ 613§ 371§ 5§ 436§ 163§ 657§ 654§ 370§ 442§ 173§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Liis Arrak ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2018, Talli

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 17.12.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Korteriühistu Tinamaja (kostja/korteriühistu) vastu 15.09.2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks, paludes tunnistada kehtetuks järgmised 15.09.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsused: 1.
2. Seoses Tinamaja KÜ 16.03.11 üldkoosoleku otsuste tühistamisega kohtuasjas nr 2-162399 kiideti heaks (otsustati) jõustati Tinamaja KÜ 16.03.2011 üldkoosoleku otsus nr 6 “Nõustumine korterelamu (te) Tina 3 renoveerimisprojekti koostamise/tellimise ja ehitusloa taotlemisega, elamute renoveerimise, rekonstrueerimise, remontimise ja arendustegevusega Tinamaja KÜ juhatuse liikmete juhtimisel sh pööningupindade võõrandamisega olemasolevate korteriomandite laienduse ning uute korteriomandite tekkimise kasuks”. 1.
3. Seoses kohtuotsusest nr 2-16-2399 teadasaamisega kiideti heaks (otsustati) kaasomandist Tina tänav 3, Tallinn osade eraldamine vastavalt 03.02.2016 notariaalsele lepingule “Uute korteriomandite moodustamise võlaõiguslik kokkulepe ja pakkumus (ofert) korteriomandite reaalosade koosseisude ja korteriomandite mõtteliste suuruste muutmise võlaõiguslik kokkulepe ja pakkumus (ofert) korteriomandite tasuta võõrandamise võlaõiguslik leping ja pakkumus (ofert) (edaspidi nimetatud Leping), mis on tõestatud Tallinna notar Gunnar Savisaar’e poolt notari ametitegevuse raamatu nr 253 all ning millega on ühinenud mitmed korteriomanikud. Lepingut saab muuta vastavalt leping p 7.3., sh saab vajadusel välja jätta viite KÜ Tinamaja 16.03.2011 üldkoosoleku otsustele. 1.
4. Üldkoosoleku otsusega jätkatakse käesoleva üldkoosoleku päevakorrapunktis nr 2 märgitud otsuse alusel nõusolekute nõudmist kohtuasjas nr 2-16-
6. Hageja Tallinnas, Tina tn 3 asuva korteriomandi omanik ning korteriühistu liige. Kostja liikmed võtsid 15.09.2016 üldkoosolekul vastu otsused, mis on hageja hinnangul kehtetud või tühised. Hageja on seisukohal, et kuna tühise otsuse heakskiitmine/jõustamine ei ole võimalik, oli tegemist uue otsuse vastuvõtmisega.
7. Korteriomanike kaasomandis olevate pööningupindade võõrandamise, korteriomandite suurendamise, uute korteriomandite loomise ning kaasomandist osade eraldamise otsustamine ei ole korteriühistu üldkoosoleku pädevuses. Korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe. Seega ei saa kostja liikmete üldkoosolek otsustada kaasomanike pädevusse kuuluvaid küsimusi.
8. Korteriomanike vahelistes suhetes kohaldub asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1, mille järgi võib kaasomandis olevat asja oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Seega 2 on korteriühistu üldkoosolekul häälteenamusega õigus otsustada kaasomandis oleva asja oluliseks muutmiseks tööde tegemine vaid juhul, kui kaasomandis oleva asja olulise muutmisega on olnud nõus kõik korteriomanikud. Üldkoosoleku protokollist ja registreerimislehest nähtuvalt osales korteriühistu üldkoosolekul 14 korteriomanikku, neist 6 esindaja vahendusel. Üksnes AE esindajale olid antud volitused ka volitaja vara jagamiseks ja võõrandamiseks ning kõikvõimalikeks muudeks tehinguteks. Teistel selline volitus puudus. Kuna kõigi kaasomandike nõusolekut kaasomandis oleva asja oluliseks muutmiseks ei olnud, ei olnud korteriühistul ka õigust otsustada kaasomandis oleva asja oluliseks muutmiseks tööde tegemist.
9. Üldkoosolekul võeti vastu otsus jätkata nõusolekute nõudmist kohtuasjas nr 2-16-
10. Korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tahteavalduste andmist, samuti vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmist võib korteriomandiseaduse (KOS) § 81 lg 1 alusel teiselt korteriomanikult nõuda üksnes teine korteriomanik. Korteriühistul nõudeõigus selliste tahteavalduste andmise kohustamiseks puudub. Seega ei saa üldkoosolekul otsustada ka selliste nõusolekute nõudmist ega nõudmiste jätkamist.
11. Alternatiivselt leiab hageja, et korteriühistu otsused on arusaamatud, ebaselge sisuga, ebaõiged ning ühistu liikmetele piiramatuid kohustusi kaasa toovad, mis on vastuolus hea usu põhimõttega ning seetõttu tühised. Kostja vastuväited hagile
12. Kostja hagi ei tunnistanud ning palus selle jätta läbi vaatamata perspektiivituse tõttu, kuna hageja eesmärk – takistada kohtuasja nr 2-16-10722 menetlust – ei ole saavutatav. Kostja otsused ei riku õigusakte ning hagist ei selgu vastupidine. Vaidlustatava otsuse nr 2 puhul on hageja ekslikult jätnud tähelepanuta, et notariaalse lepingu pooleks on ka kostja ise, kes omandas sellega õigused ja kohustused (korteriomandite tasuta saamine ja müük korteriühistu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks). Selliseid tingimusi sisalduva lepingu kiitiski üldkoosolek heaks. Antud otsusega ei ole kostja üldkoosolek käsutanud korteriomandeid, seda tegid korteriomanikud ise kaasomanike otsusega ja lepinguga. Notariaalse lepingu punktide valikuline heakskiitmine oleks tarbetut segadust tekitav. Samuti on hagi perspektiivitu otsuse nr 3 vaidlustamise osas, kuivõrd advokaadibürooga sõlmitud õigusabilepingu alusel kannab kostja kohtusse pöördunud liikmete kohtumenetluse kulud, siis ilma kostja otsuseta ei saaks kohtuasja nr 2-16-10722 menetlus jätkuda. Ka selles osas ei saanud otsus õigusakte rikkuda ning hagist vastupidine ei selgu
13. Asja sisulisel arutamisel palub kostja jätta hagi rahuldamata. Üldkoosoleku kvooruminõuded on täidetud, otsused on keeleliselt arusaadavad, kuna need on võetud vastu kahel korral, ei põhjustanud mingeid küsitavusi. Hagis ei ole välja toodud, milliste õigusnormidega on vaidlustatud otsused vastuolus.
14. Hagi on esitatud KOS § 15 lg 4 õiguslõpetava tähtaega rikkudes ja tuleb jätta läbi vaatamata

§ 421lg 1 p 13 alusel.

Esimese astme kohtu otsus

1. Harju Maakohtu 12.02.2018 otsusega hagi rahuldati ning tunnistati hageja poolt vaidlustatud otsused kehtetuks. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 300 eurot (s.o riigilõiv).
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas 15.09.2016 üldkoosolekul vastu võetud otsused on kehtivad.
3. Kuna pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja, kes on korteriühistu liige, ei osalenud üldkoosolekul, siis on ta isikuks, kes võib nõuda üldkoosolekute kehtetuks tunnistamist 3 (mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 24 lg-d 1 ja 3). Kostja e-kirjaga (lk 49) on tõendatud, et üldkoosoleku otsuse kättesaamise võimalusest avalike dokumentide kaustast osundatud lingi alt teatati liikmetele 19.09.
4. Hagi on esitatud kohtule 17.12.2016, seega seaduses ettenähtud tähtaja jooksul (korteriühistuseadus (KÜS) § 13 lg 3).
5. Praegusel juhul ei kohaldu asja lahendamisel MTÜS § 24 lg 2, sest 15.09.2016 üldkoosolekul vastu võetud otsuseid uute kostja üldkoosoleku otsustega kinnitatud ega heaks kiidetud ei ole ning Harju Maakohtu 25.02.2016 otsusega nr 2-16-2016 on tõendatud, et kohus tuvastas õigeksvõtul põhineva otsusega kostja 16.03.2011 üldkoosoleku otsuste tühisuse. Tühiste otsuste heakskiitmist ega jõustamist uue üldkoosoleku otsusega MTÜS ei võimalda. Seega on antud otsused (16.03.2011 otsuseid kinnitavate või jõustavate otsustena) vastuolus seadusega.
6. Korteriühistu 15.09.2016 üldkoosoleku otsuste aluseks olevast 03.02.2016 Tallinna notar Gunnar Savisaare poolt tõestatud lepingust nähtuvalt ei ole lepingu sõlmimisel osalenud 3 korteriomanikku. Kõigi korteriomanike poolt nõusolekute mitteandmise tõttu on lepingu allkirjastanud korteriomanike poolt esitatud avaldus (tsiviilasi nr 2-16-10722) allkirja mitte andnud korteriomanike vastu tahteavalduste tuvastamiseks ja tahteavalduste kohtumäärusega asendamiseks.
7. KÜS § 2 lg-st 1 tulenevalt on korteriühistu üldkoosoleku pädevuses korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühist majandamist puudutavate otsuste vastuvõtmine. Kuna praegusel juhul ei ole vastuvõetud otsuste näol tegemist üksnes korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühist majandamist puudutavate otsustega, vaid nii üldkoosoleku otsused, kui ka otsuste aluseks olev kaasomanike 30.02.2016 leping sisaldavad korteriomandite reaalosade koosseisude ja mõtteliste osade suuruse muutmise ja tasuta võõrandamise kokkuleppeid, siis ei saa korteriühistu üldkoosolek selliseid otsuseid vastu võtta (15.09.2016 kehtinud KOS § 1 lg 1 ja lg 2, § 15 lg 3, KOS § 81 lg 1).
8. 15.09.2016 kostja üldkoosolekut ei saa pidada korteriomanike koosolekuks ega kohaldada otsuste vaidlustamisel KOS §-s 15 lg-s 4 sätestatud ühekuulist tähtaega. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, mille kohaselt saadeti koosoleku kutsed üksnes ühistu liikmetele, mitte kõigile korteriomanikele. Ka otsuse protokoll on avaldatud teate (tl 49) kohaselt ühistu liikmetele. Hageja väitel olid 15.09.2016 kaasomandis korterid nr 8, 12 ja
9. Kostja ei ole seda väidet ümber lükanud. Protokollist ei nähtu hääletamisel ühisomandike poolt ühise hääleõiguse teostamist vastavalt KOS § 19 lg-le
10. Kuna ühisvara käsutamiseks on vajalik mõlema ühisomaniku nõusolek, ei saa üksnes ühe omaniku antud nõusolekut lugeda mõlema nõusolekuks. Lisaks on koosolekul mitte osalenud liikmete volikirjad, v.a. AE volikiri (lk 21), antud korteriühistu üldkoosolekul osalemiseks, mitte korteriomandite reaalosade koosseisude ja korteriomandite mõtteliste osade suuruste muutmiseks, tasuta võõrandamiseks, uute korteriomandite moodustamiseks või muudeks lepingus nimetatud tehinguteks.
11. Korteriomandite reaalosade koosseisude ja mõtteliste osade suuruse muutmise ja tasuta võõrandamise küsimusi ei või otsustada ka AÕS § 72 lg 1 järgi korteriomanike enamuse otsusega, vaid kohaldada tuleb AÕS § 74 lg 1, milleks on vajalik kõigi korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe. Kuna kõigi kaasomanike nõusolekut kaasomandis oleva asja oluliseks muutmiseks ei olnud, ei olnud korteriühistul ka õigust otsustada kaasomandis oleva asja oluliseks muutmiseks tööde tegemist. Kostja üldkoosoleku otsuses nr 2 on märgitud, et otsuses viidatud 03.02.2016 notariaalset lepingut saab muuta vastavalt lepingu p-le 7.
12. sh saab vajadusel välja jätta viite kostja 16.03.2011 üldkoosoleku otsustele. Seega on kostja üldkoosolek asunud ühepoolselt muutma korteriomanike kokkulepet.
13. Üldkoosolekul vastuvõetud otsus jätkata nõusolekute nõudmist kohtuasjas nr 2-16-10722, väljub samuti kostja pädevusest, sest korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa 4 eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tahteavalduste andmist, samuti vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmist võib KOS § 81 lg 1 alusel teiselt korteriomanikult nõuda üksnes teine korteriomanik. Seega ei saanud korteriühistu üldkoosolekul otsustada ka selliste nõusolekute nõudmist ega nõudmiste jätkamist.
14. Järelikult võttis kostja üldkoosolek vastu otsused, mis väljusid tema seadusega sätestatud pädevusest ja kõik päevakorras olnud otsused nr 1-3 tuleb tunnistada seetõttu MTÜS § 24 lg 1 järgi kehtetuks.
15. Kuivõrd kohus rahuldas hageja esmase nõude ja tuvastas kostja 15.09.2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuse, siis tuleb esitatud alternatiivnõue sama üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata.
16. Kostja taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks

§ 423

lg 1 p 13 ja lg 2 alusel tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus on pädev asja arutama ja hagi ei ole perspektiivitu. 22. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud avaliku e-toimiku kaudu riigilõivu 300 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Muude menetluskulude kohta hageja kuludokumente esitanud ei ole ja neid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt jätta hagi kostja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega hageja hagi kostja üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks on jäetud rahuldamata.
2. Kohus on ebaõigesti lahendanud asja hagimenetluses. Kuivõrd viimane istung toimus ja otsus on tehtud pärast 01.01.2018, siis tulenevalt

§ 613lg 1 p-st 4, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (Krt

S) § 29 lg-st 2 pidi kohus lahendama asja hagita menetluses.

1. Kostja esitas vastuväite maakohtu tegevusele, s.o kohtuistungi protokolli parandamata jätmine ja istungil esitatud võltsituse vastuväite lahendamata jätmine.
2. Hagi otsuste kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata (

§ 371lg 2).

Kostja jääb selles osas maakohtus välja toodud seisukohtade juurde. Alternatiivselt märgib kostja, et seoses korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) jõustumisega asendusid korteriomanike koosolek ja korteriühistu liikmete üldkoosolek korteriomanike üldkoosolekuga. Hageja poolt vaidlustatud otsus nr 1 kattub korteriomanike otsusega, mida hageja ei vaidlustanud. Kehtivas õiguses on need mõlemad vaadeldavad korteriomanike üldkoosoleku otsustena. Kui vähemalt üks nendest kehtib, siis teise kehtetuks tunnistamine oleks tarbetu ning looks õiguslikult ebaselge olukorra. Hageja ei saaks ka saavutada taotletavat eesmärki. 27. Kostja ei nõustu, et vaidlustatud otsuste näol kiideti heaks tsiviilasjas nr 2-16-2016 tühiseks tunnistatud otsused. Hageja on väitnud, et kuna tühise otsuse heakskiitmine/jõustamine ei ole võimalik, oli tegemist uue otsuse vastuvõtmisega. Kostja on nõustunud hageja käsitlusega, et vaidlustatud otsuseid tuleb käsitleda uute otsustena. Maakohus ei saanud poolte ühisest seisukohast kõrvale kalduda (

§ 5lg 1).

Lisaks ei ole maakohus juhtinud poolte tähelepanu ega arutanud pooltega olukorda, et kohus võib antud asjaolu hinnata pooltest erinevalt (

§ 436lg 4 teine lause). 28. Maakohus on rikkunud Ts

ÜS § 75 lg-t

1. Keeleliselt on sõna „otsustada“ oluliselt erinev „heakskiitmisest“. Sellepärast on tegemist uute otsustega, mille kehtivust peab hindama algusest peale.
2. Riigikohus on selgitanud, et tühist otsust ei saa erinevalt vaidlustatavast otsusest kinnitada. Vastu saab võtta küll sisuliselt samasuguse otsuse, kui selles on varasema otsuse tühisuse 5 alused kõrvaldatud. See aga ei tähenda, et uue otsuse vastuvõtmisega muutuks varasem tühine otsus kehtivaks. Uue samasisulise otsuse vastuvõtmisel on õiguslik mõju uuel otsusel ning vana otsus on jätkuvalt tühine (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-155-12, p 12). Tühist otsust kinnitav otsus on samuti tühine (p 14).
3. Seega, kui lähtuda sellest, et vaidlustatud otsused kujutasid endast tühiste otsuste heakskiitmist, ei saanud maakohus tunnistada need kehtetuks, vaid sai üksnes tuvastada nende tühisuse (TsÜS § 38 lg 2). Seega kehtetuks tunnistamise nõue kuulub igal juhul rahuldamata jätmisele.
4. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas renoveerimisprojekti koostamine/tellimine ja ehitusloa taotlemine, elamute renoveerimine, rekonstrueerimine, remontimine ja arendustegevus Tinamaja KÜ juhatuse liikmete juhtimisel (otsus nr 1) väljub korteriühistu pädevusest. Lisaks ei selgu, miks korteriühistu üldkoosoleku pädevuses ei ole kiita heaks kostja poolne notariaalse lepingu sõlmimine (otsus nr 2). Antud otsusega ei ole kostja üldkoosolek käsutanud korteriomandeid, seda tegid korteriomanikud ise kaasomanike otsusega ja notariaalse lepinguga. Otsusest ei selgu ka, miks korteriühistu üldkoosoleku pädevuses ei ole nõusoleku nõudmise rahastamine kohtuasjas nr 2-16-10722 (otsus nr 3). MTÜS § 19 lg 1 p 8 kohaselt on eeltoodud küsimuse otsustamine korteriühistu üldkoosoleku pädevuses.
5. Kuivõrd maakohtus üks hageja nõue oli rahuldatud ja teine nõue oli jäetud rahuldamata, siis pidi maakohus mõistma hagejalt kostja kasuks välja vähemalt 50% kostja menetluskuludest ja jätma hageja menetluskuludest vähemalt 50% hageja kanda (

§ 163lg 1).

33. Kuivõrd kohus pidi lahendama asja hagita menetluses; hageja põhjustas kohtumenetluse formalistlikul eesmärgil, st asja võidu korral ei kaasne ega saa kaasneda talle mingit kasu; hageja on pahatahtlikult hoidunud kõrvale kostja pakutud kompromissiläbirääkimistest, siis

§ 162lg 4 ja § 172 lg 1 alusel tuli kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Vastustaja seisukoht

1. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

1. Kolleegium jätab kostja vastuväite maakohtu tegevusele rahuldamata. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, kuidas asjaolu, et maakohus jättis kostja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata ja tähelepanuta kostja abstraktse võltsituse vastuväite, mõjutas otsuse sisu.
2. Kohus on õigesti lahendanud asja hagimenetluses. Kostja poolt viidatud

§ 613lg 1 p 4 ei kohaldu käesolevas vaidluses.

Tegemist ei ole alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandija korteriühistuseaduse alusel vastuvõetud korteriomanike otsuste vaidlustamisega. Käesoleva vaidluse esemeks on korteriühistu 15.09.2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamine, mille osas on maakohus ka otsuse teinud. 38. Maakohus tegi sisulise otsuse, millega rahuldas hagi, mistõttu pole asjakohane rääkida enam hagi läbivaatamata jätmisest selle perspektiivituse tõttu

§ 371lg 2 alusel.

1. Õige on kostja väide, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega 01.01.2018 asendusid korteriomanike koosolek ja korteriühistu liikmete üldkoosolek korteriomanike 6 üldkoosolekuga. Varem vastuvõetud korteriomanike üldkoosoleku otsused ja korteriühistu üldkoosoleku otsused kehtivad aga edasi sellistena nagu need vastu võeti.
2. Maakohus ei kaldunud kõrvale poolte ühisest seisukohast ega hinnanud asjaolu pooltest erinevalt. Vaidlust pole kunagi olnud selles, et kostja võttis 15.09.2016 vastu uued otsused, mida tuleb eraldi vaidlustada. Hageja ongi seda teinud. Maakohus on hageja nõude alusel vaidlusaluseid otsuseid hinnanud ja jõudnud põhjendatult järeldusele, et kostjal puudus pädevus selliseid otsuseid vastu võtta.
3. Korteriomandite reaalosade koosseisude ja mõtteliste osade suuruse muutmise ja tasuta võõrandamise küsimusi saab AÕS § 74 lg 1 alusel otsustada üksnes kõigi korteriomanike kui kaasomanike kokkuleppel. Kuna kõigi kaasomanike nõusolek kaasomandis oleva asja oluliseks muutmiseks puudus, ei olnud korteriühistul ka õigust otsustada kaasomandis oleva asja oluliseks muutmiseks tööde tegemist.
4. Tegemist on kaasomanike omavahelise vaidlusega, kuhu korteriühistu ei saa sekkuda, mõnede kaasomanike seisukohti heaks kiita ega teistele vastu vaielda, samuti otsustada sellisest vaidlusest tekkivate kulutuste hüvitamise üle.
5. Otsuste võimalikule tühisusele tugines hageja alternatiivselt, kui kohus jätab kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamata. Hagis võib

§ 370

lg 2 järgi esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.

§ 442

lg 8 neljas lause sätestab, et kohus ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Maakohus ei ole hageja alternatiivset nõuet hinnanud, kuna rahuldas hageja esmase nõude ja tuvastas kostja 15.09.2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuse. Seega rahuldas maakohus hagi täielikult ja jättis õigesti

§ 162lg 1 menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 44.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.

45. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda

§ 174lg 3 järgides ka ringkonnakohus 46.

Hageja palus välja mõista esindaja istungi kulu vastavalt protokollile. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 90 eurot ilma käibemaksuta.

1. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
2. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 90 eurot ilma käibemaksuta on mõistliku suurusega. Kohtuistung kestis 40 minutit. Seega hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 60 (0,67x90) eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 7