Obsah (4)

§ 274§ 74§ 68§ 75

1-18-5162 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.augustil 2018 Tallinnas, Harju Maakohtus Kriminaalasja number 1-18-5162 (18230100652) Kohtunik Liina Pohl

§ 274

lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Triinu Olev Süüdistatav Dmitri Viksi – isikukood 38001200320, viibib Tallinna Vanglas, elukoht xxx Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud, tõkend vahistamine RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Dmitri Viksi

§ 274

lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.

§ 74

lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 kuud ja 15 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 03.05.2018.a.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 7 kuud ja 15 päeva vangistust, täitmisele kui Dmitri Viksi ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74

ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 74

lg 1 alusel määrata Dmitri Viksi katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Dmitri Viksi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja ärakandmisel olenevalt sellest, kumb saabub varem. Välja mõista Dmitri Viksilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 360 eurot riigituludesse. Kohustada Dmitri Viksit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 92,50 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Dmitri Viksi, kriminaalasi 1-18-5162, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - CD- plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - puuteproovid revolvrilt (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) ning 9mm hülsid (PPA Põhja prefektuuri relvahoidlas) hävitada; - signaalrevolver Ekol Viper 2,5’’ ja paukpadrunid 9 mm RK Walther (PPA Põhja prefektuuri relvahoidlas) tagastada Dmitri Viksile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud süüdistus Dmitri Viksi`t süüdistatakse selles, et tema 03.05.2018 kella 15.55 ajal Tallinnas, xx xx ja xx xx vahelisel haljasalal, olles politseinike vastu agressiivselt meelestatud, sihtis ja tulistas revolvri-sarnasest esemest 4 lasku tööülesandeid täitvate Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talituse alaealiste ja tänavamüügi grupi kriminaalpolitseinike suunas, mille tõttu tundsid Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talituse alaealiste ja tänavamüügi grupi kriminaalpolitseinikud V K ja T K ohtu enda elule ja tervisele ning V K sai vigastuse vasakule käele randme lähedale, mille tõttu tekkis ta käele punast värvi veritsev hematoom ja ta tundis füüsilist valu. Seega oma sellise tegevusega Dmitri Viksi pani toime vägivalla kasutamise võimuesindajate suhtes seoses nende ametikohustuste täitmisega, relvana kasutatava muu esemega s.o

§ 274lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Dmitri Viksi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 21.06.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatav Dmitri Viksi süüdi tunnistamist ja karistamist

§ § 274 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetavat karistust osaliselt täitmisele ning määrata, et mõistetavast karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 4 (neli) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust ning ülejäänud, s.o 7 (seitse) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust jätta täitmisele pööramata tingimusel, kui Dmitri Viksi ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks temale pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohustudes: 1) elama oma alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Dmitri Viksi kinnipidamise aeg karistusaja hulka ning koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja alguseks lugeda 03.05.

1. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- CD plaadi, mis asub pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid signaalrevolver Ekol Viper 2,5’’ ja paukpadrunid 9 mm RK Walther, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri relvahoidlas – tagastada Dmitri Viksile. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – puuteproovid revolvrilt, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas ning 9mm hülsid, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri relvahoidlas – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 360 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
2. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik